← Eesti

2-16-19061/72

2-16-19061 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Liis Arrak, Kaija Kaijanen ja Iko Nõmm Määruse tegemise aeg ja koht

  1. juuli 2019, Tallinn Kohtuasja number 2-16-19061 Kohtuasi XX avaldus lapsega suhtlemise korra määramiseks YY vastuavaldus vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja ainuhooldusõiguse saamiseks lapse viibimiskohta ja tervist puudutavas osas Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  2. juuni
  3. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX ja YY määruskaebused Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel Avaldaja XX (isikukood XXX) XXXXXXXXXXX, elukoht Puudutatud isik (vastuavalduse esitaja) YY (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Õnneli Matt Puudutatud isik CC (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Andres Lusmägi Tallinna linn (Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu), linnaosa vanem LL Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:
  4. Kinnitada XX (isa) ja YY (ema) kompromiss tsiviilasjas nr 2-16-19061 CC-ga (laps) suhtlemiseks ja hooldusõiguse teostamiseks alltoodud tingimustel: 1.
  6. aasta juulis kohtub isa lapsega järgmiselt: 1.1.
  7. isa võtab lapse teisipäeval, 16.,
  8. ja
  9. juulil kell 16.00 kodust/lasteaiast ja toob lapse koju kell 18.00; 2-16-19061 1.1.
  10. isa võtab lapse kolmapäeval,
  11. juulil kell 9.00 kodust ja toob lapse koju kell 18.00; 1.1.
  12. isa võtab lapse kolmapäeval,
  13. ja
  14. juulil kell 7.00 kodust ja toob lapse koju kell 18.
  15. 1.
  17. aasta augustis kohtub isa lapsega järgmiselt: 1.2.
  18. isa võtab lapse teisipäeval, 6., 13.,
  19. ja
  20. augustil kell 16.00 kodust/lasteaiast ja toob lapse koju kell 18.00; 1.2.
  21. isa võtab lapse kolmapäeval, 7., 14.,
  22. ja
  23. augustil kell 7.00 kodust ja toob lapse koju kell 18.00; 1.2.
  24. isa võtab lapse laupäeval,
  25. ja
  26. augustil kell 10.00 kodust ja toob lapsel koju pühapäeval,
  27. ja
  28. augustil kell 10.00; 1.
  29. Alates
  30. aasta septembrist kohtub isa lapsega järgmiselt: 1.3.
  31. isa võtab lapse paaritu nädala teisipäeval kell 16.00 lasteaiast/kodust ja toob lapse koju kell 18.00; 1.3.
  32. isa võtab lapse paaritu nädala kolmapäeval kell 7.00 kodust ja toob lapse koju kell 18.00; 1.3.
  33. isa võtab lapse paaris nädala reedel kell 16.00 lasteaiast/kodust ja toob lapse koju pühapäeval kell 18.
  34. 1.
  35. Kui laps oli paaris nädala nädalavahetusel haige ega saanud seetõttu isaga aega veeta, siis võtab isa paaritu nädala neljapäeval kell 7.00 lapse kodust ja toob lapse koju kell 18.
  36. 1.
  37. Vanemad võimaldavad teineteisel kohtuda lapsega lapse ja teise vanema ning lapse õe sünnipäeval. 1.
  38. Emadepäeval on laps emaga ja isadepäeval isaga. 1.
  39. Jõulude ajal on laps emaga
  40. detsembril alates kella 15.00˗st kuni
  41. detsembril kella 15.00˗ni ning isaga
  42. detsembril kella 15.00˗st kuni
  43. detsembri kella 15.00-ni. 1.
  44. Aastavahetuse (
  45. detsembril kella 15.00˗st kuni
  46. jaanuaril kella 15.00˗ni) veedab laps paaris aastatel isaga ja paaritutel aastatel emaga. 1.
  47. Suvel lasteaia kollektiivpuhkuse ajal (neli nädalat) veedab isa lapsega paaris nädalatel terve nädala ja ema lapsega paaritutel nädalatel terve nädala. 1.
  48. Vanemad soovivad säilitada ühise hooldusõiguse (sh lapse elukoha määramise osas Eesti Vabariigi piires). 1.
  49. Isa kohustub tasuma emale hiljemalt
  50. detsembril 2019 menetluskulude hüvitamiseks 264 eurot.
  51. Tühistada Harju Maakohtu
  52. juuni 2018 määrus tsiviilasjas nr 2-16-19061 ja lõpetada tsiviilasja menetlus.
