Obsah (5)

§ 274§ 404§ 263§ 64§ 76

1-17-4118 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. juuni 2019, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-17-4118 (17922700029) Kohtunik Astrid Asi Kohtuistungi sekretär Marju Palm, Je

§ 274lg 2 p 3 järgi ja talle mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust.

Samuti tunnistati Viktor Kuznetsov süüdi

§ 404lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust.

Lisaks sellele tunnistati Viktor Kuznetsov süüdi

§ 263lg 1 p 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust.

Vastavalt

§ 64

lg-le 1 loeti kergem karistus kaetuks raskeimaga ning Viktor Kuznetsovile mõisteti liitkaristuseks 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 01.02.

1. Karistuse kandmise lõpptähtaeg on 01.08.2019 Kinnipidamisasutuses Viktor Kuznetsovi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus avanes 01.06.
2. Viru Vangla märgib, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kuus korda, vangistuses viibib teist korda. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta vangla Viktor Kuznetsovi tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokuratuur nõustus vangla argumentidega ega toeta samuti Viktor Kuznetsovi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistungil ütles Viktor Kuznetsov, et on nõus kinnitama, et vabanedes ei suhtle kriminaalkorras karistatud isikutega (va perekonnaliikmed). Vabanedes saavad lähedased isikud teda rahaliselt toetada. On nõus end ka Töötukassas arvele võtma. Ta ei ilmunud õigeaegselt vanglasse, kuna tal puudus võimalus ise kohale sõita. Informeeris sellest politseid ning leppis kokku millal teda kaasa võetakse. Vennal on ehitusalane ettevõte, vabanedes läheb sinna tööle. Ta tahab end muuta ja parandada. Palus anda selleks võimalust. Kohtuistungil kaitsja toetas Viktor Kuznetsovi ennetähtaegset vabanemist, märkides täiendavalt, et tal on karistusaja kandmise lõpuni vähem kui kaks kuud. Samas isik on nõus, et tema suhtes kohaldatakse elektroonilist järelevalvet. See aitaks tema tegevust kontrollida ja tagab, et ta ei soorita uusi kuritegusid. Tal ei ole vanglas distsiplinaarkaristusi, millest järeldub, et ta on end vanglas hästi üleval pidanud. Kuznetsovi sõnul ei ole tal probleeme alkoholi ja narkootikumidega. Seega puudub sõltuvuskäitumine, mis võiks vabaduses probleeme tekitada. Ta on valmis minema tööle ja seni on ema valmis teda rahaliselt aitama. Ta kahetseb kuritegude sooritamist. Kaitsja hinnangul on ennetähtaegne vabastamine võimalik ja palub Kuznetsov ennetähtaegselt vabastada. Maakohtu seisukoht Tutvunud toimiku materjalidega ning kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja seisukohad, leiab kohus, et Viktor Kuznetsovi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud.

§ 76

lg 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on 2 1-17-4118 tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Viktor Kuznetsovi puhul on vastav tingimus täidetud.

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

§ 76lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis.

Riigikohus märkis 07.03.2019 lahendi nr 1-09-14104 p-s 21, et kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt.

