← Eesti

4-19-3086/11

4-19-3086 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. juuli 2019, Tallinn Kriminaalasja number 4-19-3086 Kohtunik Urmas Reinola Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  2. juuni
  3. a määrus, millega jäeti kaebuse esitamise tähtaeg ennistamata ja Anatoli Jõhviku kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri
  4. mai
  5. a otsusele väärteoasjas nr 2315,19,002508 läbi vaatamata Kaebuse esitaja ja kaebuse liik menetlusalune isik Anatoli Jõhvik (ik 36203280267) ja tema lepinguline kaitsja Janno Perv, määruskaebused RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu
  6. juuni
  7. a määrus muutmata ja esitatud määruskaebused rahuldamata. Edasikaebamise kord Tulenevalt VTMS §-st 198 on käesolev määrus lõplik. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  8. Anatoli Jõhviku kaitsja esitas 31.05.2019 kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 03.05.2019 otsusele väärteoasjas nr 2315,19,
  9. Menetlusosalisel on õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise menetleja üldmenetluses tehtud otsuse peale 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav (VTMS § 114 lg 1 p 2 ja lg 4). Väärteoprotokollis on märgitud, et kohtuvälise menetleja lahend on tema juures kättesaadav alates 13.05.
  10. Seega oli kaebuse esitamise tähtaeg 28.05.
  11. a. A. Jõhvik on oma allkirjaga kinnitanud tutvumist väärteoprotokolliga ja oma õigustega väärteomenetluses.
  12. A. Jõhvik taotleb kaebuse esitamise tähtaja ennistamist põhjusel, et tal puudub juriidiline haridus ning ta ei oma teadmisi kaebuse esitamise kohta kohtusse. A. Jõhvik pöördus kaitsja poole peale kaebuse esitamise tähtaja saabumist.
  13. Harju Maakohtu
  14. juuni
  15. a määrusega jäeti kaebuse esitamise tähtaeg ennistamata ja A. Jõhviku kaebus läbi vaatamata. Maakohus märkis, et VTMS § 38 lg 1 kohaselt kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 172 lg 1 ja 2 kohaselt mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg ennistatakse selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. Kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused on äraolek, mis ei seondu menetlusest kõrvalehoidumisega või muu asjaolu, mida kohus peab mõjuvaks. 1

(4)4-19-3086 Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kaebetähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks on selline objektiivne takistus, mis tegi kaebuse tähtaegse esitamise võimatuks. Selliste objektiivsete takistustena võiks kõne alla tulla nii isikuvälised asjaolud - loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms - kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud, nagu näiteks raske haigus või ajutine vaimutegevuse rike (vt RKKK 3-1-1-93-09 p 7). Kohus ei lugenud aga kaebaja esitatud asjaolu mõjuvaks põhjuseks. Kaebekorra ja -tähtaja mõistmine ei nõua juriidilist haridust. Edasikaebetähtaeg on piisavalt pikk selleks, et soovi korral pöörduda kaitsja poole. Seda võimalust ongi A. Jõhvik kasutanud. Kohus jättis VTMS § 118 lg 2 p 1 alusel A. Jõhviku kaebuse läbi vaatamata.
  1. Harju Maakohtu 13.06.
  2. a määrusele esitasid määruskaebused nii A. Jõhvik kui ka tema lepinguline kaitsja J. Perv. 4.
  3. Kaitsja J. Perv märgib esitatud määruskaebuses, et tema on seisukohal, et õigusriigis menetletavate kohtumenetluste eesmärgiks on tuvastada kas väärtegu on aset leidnud või mitte ja riigi eesmärgiks ei saa olla väljastada otsuseid (antud juhul PPA), mis ei ole tõesed. Kaitsja leiab, et antud juhul on tegemist juhusega, mida saab liigitada KrMS § 174 lg 2 p 2 alla. Kaebuse esitaja jaoks oli eesti keelsetest dokumentidest arusaamine ja juriidiliste algteadmiste mitteomamine mõjuvaks põhjuseks, mille tagajärjeks oli kaebetähtaja ületamine (ainult 1 päeva). Kaitsja palub kohtul ennistada kaebetähtaeg ja võtta siiski kaebus menetlusse, et saaks tõde jalule seatud. 4.
