Obsah (8)

§ 180§ 239§ 318§ 17§ 39§ 402§ 245§ 326

1-19-3891 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. juuni 2019. a, Tallinn Kriminaalasja number 1-19-3891 Kohtunik Julia Katškovskaja Kriminaalasi Valdo Õunap süüdistu

) §s 245 nimetatud kokkulepe. 1 1-19-3891 Prokuratuur, süüdistatav V. Õunap ja tema kaitsja A. Luberg leppisid

1. mail 2019 kokku V. Õunapi süüdi tunnistamiseks karistusseadustiku (KarS) § 294 lg 2 p-de 1,3,4 ja 22 lg 3 ning KarS § 394 lg 2 p-de 1,3 järgi ja karistamiseks vastavalt 2 aasta ja 6 kuu vangistusega ning 2 aasta ja 3 kuu vangistusega. Lisaks lepiti kokku, et eelmärgitud karistused liidetakse KarS § 64 lg 1 alusel selliselt, et liitkaristuseks kujuneb 2 aastat ja 6 kuud vangistust, mis jäetakse täielikult tingimisi täitmisele pööramata, katseajaga 2 aastat ja 6 kuud. Ühtlasi lepiti kokku, et tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse alus ja ese puuduvad, puudub ka konfiskeerimisele kuuluv vara ning V. Õunap kohustub tasuma menetluskuludena sundraha 1350 eurot.
3. mail 2019 esitas X OÜ lepinguline esindaja advokaat Kevin Siivelt Harju Maakohtule taotluse V. Õunapi kokkuleppe kinnitamata jätmiseks. Harju Maakohtu
4. mai 2019 istungil palus prokurör jätta X OÜ esindaja taotlus tähelepanuta, kuna X OÜ ei ole kohtuasjas 1-19-3891 kolmas isik. Kannatanu esindaja, süüdistatav V. Õunap ja tema kaitsja toetasid prokuröri seisukohta. Kohus leidis istungil, et X OÜ lepingulise esindaja taotlus jääb tähelepanuta.
5. Süüdistatav V. Õunap, tema kaitsja A. Luberg ja prokurör L. Feldmanis jäid
6. mai 2019 istungil kokkuleppe juurde ja palusid kohtul see kinnitada.
7. Harju Maakohtu
8. mai 2019 otsusega mõisteti V. Õunap süüdi KarS § 294 lg 2 p-de 1,3,4 – § 22 lg 3 ja KarS § 394 lg 2 p-de 1,3 järgi ja karistati vastavalt 2 aasta ja 6 kuu ning 2 aasta ja 3 kuu vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel moodustati liitkaristuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust, mis jäeti KarS § 73 lg-te 1,3 alusel täielikult täitmisele pööramata. Lisaks mõisteti V. Õunapilt

§ 180

lg 1 alusel välja menetluskulu 1350 eurot, s.o süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. APELLATSIOON

2. juunil 2019 registreeriti Tallinna Ringkonnakohtus OÜ X lepingulise esindaja advokaat Kevin Siivelti apellatsioon, milles ta taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja asja saatmist maakohtule tagasi uueks arutamiseks. Oma taotlust põhjendab kaebaja järgmiselt. Maakohtul tulnuks OÜ X menetlusse kaasata kolmanda isikuna, kuna tehtud kohtuotsus puudutab tema õigusi. Samuti oli kokkuleppe kinnitamiseks vajalik OÜ X nõusolek. Seega on OÜ-l X kaebeõigus. Kohus jättis tähelepanuta OÜ X taotluse ja leidis, et kriminaalasja menetlemisel ei ole rikutud

§ 239lg 2 p 4 nõudeid, kuna OÜ X nõusolek kokkuleppemenetluseks ei olnud vajalik.

Kohus leidis, et V. Õunapi vastu tsiviilhagi esitatud ei ole, samuti ei ole arestitud tema vara. Seetõttu kokkuleppe sõlmimisel ei olnud vajadust küsida OÜ X nõusolekut, sest äriühingu õiguste üle otsuste tegemine (tsiviilhagi ja arestitud varade osas) toimub kohtuasjas nr 1-17-9149, kus OÜ X on tunnistatud tsiviilkostjaks ja kolmandaks isikuks. Eriti oluline on rõhutada, et menetluse eraldamine toimus olukorras, kus prokuratuur oli V. Õunapiga kokkuleppe juba sõlminud. Olenemata sellest, kas kokkuleppemenetlust alustati prokuratuuri või süüdistatava taotlusel, pidanuks prokurör juhindudes

§-st 240 teavitama tsiviilkostjat ja küsima tema nõusolekut. Eraldatud asjas jättis kohus kaasamata X OÜ ja asus otsuses seisukohale, et kuivõrd teda ei ole kaasatud, ei kuulu ka tema taotlus läbivaatamisele. OÜ X soovib vaidlustada kohtuotsust tervikuna, kuna kokkuleppe kinnitamisel rikuti

1. peatüki
2. jao sätteid (

§ 239

lg 2 p 4), kohtuotsus on põhjendamatu ning kokkuleppes kirjeldatud tegu on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud Rahapesu süüdistus on eriliselt oluline, kuna ainuüksi selle tõttu on olnud võimalik OÜ X vara arestimine võimaliku konfiskeerimise asendamise nõude tagamiseks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 2 1-19-3891

1. Ringkonnakohus leiab, et menetlusvälise isiku OÜ X lepingulise esindaja apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata alljärgneval põhjusel.
2. V. Õunapi kriminaalasi lahendati kokkuleppemenetluses, mis seab piirangud kohtuotsuse vaidlustamisele.

