1-18-7777/14

(17922700114)Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Riina PALMI Prokurör ringkonnaprokurör Liina PIKMA Kaitsja vandeadvokaat Kaido KOOGA Asja läbivaatamise kuupäev 21.12.2018 Kriminaalasi Arseni JAKOVLEVI seadustiku §157-3 järgi Süüdistatav süüdistuses Karistus- üldmenetluses Arseni JAKOVLEV sünd. 27.08.1983, isikukood 38308270226, Eesti Vabariigi kodanik, keskeriharidus, emakeel vene keel, elukoht xx xx-xx Tallinn Harjumaa, töökoht puudub, käesoleval ajal kannab karistust Viru Vanglas, varem kriminaalkorras karistatud korduvalt, viimane karistus - Harju Maakohtu 23.02.2015 otsusega KarS §113, §184 lg.2 p.2, §418 lg.2p.2, §418-1 lg.1 järgi KarS §65 lg.2 kohaldamisega vangistusega 15 aastat 9 kuud 27 päeva karistuse kandmise algusega 30.01.2014 X. X. isikukood xxxxxxxxxxx, elukoha andmed kinnises Kannatanu ümbrikus Juhindudes KrMS §306; §309 lg.1, 3; §313; §315; §318 lg.1 ja §319 lg.1, 2, maakohus 1 OTSUSTAS: Süüdi tunnistada Arseni JAKOVLEV Karistusseadustiku §157-3 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Karistusseadustiku §65 lg.2 alusel liita mõistetud karistusele 6 (kuus) kuud vangistust Harju Maakohtu 23.02.2015 otsusega mõistetud karistus 15 (viisteist) aastat 9 (üheksa) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust ning liitkaristuseks mõista Arseni JAKOVLEVILE 16 (kuusteist) aastat 3 (kolm) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Alates 08.01.2019 jääb Arseni JAKOVLEVIL kanda 11 (üksteist) aastat 4 (neli) kuud 19 (üheksateist) päeva vangistust. Asitõend – CD-R plaat, mis asub kriminaalasja juures – jätta kohtuotsuse jõustumisel Kriminaalmenetluse seadustiku §126 lg.3 p.1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Rahuldada vandeadvokaat Kaido KOOGA taotlus, määrata tema poolt Arseni JAKOVLEVILE osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest ja mõista välja riigituludest 240 (kakssada nelikümmend) eurot (s.h. kohtuistungil osalemine 175 €, kohtuotsuse kuulutamisel osalemine 25 €, käibemaks 40 €). Välja mõista Arseni JAKOVLEVILT Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.2 alusel sundraha seoses teise astme kuriteos süüdimõistmisega 810 (kaheksasada kümme) eurot, Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.4 alusel kaitsjale (vandeadvokaat Kaido KOOGA) kohtueelses menetluses makstud tasu eest 120 (ükssada kakskümmend) eurot ja kaitsjale (vandeadvokaat Kaido KOOGA) kohtulikus menetluses osalemise eest 450 (nelisada viiskümmend) eurot ning Kriminaalmenetluse seadustiku §178 lg.2, §178 lg.5 p.1, §177 p.3 ja §173 lg.1 p.3 alusel tõlgile makstav summa 193 (ükssada üheksakümmend kolm) eurot 20 senti riigituludesse. Sundraha ja menetluskulud tuleb Arseni JAKOVLEVIL tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Luminor Bank nr EE401700017002872300 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99919700000512 ning selgitus „Arseni JAKOVLEV 1-18-7777 kriminaalmenetluse kulud“. Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik maakohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsusega on Viru Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda vahetult peale selle kuulutamist. 2 Süüdistus Arseni Jakovlev on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema, kandes karistust Viru Vanglas, saatis perioodil juuli 2017 – oktoober 2017 järjepidevalt ja korduvalt oma endise elukaaslase X. X. kodusele aadressile xxx xx-xx Tallinn Harjumaa lihtkirju. Lihtkirjad olid saadetud 09.07.2017, 13.07.2017, 18.07.2017, 28.07.2017, 02.08.2017, 09.08.2017, 16.08.2017, 20.08.2017, 24.08.2017, 29.08.2017, 03.09.2017, 14.09.2017 ja 21.09.

