Tsiviilasi nr: 2-18-6913 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Ulvi Loonurm, Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 28.05.2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-6913 Tsiviilasi XX hagi YY vastu elatise vähendamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 11.01.2019 otsus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 900 eurot Kaebuse esitaja ja kaebuse XX apellatsioonkaebus liik Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): XX (isikukood Menetlusosalised ja nende XXXXXXXXXXX, elukoht XXX, e-post) esindajad Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): YY (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), seaduslik esindaja CC (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX, e-post) Istungi toimumise aeg 02.05.2019 RESOLUTSIOON:
- Jätta Harju Maakohtu 11.01.2019 otsus muutmata.
- XX apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
- Poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta XX kanda. Menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määrata, sest kostjal need puuduvad.
- Keelduda YY poolt apellatsioonkaebusele lisatud tõendite asja materjalide juurde võtmisest, sest need on juba varasema menetluse käigus toimikusse esitatud.
- Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise 1
(7)Tsiviilasi nr: 2-18-6913 kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi aluseks olevad asjaolud ja nõue
- 03.05.2018 esitatud ja 27.05.2018 täpsustatud hagiavalduse kohaselt on XX-lt (hageja) YY (kostja) kasuks välja mõistetud elatis. Hageja perre on aga sündinud kaks ülalpeetavat, QQ ja WW. Laste ülalpidamine on jagatud hageja ja tema elukaaslase vahel. Rahalised kulutused kannab elukaaslane. Laste hoidmine, nende vaba aja sisustamine, kodused majapidamistööd on hageja kanda. Hageja laps OO elab koos oma emaga ning tema igapäevase ülalpidamise eest kannab hoolt tema ema.
- Stabiilse sissetuleku puudumine ja suurenenud kulutused on tekitanud elatise võlgnevuse, mida nõuavad vastavalt Harju Maakohtu 03.05.2007 otsusele nr 20714008 ja 13.07.2017 otsusele nr 2-17-8916 sisse kohtutäiturid. Seetõttu on arestitud hageja pangakonto Swedpangas. Hageja leiab, et väljamõistetud elatise ja võlgnevuse üheaegne tasumine on ebamõistlikult koormav ja hagejal ei ole võimalik toime tulla. Samuti ei ole sellisel kujul võimalik tagada kõigile oma lastele võrdseid võimalusi toimetulekuks ja arenguks ning neid võrdväärselt ülal pidada. Hageja leiab, et kostja on eelistatud seisundis. Kostja saab ka riigipoolset lapsetoetust.
- Hageja ei oma kinnisvara, vallasvarana on alles isiklikud tarbeesemed ja riided. Hageja on ainuosanik ettevõttes X OÜ, mille tegevus on algusjärgus. Nimetatud osaühingus töötab hageja abitöölisena osalise tööajaga ning täidab ka juhatuse liikme kohustusi. Töötasuks on kehtiv miinimumpalk. Juhatuse liikme tasu määratud ei ole.
- Eeltoodust tulenevalt palus hageja vähendada kostjale igakuist makstavat elatist 150 euro võrra. Kostja vastus
- Kostja hagi õigeks ei võtnud. Hageja on kostjat näinud kaks korda elus. Kostja kasuks on väljamõistetud elatis tagaseljaotsusega 03.05.2007 summas 159,78 eurot kuus ning suurendatud 13.07.2017 tagaseljaotsusega miinimummäärani. Hageja pidevalt hoidub kõrvale lapse elatise välja maksmisest ning elatise võlgnevus on vastuse esitamise seisuga 16 856,62 eurot. Esimese astme kohtu otsus
- Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda, rahaliselt menetluskulusid kindlaks ei määranud, kuna kostjal menetluskulud puuduvad.
- Otsuse põhjenduste kohaselt hageja on elatise vähendamise aluseks olevaks asjaoluks välja toonud, et väljamõistetud elatise ja võlgnevuse üheaegne tasumine on ebamõistlikult koormav ja hagejal ei ole võimalik toime tulla. Samuti on hagejal peale kostja veel alaealisi lapsi ning hageja varaline seisund ei võimalda seega kostjale ülalpidamiskohustust miinimummääras täita.
- Esmalt märgib kohus, et elatise vähendamise asjaoluks ei saa olla see, et hagejal on koormav tasuda üheaegselt nii elatist, kui ka elatise võlgnevust. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on elatise võlgnevus tekkinud pikema perioodi jooksul ning on seotud hageja enda tegevusetusega. 2
(7)Tsiviilasi nr: 2-18-6913
- Rahvastikuregistri väljavõttest nähtuvalt on hagejal lisaks kostjale täisealine laps NN ja kolm alaealist last QQ (sündinud XX.XX.XXXX) WW (sündinud XX.XX.XXXX) ja OO (sündinud XX.XX.XXXX).
