← Eesti

1-19-1876/13

Obsah (11)§ 50836§ 187§ 4896§ 50835§ 50838§ 50839§ 436§ 477§ 48911§ 50845§ 337

1-19-1876 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht 27. mai 2019, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-19-1876 Kohtukoosseis Orvi Koik, M

§ 50836lg 1 p-s 1 nimetatud isikule.

  1. Määruskaebus jätta rahuldamata.
  2. Määrata Vanalinna Advokaadibüroole Andre Paasile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 60 eurot (sh käibemaks 10 eurit) ning

§ 187

lg 2 alusel mõista nimetatud summa Andre Paasilt (ik 38910042725) kaitsjatasu katteks riigieelarve tuludesse välja. Makseinfo koos arveldusarvete ja viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse Andre Paasile eraldi dokumendina. Edasikaebamise kord Määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Justiitsministeerium edastas 07.03.2019 Harju Maakohtule Soome Vabariigi Kriminaalsanktsioonide Ameti koostatud Euroopa vabadusekaotuse tunnistus koos lisadokumentidega, milles taotletakse Eesti Vabariigi kodaniku Andre Paasi suhtes Soome 1

(6)1-19-1876 Vabariigi Lõuna-Savo alama astme kohtu 21.03.
  1. a otsuse nr 17/108536 (juhtum nr R 17/93) tunnustamist ja täitmist Eesti Vabariigis.
  2. Kohtule esitatud Euroopa Liidu vabadusekaotusliku karistuse tunnistuse kohaselt mõistis Soome Vabariigi Lõuna-Savo alama astme kohus 21.03.
  3. a otsusega nr 17/108536 (juhtum nr R 17/93) Andre Paasi süüdi tapmises.
  4. Soome Immigratsiooniameti 18.08.
  5. a otsusega nr 2493/440/2017 on Andre Paas kodumaale Eestisse tagasi saadetud ja talle on väljastatud 12-aastane sisenemiskeeld Soome perioodiks 18.08.2017-18.08.
  6. Soome migratsiooniameti otsus on lõplik.
  7. Andre Paas on avaldanud, et ta ei ole vabadusekaotusliku karistuse täideviimise üleviimisega Eestisse nõus. Põhjuseks on see, et ta on elanud Soomes alates
  8. aastast ja tal puudub Eestis alaline elukoht ja sotsiaalsed sidemed. Tema perekondlikud, tööalased ja muud sotsiaalsed sidemed on Soomega. Samuti leidis ta, et Eesti ei suuda teda Soomest paremini aidata ühiskonda integreeruda. Maakohtu seisukoht
  9. Harju Maakohtu 25.03.
  10. a määrusega tunnistati lubatavaks Andre Paasi suhtes Soome Vabariigi Lõuna-Savo alama astme kohtu 21.03.
  11. a otsuse nr 17/108536 (juhtum nr R 17/93) täitmine Eesti Vabariigis lubatavaks ja määrati, et Andre Paasil kuulub tunnustatud kohtuotsuse alusel ära kandmisele vangistus 9 aastat, millise karistuse kandmise aja alguseks loeti tema kinnipidamise päev, s.o 07.11.
  12. Maakohus märkis, et

§ 4896

lg 1 p-s 14 on märgitud, et tapmine või raske tervisekahjustuse tekitamine on üks nendest kuritegudest, mille puhul ei pea Eesti Vabariigi kohus enam kontrollima, kas antud tegu oleks karistatav kuriteona ka Eesti Vabariigi õiguse kohaselt. Seega on praegusel juhul tegemist olukorraga, kus

§ 50835

lg 2 alusel Eesti tunnustab ja viib mõistetud karistuse täide sõltumata selle karistatavusest Eesti karistusseadustiku järgi ning välisriigi kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise üldtingimused on täidetud. Samas märkis kohus, et teise inimese tapmine on karistatav ka KarS § 113 lg 1 järgi. Eestis oleks sellise teo eest ette nähtud karistusena vangistus 6-15 aastat. Kohtule edastatud materjalidele on lisatud Andre Paasi Soome Vabariigis määratud kaitsja Harri Tuure avaldus, mille kohaselt Andre Paas ei nõustu vabadusekaotusliku karistuse täideviimise üleviimisega Eestisse. Nii kohtule esitatud Euroopa Liidu vabadusekaotusliku karistuse tunnistuse kui ka Eesti Vabariigi rahvastikuregistri väljavõtte kohaselt on Andre Paas Eesti Vabariigi kodanik. Kohtule esitatud andmete kohaselt on Andre Paasi elukohaks rahvastikuregistri andmetel XXX, Võru maakond XXX. Seega on Andre Paas isikuks, kes on Eesti Vabariigi kodanik ning kelle alaline elukoht on registriandmete kohaselt Eesti Vabariigis. Seega leidis maakohus, et Andre Paas on

§ 50836lg 1 p 1 märgitud isikuks.