  53. Jätta menetluskulud poolte enda kanda, v.a p-s 1.11 nimetatud hüvitis. Jätta CC riigi õigusabi tasu ja kulud Eesti Vabariigi kanda.
  54. Tagastada XX-le määruskaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o 30 eurot.
  55. Tagastada YY-le määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivust pool s.o 5 eurot. 2 2-16-19061 Kohtu selgitused Kompromissi kinnitava määruse peale ei saa esitada Riigikohtule määruskaebust, sest pooled loobusid edasikaebeõigusest. Kompromissis sätestatud suhtlemise korra rikkumise puhul saab kumbki vanem pöörduda kohtu poole lepitusmenetluse alustamiseks (TsMS § 563). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Avaldus ja puudutatud isikute seisukohad
  56. XX (avaldaja, isa) esitas
  57. detsembril 2016 Harju Maakohtule avalduse, milles palus määrata kindlaks tema ja CC (laps) suhtlemise korra. Avalduse kohaselt sündis XX.XX.XXXX avaldaja ja YY (puudutatud isik, ema) ühine laps C. Avaldaja ja puudutatud isik ei elanud lapse sünni ajal koos, kuid olid eelnevalt kokku leppinud, et mõlemad osalevad lapse kasvatamisel ja kannavad temaga seotud kulutused võrdselt. Avaldaja sai lapsega kokkulepitud aegadel regulaarselt kohtuda, näiteks juunis ja juulis 2016 mitu korda nädalas, kuid alates augustist 2016 avaldaja ja puudutatud isiku suhted halvenesid ning puudutatud isik ei võimaldanud avaldajal enam lapsega endises mahus kohtuda. Avaldaja soovib suhtluskorra kindlaksmääramist selliselt, et tema kohtumised lapsega toimuvad vähemalt kolm korda nädalas, kokku minimaalselt 12 tundi väljaspool avaldaja tööaega; ühe vanemaga seotud tähtpäevadel viibib laps koos puudutatud vanemaga ning muudel tähtpäevadel viibib laps paaritutel aastatel puudutatud isikuga ja paaris aastatel avaldajaga. Samuti palub avaldaja määrata, et last tohib välismaale ja püsivast viibimiskohast pikemaks ajaks kui üks öö ära viia vaid teise vanema nõusolekul.
  58. Avaldaja esitas
  59. detsembril 2016 maakohtule taotluse esialgse õiguskaitse korras isa ja lapse vahelise suhtlemise reguleerimiseks kohtumenetluse ajaks. Harju Maakohus jättis taotluse
  60. detsembri
  61. a määrusega rahuldamata, arvestades asjaolu, et ema oli detsembrikuus võimaldanud isal kokkulepitud aegadel lapsega kokku saada.
  62. Ema esitas
  63. jaanuaril 2017 vastuavalduse, milles palus jätta isa avaldus rahuldamata ning lõpetada vanemate ühine hooldusõigus lapse viibimiskohta ja tervist puudutavas osas, andes vastavas osas ainuhooldusõiguse emale. Vastuavalduse kohaselt elab laps koos ema ja oma vanema õega kõigi mugavustega kahetoalises korteris. Lapse huvides on tagada talle püsiv ja stabiilne kodu, mida ema on võimeline talle pakkuma. Ema tegeleb aktiivselt lapse kasvatamisega ning lapse haigestumise korral tema ravimise ja arsti juures käimisega. Ema sooviks on, et laps suhtleks isaga paarisnädalavahetustel pikeneva ajaga, arvestades lapse arengut. Esialgu toimuks kokkusaamine ema juuresolekul, ning seejärel, kui laps on hakanud arusaadavalt rääkima, saab isa lapse reede õhtul lasteaiast enda juurde viia ja pühapäeval kella 16.00-ks tagasi ema juurde tuua.
  64. Ema
  65. aprilli 2018 seisukoha järgi on isa saanud
  66. a oktoobrist kuni
  67. a aprillini lapsega vähemalt kaks korda kuus kohtuda. Lapse haiguse tõttu on osa kohtumisi ära jäänud. Laps ei ole veel valmis isaga omavahel olema; ta ei jää vabatahtlikult isaga ega taha emast lahkuda.
  68. Lapse esindaja arvates pole lapse tervise küsimustes hooldusõiguse üleandmine emale vajalik. Ravi määrab arst ning vanemad peavad järgima raviskeemi. Kohtul on vaja 3 2-16-19061 reguleerida lapse suhtlemist isaga. Suhtlemiskord tuleb määrata selliselt, et ema ei viibi lapse ja isa kohtumise juures, sest vanemate suhted on halvad. Suhtlemiskorra määramisel võiks olla ühekuuline üleminekuperiood, kus kohtumised on lühemad.