§ 76

lg 4 kohaselt on kõnealuse prognoosi aluseks hinnang sellele, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Viktor Kuznetsov on ära kandnud üle poole mõistetud karistusajast ning andnud nõusoleku alluda elektroonilisele valvele. Kohtu käsutuses olevate materjalide kohaselt on Viktor Kuznetsovi elukohas (aadressil XXX) olemas tehnilised võimalused elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Viktor Kuznetsov elab üksi. Eluruumi haldur SA Narva Linnaelamu on andnud oma nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks sellel aadressil. Seega on täidetud formaalsed alused tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise kaalumiseks. Kuznetsovi iseloomustuses on mitmeid positiivseid aspekte. Isiku sõnul omandas ta enne vangistust teadmisi ja oskusi nii Gigant mööblipoes töötades (ajutiselt ehk 1,5 kuud) kui ka juhutöid tehes. Vabaduses olles sai töövõimetuspensioni summas 350 eurot ning sai rahaliselt hakkama. Enne vangistuse kandmisele asumist tegi Kuznetsov ettemakse tema kasutuses oleva korteri kulude katteks, välistades seeläbi võlgnevuste tekke ning elukoha kaotuse. Taoline käitumisviis näitab, et Kuznetsov ei suhtu päris ükskõikselt oma tulevikku ning on võimeline oma elukorraldust planeerima ja juhtima. Kohtu käsutuses olevast toimikust on nähtav ka Viktor Kuznetsovi pereliikmete (ema, õde) valmidus teda vabanemisel abistada. Kuigi Viktor Kuznetsovi iseloomustuses on tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist toetavaid positiivseid asjaolusid, esineb ka negatiivsed aspekte, mida ei saa tähelepanuta jätta. Kohus peab arvestama, et karistusregistri andmetel on Viktor Kuznetsovil seitse kehtivat kriminaalkaristust ning viimane karistus on liitkaristus. Viktor Kuznetsov kannab vanglakaristust kolme eriliigiliste süüteo eest, millest üks on suunatud avaliku võimu (vanglaametniku suhtes vägivalla kasutamine), teine avaliku korra (pommiähvardus Tallinna Lennujaamale) ning kolmas üldise turvalisuse vastu (võõra asja süütamine). Vanglakaristust on Viktor Kuznetsov kandnud korduvalt. Siinjuures on tähelepanuväärne, et kõik viimase kohtuotsuse esemeks olnud kuriteod sooritati vangistuses viibimise ajal. Eelöeldu viitab äärmiselt kõrgele retsidiivsuse ohule. Isegi vanglakaristuse kandmine ei takistanud Viktor Kuznetsovil uusi kuritegusid sooritada. Ka vangla iseloomustuses on öeldud, et ta ei näita kuidagi välja motiveeritust loobuda kuritegelikust käitumisest. Samuti ei näidanud Viktor Kuznetsov kohtuistungil üles tõelist tahet asuda vabanedes tööle ning võtta edasise elukäigu osas selge kontroll. Pigem loodab ta lähedaste toele ning riigilt saadavatele toetustele jm hüvedele. Kuigi Viktor Kuznetsov väitis, et ta on teinud juhutöid ning omandatud seeläbi teadmisi ja oskusi, puudub tal vabanemisel garanteeritud töökoht. Seejuures ei ole Viktor Kuznetsov huvitatud eriala omandamisest ja riigikeele õppimisest. Ta küll mõistab eesti keele oskuse vajalikkust eriala omandamiseks, kuid keelt omandada ei soovi. Need asjaolud viitavad võimalikele tulevastele majanduslikele raskustele, mille ilmnemisel suureneb ka kuritegeliku käitumise oht. Samuti tuleb kriitiliselt suhtuda L K 3 1-17-4118 valmidusele kinnipeetavat vabanemisel materiaalselt toetada, kuna pere sissetulekuks on kinnipeetava õe (kinnipeetava ema ja õde koos lastega elavad koos) lastetoetused, mis on ettenähtud laste ülalpidamiseks. Neid asjaolusid kogumis arvestades puudub kohtul käesoleval hetkel veendumus, et Viktor Kuznetsov hakkab vabaduses õiguskuulekalt käituma. Lisaks tuleb jaatada kõrgendatud uute kuritegude toimepanemise ohtu tuginedes asjaolule, et Viktor Kuznetsovi lähedaste seas on kriminaalkorras karistatud isikud (tema 5 venda) ning Viktor Kuznetsovi ema sõnul mõjutavad need isikud kinnipeetavat negatiivselt. Vangla hinnangul kordab Viktor Kuznetsov varasemaid vigu, sest ei oska otsuseid tehes varasematest kogemustest õppust võtta. Süüdistab oma probleemides ja ebaõnnestumistes teisi. Sageli tõlgendab teiste tegusid ja kavatsusi valesti. Eelnevat kokku võttes asub kohus seisukohale, et Viktor Kuznetsovi ei saa tingimisi enne tähtaega vabastada, kuna kuritegude toimepanemise asjaoludest ja isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta võib jätkata kuritegude toimepanemist. Kohtule esitatud iseloomustavate andmete pinnalt ei saa eeldada, et Viktor Kuznetsov on ennetähtaegselt vangistusest vabanedes valmis muutma senist suhtumist ja käitumist ning vältima uute süütegude sooritamist. Kohtuistungil osales Viktor Kuznetsovi kaitsja Robert Sprengk. Kaitsja esitas kohtule taotluse õigusabi kulude kindlaksmääramiseks ja hüvitamiseks summas 116,28 eurot. Kohus rahuldas kaitsja tasutaotluse täies ulatuses. Kõnealune menetluskulu kuulub Viktor Kuznetsovilt välja mõistmisele ning kohus annab võimaluse tasuda menetluskulu ühe aasta jooksul alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust. Määrus on tehtud eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 76ja Kr

MS §-dest 426, 432, 383, 384. (allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi kohtunik 4