1. Lisaks saadetud lihtkirjadele helistas Arseni Jakovlev järjepidevalt ja korduvalt vangla poolt väljastatud Elisa kõnekaardi numbrilt +372 8203 4113 nii X. X. isiklikule telefoninumbrile +372 xxxxxx kui ka tema töönumbrile +372 xxxxxx. Arseni Jakovlevi poolne pidev kontakti otsimine toimus kannatanu tahte vastaselt, mille tulemusel X. X. blokeeris Arseni Jakovlevi vanglasisese numbri +372 8203 4113, kuid Arseni Jakovlev jätkas kontakti otsimist kannatanuga kolmandate isikute kaudu, saates läbi nende X. X.le sõnumeid. Eelnimetatud tegevusest tundis kannatanu, et Arseni Jakovlev sekkub häirivalt tema eraellu ning tekitab seeläbi kannatanule psühholoogilisi kannatusi ja hirmutunnet. Sellega pani Arseni Jakovlev toime KarS §157-3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. teise isikuga korduva ja järjepideva kontakti otsimise ning isiku tahte vastaselt tema eraellu sekkumise, kui selle eesmärk või tagajärg oli teise isiku hirmutamine, alandamine või muul viisil oluliselt häirimine, kui puudub sama seadustiku §137 sätestatud süüteokoosseis. Kohtulik uurimine maakohtus Süüdistatav Arseni Jakovlev end talle inkrimineeritud kuriteos süüdi ei tunnistanud. Süüdistatav seletas, et kui ta sai veebruaris 2017 teada, et endine elukaaslane elab koos teisega, siis peale 01.07.2017 arutasid nad ainult sõiduauto Volkswagen Passat tagastamise küsimust. Süüdistatav kinnitas, et saatis kannatanule peale 01.07.2017 kirju, neid võis olla
2. Samuti ta helistas, kannatanu ei võtnud vahepeal kõnesid vastu. Samuti kinnitas süüdistatav, et helistas ka kannatanule tööle. Vahel võis teha järjest mitu kõnet. Süüdistatav kinnitas, et helistas ka kannatanu vennale, et viimane mõjutaks kannatanut autot tagastama. Samuti palus süüdistatav peale 01.07.2017 võtta kannatanuga ühendust kolmandatel isikutel ja edastas kannatanule sõnumeid oma ema kaudu. Kannatanu ütles süüdistatavale korduvalt, et ta enam ei helistaks, kuid süüdistatav tahtis kätte saada oma vara. Kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga leidis maakohtu istungil, et süüdistus ei ole põhjendatud. Kannatanu X. X. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et süüdistatav on tema endine elukaaslane, nad elasid koos 2,5 aastat, kooselu lõppes
3. Käesoleval ajal nende vahel mingeid suhteid ei ole. Kannatanu ütluste kohaselt läksid nad lahku, kuna süüdistatav kannab vangistust. Vangistuse alguses nad veel suhtlesid, helistasid, kirjutasid, kannatanu käis kokkusaamistel. Suhte lõpetamisest ütles kannatanu süüdistatavale kokkusaamisel veebruaris 2017 ja hiljem ka telefoni teel korduvalt, kuid süüdistatav ei tahtnud seda tunnistada. Peale suhte lõppemist kirjutas ja helistas süüdistatav pidevalt edasi, ka kannatanu tädile, vennale ja uuele noormehele, samuti 3 kannatanu töökohta. Süüdistatav palus, et kannatanu tuleks kokkusaamisele, vastasel juhul pekstakse kannatanu uus noormees läbi. Süüdistatava sõbrad kirjutasidki kannatanu noormehele sotsisaalvõrgustikus, et tahavad kokku saada. Süüdistatav kirjutas kannatanule regulaarselt, 1 x nädalas tuli kindlasti