Lisaks sellele on Soome Immigratsiooniameti 18.08.

  1. a otsusega nr 2493/440/2017 Andre Paas tagasi saadetud kodumaale Eestisse ja talle on väljastatud 12-aastane sisenemiskeeld Soome perioodiks 18.08.2017 kuni 18.08.
  2. Seega puudub Andre Paasil ka õiguslik alus Soome Vabariigis viibimiseks, kuivõrd tema suhtes tehtud otsus tema Eesti Vabariiki väljasaatmise kohta ja 12-aastase Soome Vabariiki sisenemiskeelu kohta on jõustunud. Seega isegi juhul, kui Andre Paasi alaline elukoht ei oleks registreeritud Eesti Vabariigis, oleks Andre Paas

§ 50836lg 1 p 2 märgitud isikuks.

Eelmärgitud otsuse tõttu oleks aga Andre Paasi karistuse kandmiselt vabanemise järgselt veel aastaid Soome Vabariigis viibimine välistatud, mistõttu oleks ka rehabilitatsioon Soome Vabariigis täielikult välistatud Soome Vabariiki sisenemise keelu tõttu. Järelikult ei ole

§ 50838

lg 1 ja

§ 50836lg 1 p 1 alusel praegusel juhul Soome Vabariigi Lõuna-Savo alama astme kohtu kohtuotsuse tunnustamiseks ja täitmiseks Andre Paasi nõusolek nõutav. 2

(6)1-19-1876 Maakohus asus seisukohale, et ei esine Soome Vabariigi Lõuna-Savo 21.03.2017. a kohtuotsuse tunnustamist ja mõistetud karistuse täideviimist välistavaid ega piiravaid asjaolusid ka

§ 50839

,

§ 436

,

§ 4896

lg 3 ega

§ 477mõttes.

Seega võttes aluseks

§ 48911

lg 1 p 1 tunnustas kohus Andre Paasi suhtes tehtud Soome Vabariigi Lõuna-Savo alama astme kohtu otsust. Arvestades, et Eesti Vabariigis oleks kirjeldatud kuritegu karistatav KarS § 113 lg 1 alusel 6-15 aastase vangistusega, siis ei ületa Soome Vabariigi Lõuna-Savo alama astme kohtu 21.03.2017.a otsusega Andre Paasile mõistetud karistus (9 aastat) sama kuriteo eest Eesti Vabariigis ettenähtud karistuse maksimaalmäära, mistõttu ei kuulu Andre Paasile Soome Vabariigis mõistetud karistus muutmisele.

§ 50845

lg 2 näeb ette, et karistuse täideviimisel arvatakse kantava vangistuse kogukestusest maha juba kantud vabadusekaotus, mis on seotud kohtuotsuse sisuks oleva kuriteoga. Andre Paas peeti kahtlustatavana kinni 07.11.2016 ning vabadusekaotuslikku karistust hakkas ta kandma kohtuotsuse tegemisest, s.o alates 21.03.2017 ja Andre Paas kannab kinnipidamisasutuses vangistust seniajani. Seega tuleb karistuse kandmise alguseks lugeda 07.11.2016, kui Andre Paas peeti kahtlustatavana kinni. Määruskaebus 6. Harju Maakohtu 25.03.2019. a määruse peale esitas määruskaebuse Andre Paasi kaitsja Leelo Viil, kes palub maakohtu määruse tühistada ja tunnistada

§ 48911

Ig 1 p 2 alusel lubamatuks Andre Paasi suhtes Soome Vabariigi Lõuna-Savo alama astme kohtu 21.03.