- Kohus selgitas 07.05.2018 käiguta jätmise määruses (tlk 11), et hagejal tuleb kohtule selgitada, kuidas jaguneb laste ülalpidamiskohustus ning esitama tõendeid laste igapäeva vajaduste kohta. Samuti on kohus 01.10.2018 kirjas (tlk 83) viidanud, et hagejal tuleb välja tuua iga lapse igakuised vajadused ja keskmised kulud ning samuti selgitada, millised kulud ning millises määras katab hageja ning millised kulud ja millises määras teiste laste ema.
- 22.10.2018 on hageja esitanud kohtule dokumendi, milles on välja toonud QQ ja WW igakuised keskmised ülalpidamiskulud, s.o QQ kulud kokku 630 eurot ning WW kulud 325 eurot. Hageja on märkinud, et enamiku ülalpidamiskuludest kannab tema elukaaslane. Samuti on hageja märkinud, et OO toetab ta rahaliselt 100 eurot kuus. Ühtegi tõendit ei ole aga hageja nimetatud kulude ega kulude kandmise kohta kohtule esitanud.
- Kohus peab vajalikuks märkida, et kohtute infosüsteemist nähtuvalt on samas juba 02.08.2018 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-18-7491 rahuldatud QQ ja WW hagid ning hagejalt välja mõistetud nende kasuks elatis miinimumsuuruses alates 14.maist 2018 kuni laste täisealiseks saamiseni. Samuti on pooleli kohtute infosüsteemi kohaselt menetlus OO hagis hageja vastu elatise välja mõistmises (tsiviilasi nr 2186815). Nimetatud asjaolusid ei ole hageja ise kohtule välja toonud ning kohtu hinnangul võib nimetatud asjaoludest järeldada, et hageja ei täida vabatahtlikult oma laste ülalpidamiskohustusi. Elatise vähendamise korral käesoleval juhul võivad kohtu hinnangul saada kahjustada hoopis kostja huvid, arvestades, et kahele teisele hageja lapsele on miinimumelatis välja mõistetud ning seega satuks kostja teiste lastega ebavõrdsesse olukorda.
- Samuti selgitab kohus, et 13.07.2017 tagaseljaotsuse tegemise ajal oli XX-l lisaks YY-le ka teine laps ning veel kaks last sündimas. Eeltoodut arvestades oli XX juba 10.07.2017 seisuga (s.o vastamise tähtaeg tsiviilasjas nr 2-17-8916) teadlik enda laste olemasolevatest ja võimalikest lähitulevikus tekkivatest ülalpidamiskohustusest ning tal oli võimalus esitada selle kohta vastavaid tõendeid, mida ta õigeaegselt ei teinud. Kohtu hinnangul ei ole üksnes laste arvule tuginemine piisav põhjus elatise vähendamise taotlemiseks. Kohus möönab, et sündimata laste täpsed ülalpidamiskulud ei olnud tagaseljaotsuse tegemise ajaks veel teada, kuid nimetatud asjaolud oleks kostja saanud eelnevas menetluses välja tuua.
- Samuti ei ole kohtu hinnangul hageja majanduslik seis, s.h sissetulek võrreldes 2017 aastaga sedavõrd muutunud, et see annaks aluse elatise vähendamiseks. Hageja on ise kinnitanud, et töötab abitöölisena osalise tööajaga OÜ-s X alates 04.02.
- Seega ei ole hageja sissetulek võrreldes 2017 aastaga muutunud. Apellatsioonkaebus
- Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega tema hagi rahuldada.
- Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei võtnud maakohus arvesse PKS §102 lg1 ja lg2 toodud kohustatud isiku varalist seisundit ega ka teiste laste olemasolu. Hagejaga kooselavate laste igakuiseid keskmisi kulutusi kohus arvesse ei võtnud, väites, et need on tõendamata. Täiendavaid tõendeid kulutšekkide näol ei nõutud. 3
(7)Tsiviilasi nr: 2-18-6913 Kostja esitas kohtule samuti kirjelduse igakuiste kulutuste osas ilma tõendeid esitamata. Seda arvestati. Kohus ei ole piisavalt välja selgitanud poolte varalist seisundit. Kostja kohtule oma kontoväljavõtet ei esitanud. OO igakuise elatisraha tasumise tõendeid kohus ei nõudnud, küll aga võttis tõendite puudumist arvesse otsuse tegemisel. Vastus apellatsioonkaebusele
- Vastustaja vaidles apellandi poolt esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud apellandi kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
- Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
- Poolte vahel on juba varem peetud kohtuvaidlused elatise saamiseks. 03.05.2007 tagaseljaotsusega mõisteti hagejalt kostja kasuks välja igakuine elatis 159,78 eurot ja 13.07.2017 tagaseljaotsusega suurendati elatist miinimummäärani.