kiri, kõiki kirju kannatanu ei säilitanud. Ühel perioodil kirjutas süüdistatav, et palub kellelgi tulla kannatanu koju ja kõik korterist välja viia. Kuna kannatanu elas üksi ja esimesel korrusel, oli tal seetõttu hirm. Kuigi kannatanu palus süüdistataval lõpetada, jätkas viimane helistamist ja kirjutamist. Siis äkki kõik lõppes ja umbes aasta ei helista ega kirjuta süüdistatav enam. Kannatanuga võtsid ühendust ka mingid kolmandad isikud, et annaksin auto üle, saatsid SMS-se. Kannatanul oli kõigest sellest suur stress ja hirm, ta müüs korteri, et keegi ei saaks teada, kus ta elab, mõne aja ei töötanud ta ka endises töökohas. Süüdistatav saatis kirjad kannatanu kodusele aadressile xxx xx-xx Tallinn, vahel nimetas teda ka X. Jakovlevaks. Samuti saatis ta vahel kirju oma ema aadressile. Süüdistatav tahtis ära võtta sõiduautot Volkswagen Passat, mis kuulus kannatanule ja oli ka tema nimele registreeritud. Kannatanu müüs auto maha ja andis süüdistatava osa rahast 2017 süüdistatava emale. Tunnistaja S. Jakovleva ütlustest maakohtu istungil nähtub, et süüdistatav on tema poeg, nendevahelised suhted on head. Kannatanu on poja endine elukaaslane, nad elasid koos. Kui kannatanu vanglast välja sai, elas ta mingil ajal tunnistaja juures, siis läks enda korterisse, kuid nad suhtlesid edasi. Millal poja ja kannatanu suhted lõppesid, tunnistaja ei mäleta. Mingil hetkel ütles kannatanu pojale, et ei taha enam sõita kokkusaamistele ja nendevahelised suhted on lõppenud. Tunnistaja kinnitas, et poja palvel püüdis aidata neil suhelda, kuid kannatanu ei tahtnud enam. Poeg püüdis küll kannatanuga suhelda peale suhete lõppemist. Kannatanu rääkis tunnistajale, et poja kontakteerumine häirib teda. Tunnistaja kinnitas, et sai kannatanult raha, kui viimane auto maha müüs. Kohtueelses menetluses kogutud tõenditest uuriti ja avaldati kohtulikus menetluses: - fototabelid kannatanu mobiiltelefonist Samsung S6 Galaxy (IMEI xxxxxxxxx), kust nähtuvad kolmandate isikute poolt kannatanule saadetud sõnumid koos tõlkega ning süüdistatava poolt telefoninumbrilt +372 8203 4113 tehtud kõned - 4 kirja koos tõlgetega, mis olid süüdistatava poolt kannatanule saadetud 17.08.2017, 28.08.2017, 03.09.2017, 21.09.2017 - kinnitatud ärakiri sõiduauto Volkswagen Passat (registreerimismärk xxxxxx, VIN-kood xxxxxxxxxxxxxxxxx) registreerimistunnistusest, mille kohaselt on sõiduauto omanikuks 28.01.2014 registreeritud X. X. - fototabelid kannatanu mobiiltelefonist Samsung S6 Galaxy (IMEI xxxxxxxxxxxxx), kust nähtuvad süüdistatava poolt tehtud kõned - Asitõendi 06.11.2017 vaatlusprotokoll koos tõlkega, mille kohaselt vaadeldi kannatanu poolt 03.11.2017 toimunud täiendaval ülekuulamisel väljastatud kõnesalvestisi DVD-R plaadil. Kõned toimusid Arseni Jakovlevi ja X. X. vahel 22.10.2017 ja olid tehtud telefoninumbrilt +372 8203 4113 telefoninumbrile +372 xxxxxxxxx, kestvusega 00:05:30 ja 00:06:40 - Asitõendi 19.12.2017 vaatlusprotokoll koos ärakirjadega Viru Vanglas kinnipeetava Arseni Jakovlevi kirjavahetuse registreerimislehtedest ajavahemikul 28.07.2017 – 21.11.
