Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (
KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA 1. Elisa Teleteenused AS esitas Tartu Maakohtusse hagi M. - L. T. vastu tulenevalt poolte vahel 29.07.2015 sõlmitud kliendi- ja teenuseosutamise lepingu nr L-850563 rikkumisest, mille alusel osutas hageja kostjale teenuseid Start XL-Internet + L-DigiTV + Wi-Fi aadressil Uus 8-77, Valga. Sama lepinguga rentis kostja hagejalt teenuse kasutamiseks vajalikud seadmed. Lepingu alusel oli kostja kohustatud tagastama lepingu lõpetamise korral kõik komplektiosad. Kostja kinnitas, et nõustub lepingu lisatingimustega, lepingu lahutamatuks lisaks olevate hageja üldtingimustega ja hinnakirjaga. Kostja kohustus osutatud teenuste eest tasuma õigeaegselt vastavalt esitatud arvetele. Lepingu järgi oli kostja kohustatud lepingu lõpetamisel tagastama kõik komplektiosad. Kostja ei ole seadmeid hagejale tagastanud, kostjale on esitatud tagastamata seadmete eest nõudearved. Hageja taotleb esitatud hagis välja mõista võlgnevus 409, 99 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised lepingujärgses määras 0,05% päevas alates arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast kuni 15.04.2019 summas 185, 23 eurot. Samuti on hageja esitanud nõude arvestades
sätestatut välja mõista viivised alates 16.04.2019 kuni põhinõude 409, 99 euro täitmiseni 0,05% päevas tasumata põhisummalt.
lg 1 tulenevalt, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kättetoimetatud
lg 6 alusel rahuldamata.
lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid. Võlausaldaja on tegutsenud kostjaga teenust osutades oma majandustegevuse raames ja asjast ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Seega võib füüsilise isiku puhul eeldada, et ta sõlmis laenulepingu tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Kui hageja tugineb nõude alusena tüüptingimusi sisaldavale lepingule, siis peab kohus tüüptingimuse rakendamiseks esmalt otsustama tüüptingimuse kehtivuse küsimuse. Kohtu hinnangul tuleb sõlmitud leping lugeda sõlmituks tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Samuti on viidatud lepingute lahutamatuks lisaks olevate hinnakirja ja üldtingimuste näol tegemist tüüptingimustega. Kohus märgib, et tulenevalt
lg 7 ja
lg 1 on kohtul kohustus tarbija vastu esitatud nõude puhul kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ei ole ise sellele tuginenud. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimiseviisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimustega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. 3.Hagiavalduse kohaselt on kostjal arvete alusel tasumata kokku põhivõlgnevus 409, 99 eurot. Kostja võlgnevus arvete eest sisaldab ka võlahaldustasu 5 eurot (arvel A-26971270), võla tõttu teenuse piiramise tasu 12 eurot (arvel A-27207963), trahv 2x29, 91 eurot ja 18 eurot (arved nr TA-81877, TA-82124, TA-82125). Hageja on hagiavalduses märkinud, et leppetrahvide 18 euro ja 29, 91 euro nõue tuleneb kostjaga sõlmitud lepingu rikkumise eest. Poolte vahel sõlmitud lepingust tuleneb kostja kohustus tarbida hageja teenuseid alates lepingu allkirjastamisest järgneva 12 kalendrikuu jooksul. Klient kohustub tasuma leppetrahvi, kui klient lõpetab nimetatud teenuste kasutamise, vormistab teenused ümber teise isiku nimele või teenuseid piiratakse kliendist tuleneva asjaolu tõttu enne kohustusliku tarbimisperioodi lõppu. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt leppetrahvi tulenevalt asjaolust, et hageja on piiranud enne kohustusliku tarbimisperioodi lõppu kostja poolt arvete tasumise jätmise tõttu teenuse piiramist. 3
alusel alates 16.04.2019 alates viivis 0,05% päevas tasumata põhinõudelt kuni põhinõude, so 315,17 euro täitmiseni. Põhivõlgnevuse 94,82 euro ja seisuga 16.04.2019 sissenõutavaks muutunud viivise 9,51 euro osas tuleb jätta hagi rahuldamata. 6.
lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUD 7.
lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Võttes arvesse, et hagiavalduse järgi on hagihind 670,04 eurot, aga kohus rahuldas hagi ulatuses, mis vastab hagihinnale 548,41 eurot (490,89 eurot+ viivis ühe aasta kohta 57,52 eurot), jätab kohus menetluskulud 82 % ulatuses kostja ning 18 % ulatuses hageja kanda. Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv hagiavalduse esitamisel, mis vastavalt hagihinnale on 125 eurot ja esindajale makstud tasu õigusabi eest 240 eurot.
lg-test 1, 2 ning
lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 125 eurot. Kohtuväline kulu on
Tulenevalt
lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Antud hagi näol on tegemist nn masshagidega, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid tüüphagiavalduses andmete vahetamisega ning selle kohtusse esitamisega. Samuti ei saanud keeruline olla esitatud tõendite kogumine. Arvestades hagihinda, avalduse vormi, tõendeid ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei olnud vaidlust, asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 100 eurot. Seega on hageja menetluskulude suuruseks 225 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 184,50 eurot. Hageja taotlusel tuleb välja mõista VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivis alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kostja ei ole esitanud kohtule oma menetluskulude nimekirja ega taotlenud menetluskulude hüvitamist hagejalt. Seega ei määra kohus kindlaks kostja menetluskulude rahalist suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.