  69. Mustamäe Linnaosa Valitsuse arvamuse kohaselt ei ole lapse vanematel halbade suhete tõttu mõistlik lapsega ühiselt kokku saada. Esimese astme kohtu määrus
  70. Harju Maakohus rahuldas
  71. juuni
  72. a määrusega nii avalduse kui ka vastuavalduse osaliselt. Kohus lõpetas vanemate ühise hooldusõiguse lapse elukoha määramise osas Eesti Vabariigi piires ning andis selles osas hooldusõiguse lapse emale. Muus osas jättis kohus vanematele lapse suhtes ühise hooldusõiguse. Kohus määras lapse ja isa suhtlemise korra. Määruskaebused ja menetlusosaliste seisukohad
  73. Avaldaja esitas
  74. juunil 2018 määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse osas, milles hooldusõigus anti lapse elukoha määramise osas emale, ja teha selles osas uus määrus, millega jätta puudutatud isiku vastuavaldus rahuldamata.
  75. Puudutatud isik esitas
  76. juunil 2018 määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse osas, milles kohus määras isa ja lapse vahelise suhtlemise korra, ning saata asi maakohtule uueks arutamiseks või määrata isa ja lapse vaheline suhtlemise kord vastavalt määruskaebuses kirjeldatule.
  77. Avaldaja esitas
  78. juunil 2019 Tallinna Ringkonnakohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus määrata isa ja lapse suhtlemise korra kuni lapse ja isa suhtlemise korda reguleeriva kohtumääruse jõustumiseni.
  79. Puudutatud isik esitas
  80. juulil 2019 ettepaneku määrata esialgne õiguskaitse, kuid teistel tingimustel.
  81. Lapse esindaja ja kohalik omavalitsus toetasid esialgse õiguskaitse korras suhtlemise korra määramist.
  82. Ringkonnakohus kuulas
  83. juunil 2019 vanemad ära ning vanemad saavutasid ärakuulamisel lapse suhtlemise korraldamises ja ühise hooldusõiguse teostamises kokkuleppe, mille esitasid kohtule kirjalikult kinnitamiseks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  84. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtule esitatud kompromissikokkulepe tuleb kinnitada. Kompromissi kinnitamise tõttu tuleb maakohtu otsus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 ja § 645 lg 1 järgi tühistada ning tsiviilasja menetlus lõpetada.
  85. Kolleegium märgib, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada TsMS § 4 lg 3 ja § 430 lg 1 järgi kohtuliku kompromissi sõlmimisega (koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1). Seejuures peab ka kohus, kui see on kohtu hinnangul mõistlik, tegema kogu menetluse vältel TsMS § 4 lg 4 esimese lause järgi kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendatakse kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel. Kuigi üldjuhul ei ole kohtul alust keelduda talle esitatud kompromissi kinnitamast, peab kohus jätma TsMS § 430 lg 3 esimese lause järgi kompromissi kinnitamata, kui see on 4 2-16-19061 vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Lisaks ei ole kohus TsMS § 430 lg 3 teise lause järgi perekonnaasjas kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama. Muid aluseid kompromissi kinnitamata jätmiseks seadusest ei tulene.
  86. Praeguses asjas esitasid pooled kooskõlastatul kohtuga kompromissikokkuleppe, mis vastab lapse parimatele huvidele, mistõttu ei näe kolleegium alust jätta kokkulepe kinnitamata.
  87. Kuna vanemad palusid kompromissi sõlmimise tõttu tagastada TsMS § 150 lg 2 p 1 järgi poole määruskaebuselt ja esialgse õiguskaitse avalduselt tasutud riigilõivust, tuleb riigilõiv nimetatud ulatuses tagastada.
  88. Vanemd leppisid TsMS § 661 lg 4 järgi kokku, et loobuvad kohtumääruse peale edasikaebamise õigusest.
  89. Kuigi üldjuhul kannavad kompromissi sõlmimise korral kannavad menetlusosalised TsMS § 168 lg 3 järgi oma menetluskulud ise, leppisid vanemad kokku, et isa hüvitab emale 264 eurot. Lapsele määratud esindaja riigi õigusabi tasu ja kulud jätab kolleegium TsMS § 172 lg 3 alusel Eesti Vabariigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak /allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.