  4. A. Jõhvik palub tühistada vaidlustatav määrus, kuna tal on olemas ja ta ühtlasi esitab tõendusmaterjali (lisad 1-6), et ta on käitunud seaduskuulekalt ja kõiki menetlusega seotud kuupäevi täpselt täitnud ning tõele ei vasta süüdistus hilinemise kohta. Seoses sellega palub ta tema süüasjas uut läbivaatamist. Samuti palub A. Jõhvik kutsuda teda asja läbivaatamise juurde. A. Jõhvik kinnitab, et tal on olemas ka kõik dokumentaalsed selgitused ja tõestused, et ta on antud situatsioonis käitunud seaduskuulekalt. A. Jõhvik palub uue määruse tegemist, sest kõik ülejäänud kaitsja J. Pervi esitatud argumendid vastavad tõele. A. Jõhvik märgib, et ta ei pea ennast süüdlaseks ja ei soovi saada karistada olematu väärteo eest. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  5. Kohtukolleegium selgitab esmalt seoses kaebuste väidetega selle kohta, et väärtegu pole väidetavalt aset leidnud ja A. Jõhvik ei pea ennast süüdlaseks, et ringkonnakohus ei saa antud juhul sisuliselt sellist küsimust hinnata, kuivõrd maakohus ei ole kaebust sisuliselt lahendanud. Ringkonnakohus kontrollib käesoleva määruskaebemenetluse raames antud juhul vaid seda, kas Harju Maakohtu 13.06.
  6. a määrus kaebetähtaja ennistamata jätmise ja kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta oli põhjendatud ja seaduslik. Seejuures on ekslik kaitsja kaebuse järeldus justkui sõltumata sellest, kas kaebus on esitatud tähtaegselt või mitte, tuleks lahendada väärteoasi sisuliselt. Süüküsimuse lahendamine on kaebemenetluse raames küll võimalik, kuid seda ainult siis, kui kaebus on tähtaegne. Seega peab isik ja tema kaitsja tegema kõik selleks, et kaebus tähtaegselt esitada, et saavutada kaebuse sisuline läbivaatamine, sest vastaselt juhul tuleb kohtul jätta kaebus läbi vaatamata. Nimelt, esmalt kohustub kohus kaebuse saabumisel kontrollima kaebuse tähtaegsust ja alles sel juhul, kui see tähtaegne on, saab kaebust sisuliselt lahendada. Kui aga kaebus ei ole esitatud tähtaegselt, siis puudub kohtul muu võimalus, kui jätta kaebus läbi vaatamata, va juhul, kui esineb alus kaebetähtaja ennistamiseks. Nimelt tuleneb VTMS § 118 lg 2 p-s 1 sätestatust üheselt, et maakohtunik teeb kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse, kui kaebus on esitatud pärast käesoleva seadustiku § 114 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. Märkida tuleb sedagi, et kaitsja kaebuse viide KrMS § 174 lg 2 p-le 2 jääb aga täiesti arusaamatuks, sest selle viite näol on üldse tegemist kriminaalmenetluse kuludega.
  7. Ringkonnakohus, vaadanud läbi toimiku materjalid ja esitatud määruskaebused, leiab, et määruskaebused tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd maakohtul esines seaduslik alus jätta kaebetähtaeg ennistama ja sellest tulenevalt kaebus läbi vaatamata, kuivõrd kaebus ei olnud 2
(4)4-19-3086 esitatud tähtaegselt. Nimelt küsimust ei ole käesoleval juhul selles, et kaebetähtaeg lõppes 28.05.
  1. a, kuid kaebus on esitatud alles 31.05.