- TsMS § 459 järgi võib nõuda kohtus perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Elatise suuruse muutmisel TsMS § 459 lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (Riigikohtu
- oktoobri
- a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 11).
- Vaidlustamata asjaolude kohaselt - Kostjal on 4 alaealist last –XX.XX.XXXX sündinud YY, käesolevas menetluses kostja, XX.XX.XXXX sündinud QQ, XX.XX.XXXX sündinud WW, XX.XX.XXXX sündinud OO - Kostja kasuks mõisteti 03.05.2007 kohtuotsusega hagejalt välja igakuine elatis 159,78 eurot, elatist suurendati elatise miinimummäärani 13.07.2017 kohtuotsusega. - Kohtutäituri õiendi (tlk 38) järgi moodustab hageja võlgnevus kostja ees seisuga 14.11.2017 14 077,47 eurot. - Hageja on ainuosanik ja juhatuse liige X OÜ-s. - Hageja sissetulek tuleb X OÜ-st, kelle kaudu hageja osutab allhanketeenust (tlk 73 pöördel). - 20.04.2018 saatis Politsei- ja Piirivalveamet X OÜ-le kirja (tlk 3), kus nõudis seonduvalt kriminaalasja menetlemisega andmeid, kas hageja töötab X OÜ-s ja milline on tema töötasu suurus. - 16.04.2018 tegi kohtutäitur hageja suhtes otsuse (tlk 37), kus algatas hageja suhtes juhtimisõiguse peatamise menetluse. - Hageja esitas hagi elatise vähendamiseks kohtusse 03.05.
- - Hageja kostjaga koos ei ela, hagejaga koos elavad lapsed Q ja WW. - 02.08.2018 tagaseljaotsusega mõisteti hagejalt Q ja WW kasuks mõlemale välja igakuine elatis miinimummääras alates 14.05.
- - 07.09.2018 toimunud kohtuistungil tsiviilasjas 2-18-8965 avaldas hageja, et ta on nõus tasuma kostjale igakuiselt 300 eurot kuus (tlk 74). 4
(7)Tsiviilasi nr: 2-18-6913 QQ ülalpidamiseks kulub igakuiselt 630 eurot, WW ülalpidamiseks kulub igakuiselt 325 eurot. - Kostja ülalpidamiseks kulub igakuiselt umbes 1000 eurot.
- Esitatud hagiga palub hageja, et temalt kostja kasuks välja mõistetud elatist vähendatakse alla elatise miinimummäära. Ringkonnakohus selgitab, et üldjuhul ei või igakuine elatis ühele lapsele PKS § 101 lg 1 kohaselt olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (miinimumelatis). Miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt nt Riigikohtu
- märtsi
- a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13). Tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses (vt nt Riigikohtu
- jaanuari
- a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 17). Käesolevas asjas ei ole hageja tuginenud sellele, et kostja ülalpidamiskulud on väiksemad, kui elatise miinimummäär.
- Erandina saab alla seaduses sätestatud alammäära alaealisele lapsele elatise PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi välja mõista mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
- Maakohus selgitas 01.10.2018 kirjas, et hagi rahuldamise eelduseks on vaja tuvastada, et võrreldes 13.07.2017 otsuse tegemise aja seisuga, et hageja varaline seisund on muutunud ja/või on muutunud kostja vajadused.
- Maakohus tuvastas, et 13.07.2017 otsuse aluseks oli asjaolu, et kostja vajadused olid igakuiselt 860 eurot. Kuna käesolevas asjas on kostja väitnud, et tema ülalpidamiskulud on suurenenud, siis see eeldus hagi rahuldamiseks, et kostja vajadused on muutunud vähenemise suunas, asjas tõendatud ei ole.
- Maakohus tuvastas, et muutunud ei ole ka hageja varaline seisund, sest jätkuvalt tugineb hageja sellele, et ta saab miinimumpalka endale kuuluvast äriühingust.
- Hageja väidete järgi annab kostja kasuks välja mõistetud elatise vähendamiseks aluse asjaolu, et tema ülalpidamisel on täiendavalt 2 alaealist last. Hageja on asjas tuginenud sellele, et tema juures elavad 2 last on kostjate kasuks väljamõistetud elatise tõttu vähem kindlustatud, mistõttu esineb alus elatise vähendamiseks.
