MS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Vabastada Kristo Viisitamm talle Pärnu Maakohtu 05.12.2018.a otsusega karistuseks mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt alates käesoleva määruse jõustumisest.
lg 5 kohaselt kohaldada katseaega ning allutada käitumiskontrollile 6 (kuueks) kuuks alates vabanemisest. Jõustunud määruse saadab kohus koheselt Viru Vanglale. Ärakandmata karistust ei pöörata Kristo Viisitamme suhtes täielikult täitmisele, kui ta katseajal 6 kuud ei pane toime uut kuritegu ja nõuetekohaselt täidab kriminaalhooldusametniku järelevalve all talle
lg 1 ja
lg 2 p 2,4 alusel katseajaks määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: elama kohtu määratud alalises elukohas - xxx xx-xx, Tallinn; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldus-osakonda registreerimisele, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; mitte tarvitama alkoholi; 1
p 2 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva määruse jõustumisest ja Kristo Viisitamme vangistusest vabanemisest. Määrata Kristo Viisitamm katseajaks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Jõustunud määruse koopia saata täitmiseks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 21.05.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Kristo Viisitamme tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Kristo Viisitamm on süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 05.12.2018 kohtuotsusega
¹ järgi ning karistuseks mõisteti
Karistuse kandmise algus 24.01.2019 ja lõpp 12.08.
lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdlase isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on 4 korda kriminaalkorras karistatud, vangistuses viibib esimest korda. Distsiplinaakaristused puuduvad. Peale võimalikku vabanemist asub süüdimõistetu elama aadressile xxx xx-xx, Tallinn. Tegu on 3-toalise üürikorteriga, kus ta elavad tema ema, õde ja vend. Kinnipeetaval on vabanemise korral töökoht enda ettevõttes, mille tegevuse ta plaanib taastada. Isikul on toetav lähivõrgustik. Soovib jätkata õpinguid ning teha juhiload. Süüdimõistetu käitumine vanglas on olnud hea. Distsiplinaarkaristusi pole. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab
lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Arvestades Kristo Viisitamme poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, tema käitumist vangistuses viibides ja enne vangistust, on kohus seisukohal, et Kristo Viisitamme tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine on õigustatud. Tema võimalused vabaduses on suhteliselt head - kindel elukoht ja enda ettevõte ning lähedaste toetus. Kohus leiab, et karistuse eesmärk on sisuliselt täidetud - riigipoolne hukkamõistmine on selgelt väljendatud, karistamine toimunud, ning isiku käitumine vanglas näitab, et kinnipeetava hinnangud on muutunud paremuse poole. Ta on oma eksimusest aru saanud. 3
lg 5 kohaselt katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane
§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Kuna Kristo Viisitamme karistusaeg lõpeb 12.08.2019, siis tuleb temale määrata katseaeg ning käitumiskontrollile allutamine 6 kuuks. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes
MS § 426, 432, vabastab kohus süüdimõistetu temale Pärnu Maakohtu 05.12.2018 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega katseajaga ja käitumiskontrollile allutamisega 6 kuud. Lisaks, uue kuriteo toimepanemise riskide maandamiseks tuleb süüdimõistetul täita katseaja lõpuni
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.