4. Maakohtu otsuse põhjendused 4 Maakohus, tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikul uurimisel avaldatud tõendid kogumis kinnitavad seda, et süüdistatav Arseni Jakovlev pani toime talle inkrimineeritud kuriteo Karistusseadustiku §157-3 järgi. Karistusseadustiku §157-3 näeb ette vastutuse teise isikuga korduva või järjepideva kontakti otsimise, tema jälgimise või muul viisil teise isiku tahte vastaselt tema eraellu sekkumise eest, kui selle eesmärk või tagajärg on teise isiku hirmutamine, alandamine või muul viisil oluliselt häirimine, kui puudub sama seadustiku §137 sätestatud süüteokoosseis. Arseni Jakovlevile on esitatud süüdistus selles, et ajavahemikul juuli 2017 – oktoober 2017 saatis ta X. X.le järjepidevalt ja korduvalt lihtkirju ning helistas järjepidevalt ja korduvalt viimase isiklikule- ja töötelefonile, samuti otsis kontakti kolmandate isikute kaudu, saates läbi nende X. X.le sõnumeid. Selle tegevuse tulemusel tundis X. X., et süüdistatav sekkub häirivalt tema eraellu ning tekitab psühholoogilisi kannatusi ja hirmutunnet. Käesolevas kriminaalasjas ei ole vaidlust selle üle, et kannatanu ja süüdistatava näol on tegemist endiste elukaaslastega, kelle suhted lõppesid veebruaris
5. Samuti leiab maakohus, et käesolevas kriminaalasjas ei ole vaidlust selle üle, et perioodil juuli 2017 – oktoober 2017 saatis süüdistatav kannatanule järjepidevalt ja korduvalt lihtkirju, helistas ning otsis kontakti kolmandate isikute kaudu. Seda asjaolu tõendavad nii süüdistatava enda seletused kui ka kannatanu ja tunnistaja ütlused ning kohtule esitatud kirjalikud tõendid. Arseni Jakovlevile inkrimineeritud tegevus on kriminaliseeritud tegevusena, mille puhul teist isikut korduvalt ähvardatakse ning mis paneb teise isiku oma turvalisuse pärast muret tundma. Siia hulka kuulub igasugune konkreetsele isikule suunatud korduv ähvardava iseloomuga käitumine, mis tekitab isikus hirmu. Ähvardav käitumine võib sisaldada korduvat teise inimese jälitamist, temaga soovimatut suhtlemist, tema jälgimist virtuaalmaailmas, ka füüsilist järgnemist. Et mahtuda sätte reguleerimisalasse, peavad sellised ähvardava käitumise aktid olema toime pandud tahtlikult ning sooviga tekitada ohvris hirmu. Samuti viitab säte pikemaajalisele tegevusele, mis koosneb korduvatest asjakohastest intsidentsidest. Tegemist peab olema otseselt kannatanule suunatud käitumismustriga, sealhulgas ka läbi kannatanu sotsiaalsesse lähivõrgustikku või ümbruskonda kuuluvate isikute. Selline kolmandatele isikutele suunatud tegevus võib suurendada kannatanu hirmu ja tekitada tunnet, et tal puudub olukorra üle igasugune kontroll. Kõik teod peavad olema kannatanule vastumeelsed, s.t. toime pandud teise isiku vastaselt. Teod, mis on Arseni Jakovlevile inkrimineeritud, peavad olema toime pandud korduvalt või järjepidevalt. Tavapäraselt loetakse korduvaks tegu, mis on toime pandud vähemalt teist korda. Kuigi iseenesest ei ole tegude toimepanemise arv oluline, tuleb seda vaadelda teo ja tagajärje kontekstis. Ahistav jälitamine on tegevus, mis kujuneb ajas ja kogumis. Paljud ahistava jälitamise vormid, nagu telefonikõned, kirjad, sõnumid, lillede ja kingituste saatmised, võivad olla süütud ja sotsiaalselt aktsepteeritavad teod. Ahistavale jälitamisele hakkavad need teod viitama aga siis, kui need muutuvad kannatanule häirivateks ja jätkuvad kannatanu tahte vastaselt ka siis, kui kannatanu on sõnaselgelt väljendanud, et selline teguviis on soovimatu, ja palunud see lõpetada. Käesolevas kriminaalasjas ongi vaidlus selle üle, kas süüdistatava tegudega on täidetud Karistusseadustiku §157-3 süüteokoosseis. 