  1. a otsuse nr 17/108536 (juhtum nr R 17/93) täitmine Eesti Vabariigis. 6.
  2. Kaitsja märgib, et Andre Paas on kategooriliselt vastu, et ta Soomest välja saadetakse. Andre Paas kinnitas, et tal on perekondlikud ja sotsiaalsed sidemed Soomega, mistõttu oleks tema karistuse kandmine Soomes põhjendatud. Enne vangi minekut töötas ta samuti Soomes ja vabanemisejärgselt oodatakse teda tööle tagasi. Ta ei ole ohuks avalikule korrale ja julgeolekule, kuivõrd ta on süüdi mõistetud ühe süüteo eest. Andre Paas on veendunud, et Eesti ei suuda teda Soomest paremini ühiskonda integreerida, rehabilitatsioon saab toimida kõige paremini seal, kus elavad kõik lähisugulased ja kus ootab töökoht, s.t Soomes. Seetõttu Andre Paas leiab, et tema karistuse täideviimist ei tohiks Eestisse üle viia. Andre Paasil on Soomes elukaaslane ja 8-aastane laps X, kellega ta on koos Soomes elanud alates
  3. aastast. Andre Paas on nendega suhelnud pidevalt ka vangistuse kandmise ajal. Soomes on tal ilmselgelt suuremad võimalused seal elava elukaaslase ja lapsega kohtumisteks, Andre Paasi vanemad WW ja QQ elavad samuti aastaid Soomes XXX. Andre Paasil puudub side Eestiga, samas on tal Soomes elukoht XXX. ning enne kinnipidamist oli ka töökoht Y OY-s. Isik valdab soome keelt. 6.
  4. EIK on märkinud, et juhul, kui de facto peab isik elukohariigis kandma oluliselt pikemat vangistust kui karistavas riigis, võib olla tegemist EIÕK artikli 5 rikkumisega (RKKKm nr 3-1-1-6-12, p 11.2). Käesolevas asjas oleks Andre Paasil Eestis KarS § 76 lg 2 kohaselt võimalik vangistusest ennetähtaegset vabastamist taotleda pärast vähemalt poole mõistetud karistusaja ärakandmist elektroonilise valve kohaldamisega (KarS § 76 lg 2 p 1) või pärast vähemalt 2/3 mõistetud karistusaja ärakandmist. Andre Paasil on võimalik taotleda Eestis vangistusest ennetähtaegset vabastamist erinevatel tingimustel kui Soomes karistust kandes. Soomes vabastatakse süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaegselt automaatselt pärast poole karistusaja ärakandmist, mis annab alust väita, et Eestis täidetav karistus raskendab oma iseloomu või kestuse poolest karistust, mis on mõistetud Soome Vabariigis. 6.3.

§ 50835

lg 3 kohaselt kohtuotsuse tunnustamiseks ja täitmiseks edastamine käesoleva jaotise sätete alusel on lubatud juhul, kui isikule on kohtuotsuse alusel mõistetud 3

(6)1-19-1876 vabadusekaotuslik karistus ning süüdimõistetud isiku üleandmine karistuse kandmiseks teisele Euroopa Liidu liikmesriigile on vajalik isiku sotsiaalse rehabiliteerimise hõlbustamiseks. Andre Paasil ei ole Eestis lähisugulasi, elukohta ega tööalast seost. Arvestada tuleks ka kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib isikule kaasa tuua ületoomine karistuse kandmise jätkamiseks Eestis. Kuigi kinnipeetavat on karistatud pikaajalise vangistusega, tuleks arvestada, et ta on motiveeritud oma hoiakuid ja eluviise muutma. Andre Paas soovib vanglast vabanemisel koheselt tööle asuda ning perekonda üleval pidada. Maakohus leidis, et kuivõrd Andre Paasi viibimine Soomes karistuse kandmiselt vabanemise järgselt on veel aastaid välistatud, oleks ka rehabilitatsioon Soome Vabariigis täielikult välistatud Soome Vabariiki sisenemise keelu tõttu. Kohus ei ole arvestanud, et süüdimõistetu rehabilitatsioonile aitab kindlasti kaasa suhtlemine lähisugulastega ja vahel ka tööalased sidemed vangistuse kandmise ajal. Karistuse eesmärgiks on isiku rehabiliteerimine ning isiku hoiakute mõjutamine, mis käesoleval juhul toimuks tõhusamalt Soomes. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 7. Ringkonnakohus, vaadanud läbi toimiku materjalid ja esitatud määruskaebuse, leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. 8. Kohus kontrollib vabaduskaotusliku karistuse tunnustamise menetluses, kas on täidetud tunnustamise üldtingimused ning kas esinevad tunnustamist välistavad või piiravad asjaolud. Maakohus tuvastas, et tunnustamise üldtingimused (

§ 50835) on täidetud ning tunnustamist välistavaid või piiravaid asjaolusid ei esine.

