lg 1 kohaselt lasub maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Pelgalt arutelu selle üle, kas üks või teine maksuhalduri poolt tuvastatud asjaolu tehingute mittetoimumist kinnitab, ei ole maksuhalduri järelduste ümberlükkamiseks piisav. Samuti ei kinnita pelgalt tööde tegemise fakt, et tööd tehti tehingute kohta vormistatud dokumentides näidatud viisil. On tavapärane, et sellistes olukordades teevad tegeliku töö ära kas tundmatud kolmandad isikud, kelle puhul pole alust eeldada käibemaksukohuslust või siis teenuse ostja ise. Maksukohustuse määramine ei eelda sellises situatsioonis seda, et välja oleks selgitatud ka see, kes tegelikult 6 tööd tegi. Kui maksuotsuses näidatakse ära, et töid ei saanud teostada arvetel näidatud isikud, on see maksukohustuse määramiseks piisav, kuna sellisel juhul sai töid teostada ainult kas teenuse ostja (kaebaja) ise või siis tundmatud kolmandad isikud, kelle puhul pole alust eeldada käibemaksukohuslust (RKHKo 3-3-1-73-10, p 10 koos viidetega). 11.1.2 TuMS § 51 lg 1 kohaselt maksab residendist äriühing tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt. TuMS § 51 lg 2 p 3 kohaselt on ettevõtlusega mitteseotud kuludeks väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kui ostja teadis või pidi teadma, et tegemist pole tegeliku müüjaga, siis toob see asjaolu kaasa tulumaksu määramise (RKHKo nr 3-3-1-47-06, p 10). Kuivõrd maksuhaldur on õigesti tuvastanud, et väljamakse tegemise aluseks olevad arved ei kajastanud tehinguid õigesti ning kaebaja pidi seda teadma, puudub kaebajal väljamakse kohta nõuetekohane raamatupidamisdokument. Seega on maksuhaldur õigesti kvalifitseerinud kaebaja poolt tehtud väljamaksed ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetena. Kuna pole teada, kellele ja milleks kulus tegelikult kaebaja poolt Bauex OÜ arvetele kantud raha, ei ole võimalik tuvastada ka, et see kulu oleks seotud kaebaja ettevõtlusega. Kohus ei nõustu kaebajaga, et MTA oleks pidanud kaaluma tulumaksu määramist hindamise teel. Riigikohus on selgitanud, et üldjuhul ei ole teenuse, sealhulgas ehitamise, puhul tulumaksu määramine hindamise teel võimalik (RKHKo 3-3-1-42-13; 3-3-149-13; 3-3-1-65-13, p 21; 3-3-1-33-14; 3-3-1-55-14, p 19), vaid see saab toimuda üksnes erandlikel asjaoludel. Selliseid erandlikke asjaolusid antud juhul ei esine. 11.2 Optimera Estonia AS ja Monolen OÜ arved. 11.2.1 Maksuhaldur on õigesti asunud seisukohale, et kaebaja ei ole Optimera Estonia AS-i arvete alusel kaupa ja teenust saanud ning on oma maksuarvestuses alusetult kajastanud kolmandatele isikutele väljastatud arveid. Tehingute mittetoimumisele viitavad kohtu hinnangul kokkuvõttes järgmised asjaolud: 1) arved ja sularaha kviitungid olid väljastatud identifitseerimata eraisikutele; 2) kliendikaarti ei kasutatud ja kaebaja esitas maksuhaldurile valeandmeid kliendikaardi olemasolu kohta; 3) kaupa osteti sellise sagedusega ja sedavõrd lühikese ajalise intervalli tagant, mida ei saa pidada eluliselt usutavaks; 4) kaebaja töötajad kinnitasid, et tasusid kauba eest alati sularahas, tegelikkuses toimus arvete tasumine ka pangakaardiga; 5) rahaliste vahendite väljamaksmine töötajatele ei ole tõendatud (Soe Katus OÜ 30.09.2015 kassa väljaminekuorderis nr 24 ning 31.10.2015 kassa väljaminekuorderis nr 27 ei kajastu väljamakseid tegeva isiku andmed, samuti ei ole kirjas, millistele töötajatele täpsemalt ja mis summas väljamakseid tehti); 6) kaebaja ettevõtlusega mitteseotud isikud ostsid kaupa oma isiklikuks otstarbeks (nt Optimera Estonia AS 25.09.2015 arve nr A15100586 alusel on A. T. teinud 08.09.2015 ettemaksu pangaülekandega. A. T. kinnitas kauba soetamist nimetatud arve alusel ning lisas, et kasutas kaupa oma isiklikuks tarbeks ja kaebaja ei ole talle tuttav; Optimera Estonia AS 03.10.2015 arve nr A15104243 alusel soetas kaupa J. L. ja 30.10.2015 arve nr A15115679 alusel A. K., kes kinnitasid samuti, et on kõnealust kaupa soetanud oma isiklikuks tarbeks ning kaebaja ei ole neile tuttav); 7) originaalarvete asemel esitas kaebaja maksuhaldurile arvete kordusväljatrükid, mis on välja prinditud Peterburi tee Ehituse ABC kaupluse kassapidaja poolt, kes, kontrollimata kaebaja tausta ja seotust arvetel soetatud kaubaga, tegi kaebajale kuue päeva jooksul kordusväljatrükke kokku 525 Optimera Estonia AS arvest; 8) kaebaja töötajad ei ole kinnitanud kontrollimiseks esitatud dokumentide alusel teenuse (värvide toonimine, plaatide/pindade lõikus, transporditeenus) soetamist. Kaebaja ei ole maksumenetluses tuvastatut ümber lükanud ega tõendanud, et ta on Optimera Estonia AS arvetel näidatud aegadel, sisuga ja mahus kaupu ja teenuseid tegelikkuses saanud (
Ehitusmaterjali soetamist Optimera Estonia AS-lt ei tõenda asjaolu, et 7 kaebaja on teinud kontrollitaval perioodil ehitustöid erinevatel objektidel, milleks ta kasutas ehitusmaterjali. Väitmaks, et kaebaja on konkreetset kaupa või teenust saanud, peab olema võimalik siduda see kaup või teenus konkreetse arvega. Andmeid, millest nähtuks, et kaebaja poolt nimetatud objektidel kasutatud ehitusmaterjal oli täpselt sama nii sisult kui mahult, nagu on kirjeldatud vaidlusalustel arvetel, kaebaja maksuhaldurile kontrollmenetluses ei esitanud. Kaebaja väitel on tal materjalikulude jaotus objektide lõikes olemas, kuid maksuhaldur ei olevat pidanud vajalikuks kontrolli raames seda küsida ja sellega tutvuda.