5 Kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga leidis maakohtu istungil, et süüteokoosseis ei ole täidetud. Kaitsja ei vaielnud vastu, et süüdistatav helistas ja kirjutas kannatanule, kuid pidas seda kontakti otsimiseks, mille eesmärgiks ei olnud mitte kannatanu ähvardamine või alandamine, vaid jutt käis vaidlusest vara üle. Kaitsja leidis, et kirjade saatmine ja helistamine ei ole kuritegu, kannatanu võis neist täiesti lihtsalt loobuda, mitte avades kirju ja mitte vastates telefonikõnedele. Ringkonnaprokurör Liina Pikma leidis maakohtu istungil, et süüteokoosseis on täidetud, kuna kirjade, telefonikõnede ja kolmandate isikute kaudu kontakti otsimisega oli häiritud kannatanu elu, tema töökohaks oleva ilusalongi töö, see tegevus tekitas kannatanul stressi ja kogu tema elu oli häiritud. Selleks, et otsustada, kas süüteokoosseis on täidetud või mitte, tuleb eraldi vaadelda selle koosseisu elemente. Koosseisu esimese elemendi – teisele isikule suunatud tegu – puhul käesolevas kriminaalasjas vaidlust ei ole. Koosseis kaitseb kindlat isikut, kellele on suunatud korduvad ja järjepidevad teod, mis häirivad isiku eraelu. Need ühele kindlale isikule suunatud teod võivad olla toime pandud ka kolmandate isikute kaudu. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et kõik Arseni Jakovlevile inkrimineeritud teod olid suunatud X. X.le. Süüdistatav kinnitas ise maakohtu istungil, et peale 01.07.2017 helistas ta korduvalt kannatanule, kirjutas umbes 10 kirja ja palus ka kolmandatel isikutel, s.h. oma emal, võtta kannatanuga kontakti. Kannatanu ütlustest maakohtu istungil nähtub, et süüdistatav saatis lihtkirjad tema tollasele kodusele aadressile, helistas nii isiklikule- kui töötelefonile ja edastas sõnumeid kolmandate isikute kaudu. Maakohtule esitatud fototabelitest nähtuvad muuhulgas kannatanu mobiiltelefonile kolmandate isikute poolt süüdistatava palvel saadetud sõnumid, samuti otsis süüdistatav kannatanuga kontakti läbi oma ema, mida kinnitasid maakohtu istungil ise süüdistatav ja tunnistaja S. Jakovleva. Koosseisu teise elemendi – korduv või järjepidev tegu – puhul on vaja kindlaks teha, kui mitu, millise iseloomu ja intensiivsusega tegu on kriminaalvastutuse puhuks piisav. Maakohus leiab, et neid küsimusi tuleb hinnata teo ja tagajärje kontekstis. Nagu maakohus juba käesolevas kohtuotsuses ülevalpool mainis, loetakse korduvaks tegu, mis on toime pandud vähemalt teist korda. Samas ei saa välistada, et näiteks juba kahe teo puhul on tegemist ahistava jälitamisega. Selleks peab kindlasti esinema kindel kontekst ja olukord ning tagajärje hindamiseks peab kannatanu esitama veenvaid argumente selle kohta, miks peaks süüdistatavat selle eest kriminaalkorras karistama. Maakohus leiab, et siinkohal tuleb lähtuda põhimõttest, kas süüdistatava tegudel oleks keskmiselt mõistlikule inimesele oluliselt häiriv mõju. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ei ole vaidlust selle üle, et süüdistatav saatis kannatanule kirju korduvalt ja helistas samuti korduvalt. Maakohus leiab, et tõendatud on ka tegevuse intensiivsus. Maakohtule esitatud fototabelitest nähtub muuhulgas, et süüdistatav on kannatanule helistanud näiteks 21.oktoobril 3 korda, 22 oktoobril 18 korda, 23.oktoobril 4 korda, 5.oktoobril on tehtud kõned kell 14.43 ja kell 19.33, 8.oktoobril kell 10.43, kell 10.44 ja kell 19.33, 9.oktoobril kell 8.