Ka määruskaebuses ei ole viidatud ühelegi

§-des 436 ja 50839 sätestatud tunnustamist välistavale või piiravale asjaolule. 9. Ringkonnakohus peab aga vajalikuks täpsustada, et maakohtu viide

§ 50836lg 1 p-le 1 ei ole asjakohane.

Kuigi Andre Paasi elukohaks rahvastikuregistri andmetel on XXX, Võru maakond, ei saa ringkonnakohus nõustuda sellega, et Andre Paasi alaline elukoht on Eesti Vabariigis. TsÜS § 14 lg 1 kohaselt määratakse isiku elukoht selle järgi, kus ta tegelikult alaliselt elab või peamiselt elab. Kus inimene alaliselt või peamiselt elab, tuleb selgitada faktiliste asjaolude alusel. Kanne rahvastikuregistris võib olla üheks asjaoluks, tõendiks, mis võib viidata isiku elukohale, samas ei ole rahvastikuregistrisse tehtud kanne määrava tähendusega isiku elukoha määramisel TsÜS § 14 alusel. Oluline on ikkagi see, kus inimene tegelikult elab. Andre Paas on avaldanud, et on elanud Soomes alates 2013. aastast ning ringkonnakohtul puudub alus selles väites kahelda. Seega on maakohus põhjendamatult leidnud, et Andre Paas on

§ 50836lg 1 p-s 1 märgitud isikuks.

10. Samas on maakohus asjakohaselt viidanud

§ 50836

lg 1 p-le 2, mille kohaselt tunnustab ja viib Eesti Vabariik mõistetud karistuse täide, kui süüdimõistetud isik on Eesti Vabariigi kodanik, kelle tegelik alaline elukoht ei ole Eesti Vabariigis, kuid kes saadetakse taotlevast riigist välja Eesti Vabariiki süüdimõistva kohtuotsuse või muu pädeva asutuse otsuse alusel. Soome Immigratsiooniameti 18.08.

  1. a otsusega nr 2493/440/2017 on Andre Paas tagasi saadetud kodumaale Eestisse ja talle on väljastatud 12-aastane sisenemiskeeld Soome perioodiks 18.08.2017 kuni 18.08.
  2. Arvestades asjaoluga, et Andre Paas on Eesti Vabariigi kodanik, kes saadetakse taotlevast riigist välja Eesti Vabariiki süüdimõistva kohtuotsuse täitmiseks, siis ei ole

§ 50838lg-st 1 tulenevalt ka tema nõusolek Eestisse karistuse kandmise ületoomiseks vajalik. 4