  2. a, s.o peale kaebetähtaja möödumist. Seega on kaebus esitatud tähtaja möödudes ja maakohtul esines seaduslik alus jätta selline kaebus läbi vaatamata. Tõsi, mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaja võib ennistada, kuid maakohus asus ringkonnakohtu hinnangul antud juhul põhjendatult seisukohale, et mõjuvat põhjust käesoleval juhul kaebetähtaja möödalaskmiseks ei olnud. A. Jõhviku kaitsja põhjendas maakohtule esitatud kaebuses kaebetähtaja möödalaskmist isikul juriidiliste teadmiste puudumisega kaebuse kohaseks esitamiseks ja sellega, et A. Jõhvik pöördus väidetavalt kaitsja poole peale kaebetähtaja saabumist. Maakohus on aga juba põhjendatult viidanud oma määruses asjaolule, et kaebetähtaegadest ja selle korrast arusaamine ei eelda juriidilisi teadmisi, selline asjaolu on kõigile mõistetav ja ei eelda õigusalaseid eriteadmisi, mis põhjendaks vajadust kaitsja vahendusel kaebuse esitamiseks. Isikul oli seega ka endal võimalus kaebus esitada. Väärteomenetlus ei eelda kaitsja osavõttu menetlusest, ehk kaitsja osavõtt väärteomenetlusest ei ole valdavalt kohustuslik, mis tähendab seda, et reeglina on tavapäraselt mõistlik inimene võimeline ise oma huve ja õigusi väärteomenetluse raames kaitsma ja ka kaebust esitama. Samuti ei saa mitte kuidagi põhjendada kaebetähtaja möödalaskmist asjaoluga, et isik ei leidnud endale piisavalt kiiresti kaitsjat ja kaebuse väidete kohaselt pöördus alles peale kaebetähtaja möödumist kaitsja poole abi saamiseks. Kõik eeltoodud asjaolud pole sellised, mis annaks aluse eeldada, et kaebetähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel ja annaks aluse see ennistada. Seega jättis maakohus põhjendatult kaebetähtaja ennistamata ja kaebuse läbi vaatamata. Kuigi ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses viitab kaitsja ka eesti keelest arusaamisega seoses kaebetähtaja möödalaskmisele, siis sellised kaitsja väited on paljasõnalised, sest isik kinnitas väärteoprotokollis, kus märgiti otsuse kättesaadavaks tegemise aeg, kui ka selgitati lahendi jõustumise aega ja korda ning menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi, mille isik ka allkirjastas, et ta on protokolliga tutvunud. Seega oli talle protokolli sisu järelikult arusaadav, sest mingeid avaldusi ega taotlusi selle kohta, et ta sellest aru ei saa või soovib kirjalikku või suulist tõlget protokollist, ta ei esitanud. Samuti on ta allkirjastanud väärteootsuse kättesaamise 13.05.
  3. a ja seal oli selgitatud ka edasikaebekorda ja otsuse jõustumise aega. Kusjuures kaitsja kaebuse väite selle kohta, justkui A. Jõhvik ei oleks saanud edasikaebekorrast ja tähtajast piisavalt aru, lükkab ümber ka asjaolu, et juba 14.05.
  4. a pöördus A. Jõhvik õigusbüroo poole ja dokumentidele oli lisatud väärteootsus, kus otsuses on ring lausa kahes kohas ümber tõmmatud kaebuse esitamise viimasele tähtajale, s.o 28.05.
  5. a. Seega ei ole kaitsja sellised väited kooskõlas A. Jõhviku enda käitumisega, kes oli materjalidest nähtuvalt tegelikult väga hästi teadlik kaebuse esitamise tähtajast, ometi jäeti kaebus tähtaegselt esitamata. Seejuures kaitsja viide ühe päeva pikkusele hilinemisele kaebuse esitamisel ei ole samuti õige, sest kuigi kaebuse esitamise viimane päev oli 28.05.
  6. a, oli kaebus esitatud alles 31.05.
  7. a, s.o koguni 3 päeva hiljem.
  8. Seejuures nähtub A. Jõhviku poolt ringkonnakohtule esitatud kaebuse lisadest sedagi, et tegelikult ei vasta tõele kaitsja väited selle kohta, et A. Jõhvik pöördus kaitsja poole peale kaebuse esitamise tähtaja saabumist, sest tegelikult nähtub A. Jõhviku poolt esitatud lisadest, et A. Jõhvik pöördus õigusbüroo poole juba 14.05.
  9. a, s.o vahetult pärast väärteootsuse saamist. Kliendilepingu on A. Jõhvik allkirjastanud juba 14.05.
  10. a, kuid ei nähtu, millal see jõustus ehk millal allkirjastas lepingu teine pool ja kas A. Jõhvik tasus selle eelduseks oleva rahasumma. Küll aga nähtub kirjavahetusest, et A. Jõhvikule pakuti konsultatsiooniaega
  11. maiks, millise aja aga A. Jõhvik ilmselt ära ütles, sest uut aega pakuti seejärel
  12. maiks. Samas tõendavad küll A. Jõhviku kaebuse lisana toodud tõendid seda, et A. Jõhvik pöördus koheselt õigusabi saamiseks õigusbüroo poole, kuid edasise koostöö ja kokkulepete kohta igasugused andmed puuduvad, s.t millal ikkagi leping sõlmiti, kas isik käis
  13. mail konsultatsioonis, milles kokkusaamisel kokku lepiti õigusbürooga jne. Vahepealsete toimingute ja kokkulepete kohta A. Jõhviku ja õigusbüroo vahel igasugused andmed puuduvad, nagu ka selle kohta, et kaitsja lubas väidetavalt kaebuse esitada hiljemalt 28.05.