lg 1 sätestab, et maksukohustuslane on kohustatud maksuhaldurile teatama kõik talle teadaolevad asjaolud, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähendust. Seega pidi kaebaja
lg-st 1 tuleneva kohustuse valguses aru saama, et kui tal on olemas andmed, mis võimaldaks siduda Optimera Estonia AS-i arvetel näidatud kauba ja teenuse konkreetsete objektidega, tuleb need maksuhaldurile esitada. Olukorras, kus kaebaja neid andmeid kaasaaitamiskohustuse raames maksuhaldurile ei esitanud, tuleb jätta kaebaja poolt vahetult enne kohtuistungit 26.03.2018 esitatud ülevaade Optimera Estonia AS arvete seotuse kohta konkreetsete objektidega arvestamata, kuivõrd tegemist on mõjuva põhjuseta hilinenult esitatud tõendiga. Kohtumenetluses kontrollitakse maksuotsuse õiguspärasust, mitte ei viida läbi isiku maksukohustuse täitmise õiguspärasuse kontrolli. Kohtu ülesanne ei ole koguda tõendeid maksuhalduri asemel ega tuvastada maksuhalduri eest maksukohustuse seisukohast olulisi asjaolusid.
lg 1 p 2 lubab uue asjaolu või tõendi ilmnemise tõttu maksukohustust vähendada üksnes juhul, kui asjaolu või tõendi hilisem teatavakssaamine ei ole olnud põhjustatud maksukohustuslase tahtlusest või hooletusest. Nimetatud sätte alusel saab arvestamata jätta sellised tõendid, mille fikseerimise ja säilitamise kohustus tuleneb
§dest 57 ja 58 või mis olid juba maksumenetluse ajal maksukohustuslasele kättesaadavad ning mille maksumenetluses esitamise vajadus pidi olema maksukohustuslasele mõistetav, kuid mille maksukohustuslane jättis pahatahtlikult esitamata (RKHKo 3-3-1-56-16, p-d 21-22). 11.2.2 Põhjendatud on ka maksuhalduri järeldused Monolen OÜ arve-kviitungitel kajastatud kütuse soetamise kohta. Maksuhalduri seisukoht, et kaebaja ei ole tegelikult kütust saanud ega soetanud põhineb asjaolul, et puuduvad mistahes andmed, mis võimaldaks kontrollida, et Monolen OÜ arve-kviitungitel näidatud kütus oleks reaalselt kaebajani jõudnud. Kaebaja poolt maksumenetluses esitatud väide, et kõnealust kütust soetati „Keila objekti fassaadi kütte jaoks (armeerimistööd)“ (vt 21.12.2015 ja 14.06.2016 seletused), ei ole leidnud kinnitust ning teisi kohti, kus kütust võidi kasutada või ladustada, kaebaja maksumenetluses välja ei toonud. Kaebaja etteheide, et maksuhaldur ei kontrollinud kütusekulu vajalikkust ja kütuse kasutamist erinevate kaebaja objektide ja perioodide lõikes, on põhjendamatu. Olukorras, kus kaebaja ei esitanud maksuhaldurile andmeid vaidlusalustel arve-kviitungitel näidatud kütuse vastuvõtmise ja kasutamise kohta teistel objektidel, polnud maksuhalduril ka alust asuda seda kontrollima. Kuivõrd asjas puuduvad tõendid, millest nähtuks Monolen OÜ arve-kviitungitel näidatud kütuse tegelik jõudmine kaebajani, on põhjendatud maksuhalduri järeldus, et kontrollimiseks esitatud dokumentide alusel ei ole tehinguid tegelikult toimunud. Kaebuses esitatud erinevad versioonid kütuse soetamise otstarbe kohta, ei ole maksuotsuse ümberlükkamiseks piisavad. 12. Menetluskuludest. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Andreas Paukštys 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.