6. Maakohtule esitatud kirjad on süüdistatava poolt kannatanule saadetud 17.08.2017, 27.08.2017 (jätkub 28.08.2017), 03.09.2017, 21.09.
7. Asitõendi 6 vaatlusprotokollist nähtub, et Arseni Jakovlev on saatnud X. Jakovleva nimele aadressile xxx xx-xx Tallinn lihtkirjad 03.07.2017, 09.07.2017, 13.07.2017, 18.07.2017, 02.08.2017, 09.08.2017, 16.08.2017, 20.08.2017, 24.08.2017, 29.08.2017, 03.09.2017, 14.09.2017, 21.09.
8. Et tegemist on kannatanu X. X.ga, nähtub samast Asitõendi vaatlusprotokollist, kus on X. X. elukohaks tema poolt süüdistatavale saadetud kirjades märgitud sama aadress. Kannatanu kinnitas ka ise maakohtu istungil, et süüdistatav nimetas kirjades teda enda perekonnanimega. Maakohus leiab, et selline tegude kogum on ilmselgelt keskmisele mõistlikule inimesele kannatanuga võrdses olukorras oluliselt häiriv. Koosseisu järgmine element on teise isiku tahte vastane tegu. Maakohus leiab, et siinkohal vaidlust käesolevas kriminaalasjas ei ole. Kannatanu ütlustest maakohtu istungil nähtub üheselt mõistetavalt, et ta andis süüdistatavale selgesõnaliselt teada, et ei soovi mingit suhtlust ei kirja ega telefoni teel. Süüdistatav kinnitas ise maakohtu istungil, et kannatanu ütles talle, et ta rohkem ei helistaks. Tunnistaja S. Jakovleva ütlustest maakohtu istungil nähtub, et kannatanu ütles talle, et süüdistatava kontakteerumine häirib teda. Lisaks eelpooltoodule nähtub tahtevastasus ka asjaolust, et kannatanu blokeeris vangla telefoninumbri, millelt süüdistatav pidevalt helistas ning müüs korteri ja kolis mujale elama, ütlemata süüdistatavale oma uut aadressi. Oma uut aadressi ei soovinud kannatanu sõnaliselt nimetada ka maakohtu istungil, paludes kohaldada Kriminaalmenetluse seadustiku §37 lg.3 ja §74 lg.
9. Teise isiku eraellu sekkumine on antud sättes sisustatud kolme tegevusena – kontakti otsimine, tema jälgimine või muul viisil tema eraellu sekkumine. See loetelu ei ole suletud, tegemist võib olla igasuguse eraellu sekkumisega, kui selle eesmärk või tagajärg on teise isiku oluline häirimine. Maakohus leiab, et helistades, saates kirju posti teel ja sõnumeid kolmandate isikute kaudu niivõrd intensiivselt, on igal juhul tegemist teise isiku eraellu sekkumisega. Maakohus nõustub siinkohal ringkonnaprokuröri seisukohaga, et ilmselgelt oli tegemist eesmärgiga hirmutada kannatanut ja avalikustada tema kohta alandavaid andmeid, mis kokkuvõttes võib rikkuda kannatanu elu. Nii nähtub süüdistatava poolt kannatanule 17.08.2017 saadetud kirjast (tsitaadi algus, tõlge): . . . kuid väga tahaks sind valede ja reetmise eest karistada! Mõtlen veel! – Pea meeles, et ma võin sinult ära võtta kõik selle, mille sulle andsin! (tsitaadi lõpp). Süüdistatava poolt kannatanule 21.09.2017 saadetud kirjast nähtub (tsitaadi algus, tõlge): . . . siis palun ühte inimest, et ta teeks maksuametisse ühe kõne ja soovitaks neil kontrollida xxx salongi ja kõige seaduskuulekamat tüdrukut Y.t ümbrikupalkade maksmise ja seadusest möödahiilimise küsimuses. – Saavutad ainult seda, et hakkan sulle samaga vastama ja lähen