- Ringkonnakohus leiab, et põhimõtteliselt on õige hageja seisukoht selles, et laste sündimine peale otsusega elatise väljamõistmist suurendab kohustatud isiku kohustuste mahtu. Käesolevast asjast nähtuvalt pidi aga 13.07.2017 otsuse tegemise eelselt olema teada, et hageja perre lisandub lähiajal veel üks ülalpeetav, kuivõrd laps WW sündis XX.XX.XXXX. Hagejale sündis XX.XX.XXXX laps OO, kuid hoolimata sellest mõisteti 02.08.2018 tagaseljaotsusega hagejalt Q ja WW kasuks mõlemale välja igakuine elatis miinimummääras alates 14.05.
- Need asjaolud viitavad sellele, et kuigi hageja väidete järgi ei ole ta võimeline oma alaealiste laste ülalpidamiseks tasuma elatist miinimummääras, on ta ka peale kostja kasuks tehtud kohtuotsuse tegemist möönnud seda, et vähemalt kahele temaga kooselavale lapsele on ta kohustatud ja nõustub tasuma ülalpidamiseks elatist miinimummääras. Ringkonnakohtu arvates on maakohus põhjendatult viidanud sellele, et olukorras, kus - 5
(7)Tsiviilasi nr: 2-18-6913 hageja on nõustunud temaga kooselavatele lastele tasuma ülalpidamist elatise miinimummääras, kohtleb hageja lapsi ebavõrdselt, kui väidab, et kostjale tal samaväärses suuruses elatist maksta ei ole võimalik. Ringkonnakohus toob täiendavalt esile, et kuigi käesolevas menetluses väitis hageja, et tema lapse Siimu ülalpidamiskulud moodustavad 325 eurot, st vähem kui kahekordne elatise miinimumäär, oli ta ikkagi nõus sellega, et temalt mõisteti elatis välja elatise miinimummääras. Ringkonnakohtu arvates tuleb arvestada ka sellega, et hageja ise avaldas 07.09.2018, et ta on nõus tasuma kostjale 300 eurot. Istungi protokollist, kus hageja avaldatu nähtub, tegi kohtutäitur seejuures hagejale ettepaneku tasuda summa 250 eurot. Need asjaolud näitavad, et hagejal on võimalik tasuda kostjale seadusega sätestatud miinimummääras elatist.
- Hageja heidab maakohtule ette, et maakohus ei selgitanud välja vanemate varalist seisundit. Ringkonnakohus hageja etteheitega ei nõustu. Hageja ei ole esitanud kohtule tõeseid andmeid oma sissetuleku kohta ning asjas esitatud tõendid ja vaidlustamata asjaolud viitavad sellele, et hageja sissetulek on tema poolt avaldatust kordades suurem. Maakohus nõudis välja kostja vanemate pangakonto väljavõtted. Hagejale 2018.a sissetulekuid tema enda pangakontole laekunud ei ole. Kuivõrd asjas ei ole tõendatud, et hageja ei suuda oma varalisest olukorrast tulenevalt tasuda kostjale 13.07.2017 otsusega välja mõistetud elatist, puudus vajadus ka kaaluda seda, kas kostja ema on võimeline hageja eest katma osaliselt, st osas, mis jääb alla elatise miinimummäära, kostja ülalpidamiskulusid.
- Ringkonnakohtu arvates ajendas hagejat hagi esitama pigem asjaolu, et tema suhtes algatati kostjale elatise maksmata jätmise tõttu kriminaalasi ning kohtutäitur algatas juhtimisõiguse äravõtmise menetluse. Need toimingud tehti aga seetõttu, et hageja ei täitnud aastaid oma elatise maksmise kohustust kostja ees, mistõttu on kuhjunud märkimisväärne võlgnevus. Vähemalt käesolevas menetluses ei ole hageja toonud esile ühtegi mõjuvat põhjust, miks ta oma kohustust ei täitnud. Kostja avaldatust võib aru saada, et hageja ei tunne oma alaealise lapse kasvatamise ja arendamise suhtes mingit huvi, suhtlus poolte vahel puudub täielikult. Ringkonnakohtu arvates ei ole asjaolu, et pikaajalise kuhjunud võlgnevuse tõttu lükkuvad hageja võlgnevuse tagasimaksed kostja ees pika aja peale, elatise vähendamise aluseks.
- Ringkonnakohus selgitab, et vanemate kohustus on tagada, et nende alaealiste laste igapäevased vajadused on rahuldatud ning laste arenguks peavad olema piisavad vahendid tagatud. Selleks peavad laste vanemad tegema kõik võimaliku.
- Ringkonnakohus leiab, et keelduda tuleb YY poolt apellatsioonkaebusele lisatud tõendite asja materjalide juurde võtmisest, sest need on juba varasema menetluse käigus toimikusse esitatud. Menetluskulude jaotus
- Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud ringkonnakohtus hageja kanta. Menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määrata, sest pooltel menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots 6
(7)Tsiviilasi nr: 2-18-6913 kohtunik kohtunik kohtunik 7
(7)