(6)1-19-1876
  1. Nagu kaitsja märgib, peaks süüdimõistetud isiku üleandmine tema päritolu- või elukohariiki suurendama võimalusi tema sotsiaalseks rehabilitatsiooniks. Kui väljaandjariik on jõudnud veendumusele, et karistuse täitmine täidesaatvas riigis aitab kaasa selle eesmärgi saavutamisele, saadab väljaandjariik selle riigi õiguskaitseasutustele üleandmise taotluse. Kuivõrd Andre Paasi Eestile väljaandmise otsustus on jõustunud, siis on selge, et Andre Paas saadetakse taotlevast riigist välja Eesti Vabariiki. Seejuures on karistaval riigil välisriigi kodaniku puhul õigus ise otsustada, millal isiku väljasaatmist riigist rakendada.
  2. Kaitsja leiab, et arvestades Andre Paasi sotsiaalseid sidemeid, toimuks tema rehabilitatsioon toimuks tõhusamalt Soomes. Samas ei ole kaitsja pööranud tähelepanu sellele, et pärast vabanemist (kas siis ennetähtaegselt või pärast karistuse täielikku ärakandmist) tuleb Andre Paasil koheselt Soome Vabariigist lahkuda ja asuda elama Eesti Vabariiki. Ringkonnakohus möönab, et kui Andre Paasil oleks pärast vabanemist võimalik jääda Soome Vabariiki, siis ei oleks kahtlust selles, et tema sotsiaalne reintegratsioon oleks Soomes vangistust kandes paremini tagatud kui Eestis. Kuna Andre Paasil tuleb aga pärast vangistusest vabanemist integreeruda Eesti ühiskonda, seejuures ei tohi ta sotsiaalsetele sidemetele vaatamata Soome Vabariiki minna kuni 18.08.2029, siis on just konventsiooni eesmärki silmas pidades põhjendatud Andre Paasi karistuse kandmise jätkamine Eestis. Jätkates karistuse kandmist Eesti Vabariigis, kuhu ta sunniviisiliselt välja saadetakse, on Andre Paasile tagatud tugisüsteem enne vangistusest vabanemist, mis just hõlbustab tema ühiskonda resotsialiseerumist (nt tulenevalt vangistusseaduse § 60 lg-st 3 ja sotsiaalhoolekande seaduse § 41 lg-st 1 lasub kohustus tagada elukoht vangistusest vabanevale kinnipeetavale, kellel see puudub, kohalikul omavalitsusel, kellele andmed kinnipeetava kohta esitab omakorda vangla; samuti on kinnipeetaval võimalus vanglas läbida erinevaid sotsiaalprogramme, mis valmistavad teda ette eluks vabaduses). Andre Paasi perekonnal on samas õigus ja võimalused kohtuda temaga ka Eesti kinnipidamisasutuses.
  3. Seonduvalt kaitsja väitega, et Eestis täidetav karistus raskendab oma iseloomu või kestuse poolest karistust, mis on mõistetud Soome Vabariigis, märgib ringkonnakohus järgmist. Kohtulikult karistatud isikute üleandmise Euroopa konventsiooni art 10 lg 1 sätestab, et karistuse täideviimise jätkamisel peab elukohariik pidama kinni karistava riigi poolt määratud karistuse juriidilisest iseloomust ja kestusest. Euroopa Nõukogu tõlgendab eelnimetatud sätet „karistus ei tohi oma iseloomu või kestuse poolest raskendada karistust, mis on määratud karistavas riigis“ karistuse iseloomu või kestuse raskendamise keeluna, mitte mõistetud karistuse reaalse ärakandmise aja võimaliku muutmise keeluna. Seega ei tohi karistus konventsiooni sätete kohaselt olla pikem, reaalse vangistuses viibimise aega konventsiooni sätetega ei reguleerita. Ka Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikas leitakse, et karistuse täitmise üleandmisel ei muuda riikidevahelised erinevused ennetähtaegse vabastamise tingimustes süüdimõistetult vabaduse võtmist reeglina meelevaldseks Euroopa Inimõiguste Konventsiooni (EIÕK) artikli 5 tähenduses, kui kandmisele kuuluva karistuse pikkus ei ületa kriminaalmenetluses mõistetud karistust. Samas ei välista EIK tõepoolest võimalust, et juhul, kui de facto peab isik elukohariigis kandma oluliselt pikemat vangistust kui karistavas riigis, võib olla tegemist EIÕK artikli 5 rikkumisega (kaitsja poolt viidatud RKKKm nr 3-1-1-6-12, p 11.2). Arutatavas asjas oleks Andre Paasil Eestis KarS § 76 lg 2 kohaselt võimalik vangistusest ennetähtaegset vabastamist taotleda pärast vähemalt poole mõistetud karistusaja ärakandmist nõustudes elektroonilise valve kohaldamisega (KarS § 76 lg 2 p 1) või pärast vähemalt 2/3 mõistetud karistusaja ärakandmist. Seega on Andre Paasil võimalik taotleda Eestis vangistusest ennetähtaegset vabastamist samal ajal kui Soomes karistust kandes. Asjaolu, et Soomes vabastatakse süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaegselt automaatselt pärast poole karistusaja ärakandmist, ei anna praegusel hetkel alust väita, et Eestis 5
(6)1-19-1876 täidetav karistus raskendab oma iseloomu või kestuse poolest karistust, mis on määratud Soome Vabariigis. 14. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes

§ 337

lg 1 p-st 3 ja §-st 390 jätab ringkonnakohus vaidlustatud maakohtu määruse sisuliselt muutmata, jättes selle põhiosast välja viited Andre Paasile kui

§ 50836lg 1 p-s 1 nimetatud isikule ja määruskaebuse rahuldamata.

  1. Andre Paasile riigi õigusabi korras määratud kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil on esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal määruskaebuse koostamiseks 1 tund, mille eest taotleb ta tasu 60 eurot (sh käibemaks 10 eurot). Esitatud taotlus on põhjendatud ja tasu suurus kooskõlas justiitsministri 26.07.
  2. a määrusega nr 16 kinnitatud korraga. Kuivõrd kaitsja määruskaebus tuleb jätta lõppkokkuvõttes rahuldamata, siis

§ 187lg 2 alusel tuleb 60 eurot Andre Paasilt kaitsjatasu katteks riigieelarve tuludesse välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.