) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. 7. Kostja kordab apellatsioonkaebuses oma varasemas menetluses antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Maakohus on neid kostja väiteid otsuses piisava põhjalikkusega käsitlenud, millega ringkonnakohus nõustub (
Kostja leiab, et maakohus on jätnud deliktilise vastutuse eeldused tuvastamata. Kolleegium märgib, et hageja nõude aluseks ei ole VÕS §
Määruse nr 195 § 4 lg 2 p 7 järgi on väike-konnakotkas I kaitsekategooria loomaliik. Ala võtab püsielupaigana kaitse alla valdkonna eest vastutav minister (LKS § 10 lg 2). LKS § 50 lg 2 p 4 järgi, kui püsielupaik ei ole kindlaks määratud LKS § 10 lg 2 kohaselt, on selleks väikekonnakotka pesapuu ja seda ümbritsev ala 100 meetri raadiuses. Vaidlusalusel kinnistul on väike-konnakotka püsielupaik loodud LKS § 50 lg 2 p 4 alusel ning sellel kehtib LKS §-s 30 sätestatud piirang alates pesapuu leidmisest 13. septembrist 2013 (I kd, tl 16). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et kaitstaval loodusobjektil on kostja raiet teostanud. Kostja väidab, et maakohtu rikkumine seisneb selles, et pesapuu asukoht on kindlaks tegemata ja sihtkaitsevööndi ulatus tuvastamata. Kolleegiumi hinnangul on maakohus põhjendatult lähtunud objekti kontrollimise protokollist nr 1074448 ja selle lisadest (I kd, tl-d 12–36). Hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest ning kostja saab vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda, määrates ise, millised asjaolud ta esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab (
Kui hageja esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, siis on ka kostjal
veebruari 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-07, p 13). Kostja pidi tõendama oma väidet, et ta ei teostanud raiet väike-konnakotka püsielupaiga sihtkaitsevööndis. Kostja argumendi kohaselt ei saanud ta oma väidet tõendada, sest talle oli teadmata kaitsevööndi ulatus ja koordinaadid. Kolleegiumi hinnangul ei ole eluliselt usutav, et kostja ei saanud mõõtmisi teha metsateatise lisaks oleva raieskeemi alusel (I kd, tl 59). Kui kostja leidis, et tal on vaja hagejalt andmeid ning hageja nende väljaandmisest keeldus, sai kostja taotleda kohtult tõendite kogumist (
Sellist taotlust kostja esitanud ei ole. 7.2. Maakohus on hinnanud nõuetekohaselt kostja väiteid, et kostja ei pidanud teadma raieskeemil asuva ringi tähendust. Selles osas nõustub kolleegium maakohtu põhjendustega, neid
Kostja ei vaidlusta asjaolu, et enne raie teostamist teavitas kinnistu omanik kostja juhatuse liiget VA (VA), et on saanud Keskkonnaametilt kaitsekohustuse teatise (vt kostja vastuse p 2.9; tl-d 50–51). Raietegevust lubav märge raieskeemil arvestas sihtkaitsevööndi piire. Maakohus on selgitanud, kuidas kohus jõudis järeldusele, et kostja sai professionaalse metsandusfirmana teha kindlaks looduskaitsealase piirangu. Maakohus kontrollis 10. jaanuari 2019 kohtuistungil kostja väidet, et avalikest registritest ei leia infot vaidlusaluse püsielupaiga sihtkaitsevööndi kohta (I kd, tl 169). Kostja sellekohane väide osutus ebaõigeks (vt maakohtu otsuse p 18). Maakohus on kooskõlas
lg-ga 8 otsuse põhjendustes selgitanud, miks ta ei nõustu kostja väidetega vastutust välistavate asjaolude kohta. 7.
Kostja palub parandada protokolli teise lehe
9. Kolleegium ei näe põhjust maakohtus kantud kulude jaotust
Kuna kolleegium jätab kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata, jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud
Kuna maakohus ei ole menetluskulusid analüüsinud, siis kulud määratakse kindlaks maakohtus pärast otsuse jõustumist vastavalt
10. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.