  14. a. Tõsi, 31.05.
  15. a on A. Jõhvik pöördunud elektrooniliselt õigusbüroo poole küsimusega, miks ei saadetud tema kaebust kohtusse 28.05.
  16. a, millele 3
(4)4-19-3086 kaitsja samal päeval saatis vastuse ja koopia kohtusse saadetud dokumentidest ja kinnituse, et kaebus on kohtusse saadetud.
  1. juunil küsis A. Jõhvik uuesti elektrooniliselt, miks
  2. mail kaebust ikkagi ei saadetud. Samas ei tõenda ringkonnakohtu hinnangul A. Jõhviku määruskaebuse lisad kuidagi seda, et tema tegi omalt poolt kõik selleks, et kaebus maakohule tähtaegselt esitatud oleks saanud, sest A. Jõhviku poolt esitatud tõenditest 16.-
  3. maini mingit nende omavahelist suhtlust, kokkuleppeid kaebuse esitamiseks ja toiminguid lisadest ei nähtu, nagu ka seda, et kaitsja ja A. Jõhvik oleks kokku leppinud kaebuse esitamises maakohtule ja seda hiljemalt 28.05.
  4. a.
  5. mail ja
  6. juunil küsimuste edastamine kaitsjale, miks
  7. mail ikkagi kaebust ei saadetud, ei veena ringkonnakohut selles, et isik omalt poolt tegi kõik kaebuse tähtaegseks esitamiseks, on kõikidest tähtaegadest kinni pidanud ja hilinemises süüd temal ei ole. Sellised
  8. mail ja
  9. juunil kaitsjale edastatud kirjad ei tõenda isiku väiteid tema poolt kaebuse tähtaegseks esitamiseks kõige tegemise kohta ja tähtaegse kaebuse esitamise kohta. Märkimisväärne on seejuures ka asjaolu, et volikiri kaitsja J. Pervi volitamiseks seoses antud väärteoasja menetluse ja selle vaidlustamisega kohtus oli A. Jõhviku poolt väljastatud alles 29.05.2019.a, s.o alles pärast kaebetähtaja möödumist. Seega enne volikirja väljastamist antud väärteomenetluse raames toimetamiseks, ei tekkinud kaitsjal õigust ja kohustust kaebuse esitamiseks. Seega ei ole A. Jõhvik ilmselt teinud kõike endast olenevat selleks, et kaebus õigeaegselt esitatud saaks ja ta oli järelikult teadlik ka sellest, et kaebus esitatakse kaitsja poolt alles pärast 29.05.
  10. a, s.o kaebetähtaja möödumist. Kaebetähtaeg on käesoleval juhul mõjuva põhjuseta mööda lastud ja seetõttu jättis maakohus põhjendatult kaebetähtaja ennistamata ja kaebuse läbi vaatamata. Seetõttu puudub alus seadusliku ja põhjendatud maakohtu määruse tühistamiseks ja kaebuste rahuldamiseks.
  11. VTMS § 199 lg 1 kohaselt jõustub kohtuvälises menetluses tehtud otsus, kui selle peale ei ole kaebust esitatud ja kaebuse esitamise tähtaeg on möödunud. Sama paragrahvi lõige 21 sätestab, et kui kohtuvälises menetluses tehtud otsuse peale esitatud kaebuse esitamise tähtaeg ennistatakse, loetakse, et kohtuvälises menetluses tehtud otsus ei ole jõustunud. Ringkonnakohus on eelnevalt tuvastanud, et maakohus jättis põhjendatult kaebetähtaja ennistamata, seega oli kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse esitamise viimaseks päevaks 28.05.
  12. Kuivõrd eelnimetatud tähtajaks kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebust ei esitatud, siis jõustus otsus 29.05.2019 ning jõustunud otsuse vaidlustamine on välistatud. Seega jättis maakohus VTMS § 118 lg 2 p 1 alusel kaebetähtaja möödalaskmise tõttu kaebuse põhjendatult läbi vaatamata.
  13. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1, §-st 194, § 196 lg-test 1, 2 ja §-st 198 jätab ringkonnakohus vaidlustatud Harju Maakohtu 13.06.
  14. a määruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.