§ 318

lg 4 kohaselt võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse vaidlustada süüdistatav, kaitsja ja kohtumenetluse pool. Kohtumenetluse pooled määratleb

§ 17lg 1.

OÜ X ei ole ühekski eelviidatud õigusnormis nimetatud subjektiks: ta ei ole kohtuasjas 119-3891 süüdistatav, kaitsja, kannatanu, tsiviilkostja ega kolmas isik. Määruskaebuses selgitatakse, et käesolev kriminaalasi eraldati põhiasjast 1-17-9149, kus OÜ X suhtes on menetluses tsiviilhagid ja kus ta on kaasatud ka kolmanda isikuna. Kaebaja leiab, et OÜ X on tulenevalt oma menetluslikust seisundist kohtuasjas 1-17-9149 kohtumenetluse pooleks ka kohtuasjas 1-19-3891. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. 9. Kohtukolleegium märgib, et kokkuleppemenetluses määratleb menetluslikud piirid, sh selle, kas OÜ-d X on alust käsitleda kohtumenetluse poolena ehk arutataval juhul tsiviilkostjana

§ 39

lg 1 või kolmanda isikuna

§ 402lg 1 tähenduses, ära kokkuleppemenetluse ese.

Teisisõnu, kui on selge, et kokkuleppemenetluses ei otsustata OÜ X õiguste või kohustuste üle, on tegemist menetlusvälise isikuga. Määruskaebuses toonitatud asjaolu, et kohtuasjas 1-17-9149 on esitatud tsiviilhagi muu hulgas OÜ X suhtes, ei oma kohtuasjas 1-19-3891 tähtsust.

§ 245

lg 1 p 11 järgi kuulub kokkuleppe esemesse ainult süüdistatava vastu esitatud tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse alus ja ese. Kriminaalasja nr 1-17-9149 materjalidest nähtuvalt ei ole V. Õunapi suhtes esitatud ühtegi tsiviilhagi. Tsiviilhagi ei ole süüdistatava V. Õunapi suhtes esitatud ka eraldatud asjas 1-19-

1. Määruskaebuse väited kinnitavad, et mõlemas kohtuasjas puudub süüdistatava V. Õunapi suhtes tsiviilhagi. Nähtuvalt
2. mail 2019 sõlmitud kokkuleppest, on selleski kinnitatud tsiviilhagi puudumist V. Õunapi suhtes. Lisaks ei lahendanud Harju Maakohus vaidlustatud otsusega tsiviilhagi. Esitatud apellatsiooni pinnalt jääb ringkonnakohtule mulje, et ainus menetluslik huvi, mis OÜ-l X võib esineda seoses V. Õunapiga, on see, et kriminaalmenetlus jätkuks põhiasja raames süüdistatava V. Õunapi suhtes, kus süüdimõistmise korral kohustataks teda solidaarselt teiste süüdistatavate ja tsiviilkostjatega hüvitama kuriteoga tekitatud kahju. Selline õigus OÜ-l X kriminaalmenetluses puudub. Kuriteoga tekitatud kahju eest solidaarselt vastutavad isikud ei saa kriminaalmenetluses nõuda kannatanu kasuks kahju välja isikutelt, keda kannatanu tsiviilhagis ei ole nimetanud (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. juuni 2005 otsus kohtuasjas 3-1-1-34-05, p 35). Seega ei ole kokkuleppemenetluse esemeks ühtegi tsiviilhagi ja käesolev menetlus ei puuduta OÜ X õigusi ja kohustusi tsiviilkostjana. Eelmärgitud järeldus kehtib ka selle kohta, kas OÜ X võiks kokkuleppemenetluses olla käsitletav kolmanda isikuna. Kaebuses selgitatakse sedagi, et põhiasjas 1-17-9419 on arestitud OÜ X vara konfiskeerimise tagamiseks. Ringkonnakohus märgib, et

§ 245lg 1 p 10 järgi kuulub kokkuleppe esemesse ka konfiskeerimisele kuuluv vara.

1. mai 2019 kokkuleppes ei ole kokku lepitud ühegi isiku vara konfiskeerimises ning konfiskeerimisotsustust ei ole teinud vaidlustatud otsuses ka kohus. Seda ei ole väidetud ka apellatsioonis. Kokkuvõttes pole ringkonnakohtul alust väita, et kokkuleppemenetluses otsustataks mõne OÜ X õiguse või kohustuse üle kolmanda isikuna.
2. Kuna kokkuleppemenetluse esemesse ei kuulu ühtegi tsiviilhagi ega konfiskeerimisele kuuluvat vara, ei ole alust käsitleda OÜ-d X kokkuleppemenetluses tsiviilkostjana või kolmanda isikuna. Seetõttu ei olnud kokkuleppe sõlmimiseks vajalik küsida

§ 239lg 2 p 4 alusel nõusolekut OÜ-lt X.

Menetlusökonoomiliselt on arusaadav, et 15. mail 2019 sõlmiti kõigepealt poolte vahel kokkulepe, seejärel taotles prokurör asja eraldamist V. Õunapi suhtes ning kohus eraldas nende hulka ka samal päeval V. Õunapiga sõlmitud kokkuleppe. OÜ X kaebeõiguse mõttes selline menetluslik käik tähtsust ei oma. 3 1-19-3891 11.

§ 326

lg 2 p 3 kohaselt kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole

§ 318

järgi apellatsiooniõigust, koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse. Kuna OÜ X on

§ 318

lg-s 4 sätestatud kaebeõigust omavate subjektide tähenduses menetlusväline isik, siis puudub tal kaebeõigus ja tema apellatsioon jääb läbi vaatamata. 12. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes

§ 326

lg 2 p-st 3 ja § 318 lg-st 4 jätab ringkonnakohus esitatud apellatsiooni läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4