sõnadelt tegudele üle. . . . olen juba valmistunud erinevateks arenguteks, olen advokaadiga rääkinud. – . . . siis vastan sulle sellega, et sa kaotad töö, ja veel nii, et sind ei võeta enam ühtegi salongi tööle, sest kõik saavad teada, milliseid probleeme maksuametiga sa tekitasid oma tööandjale xxx salongis (tsitaadi lõpp). Maakohus nõustub küll kaitsjaga selles, et süüdistatava poolt kannatanule saadetud kirjades on juttu ka varast ja sõiduautost, kuid ei nõustu selles osas, et kirjade saatmise eesmärk oligi vaid lahendada vaidlus seoses varaga. Süüdistatava enda viited maakohtu istungil sellele, et tema eesmärk oli kätte saada talle kuuluv sõiduauto Volkswagen Passat, jäävad maakohtule arusaamatuks, kuna esitatud sõiduauto registreerimistunnistuse kohaselt kuulub nimetatud sõiduauto X. X.le. Antud kuriteokoosseisu viimane oluline element on eesmärk või tagajärg teise isiku hirmutamine, alandamine või muul viisil oluliselt häirimine. Tegemist on samuti 7 avatud loeteluga. Käesolevas kriminaalasjas nähtub kannatanu poolt maakohtu istungil antud ütlustest, et süüdistatava poolt saadetud kirjade, telefonikõnede ja kolmandate isikute poolt saadetud sõnumite tõttu tundis ta hirmu, kuna elas üksinda ja esimesel korrusel. Hirm on iseenesest sügavalt subjektiivne nähtus ja hirmutunde tekkimine väga individuaalne. Siiski ei ole antud kuriteokoosseisu eesmärk kaitsta kannatanut mitte üksnes hirmu eest tema füüsilise turvalisuse pärast, vaid ka sissetungi eest kannatanu psühholoogilisse ruumi. Antud kriminaalasjas puudub maakohtul igasugune alus mitte usaldada kannatanu ütluseid hirmu tundmise osas. Viimane kuriteokoosseisu element – Karistusseadustiku §137 sätestatud süüteokoosseis antud kriminaalasjas puudub. Põhiseaduse §26 sätestab igaühe õiguse perekonna- ja eraelu puutumatusele. Arseni Jakovlev sekkus pidevate kirjade saatmistega, helistamistega ja kolmandate isikute kaudu sõnumite saatmisega X. X. eraellu. Arseni Jakovlevi tegevuse tagajärjena oli kannatanu elu oluliselt häiritud, tal oli stress ja ta tundis hirmu. Sellise tegevusega väljus süüdistatav sotsiaalselt aktsepteeritava käitumise raamidest. Maakohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et ahistava jälitamise objektiivne koosseis ei ole täidetud. Maakohus leiab, et antud süüdistatava puhul on tema poolt toimepandud kuritegu kvalifitseeritud õigesti. Süüdistatav Arseni Jakovlevi käitumises esinevad käesolevas kohtuotsuses ülalpoolviidatud kohtulikus menetluses avaldatud tõenditele tuginedes talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed tunnused. Karistusseadustiku §16 lg.3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Subjektiivsest küljest on käesolev kuritegu antud süüdistatava puhul toime pandud otsese tahtlusega. Otsese tahtluse puhul on oluline, et isik teab kindlasti, et teo tulemusena saabub selline tagajärg, kuid viimane pole tema teo eesmärk. Maakohus leiab, et ahistav jälitamine on Arseni Jakovlevi poolt pandud toime otsese tahtlusega. Süüdistatav seletas maakohtu istungil ise, et saatis kannatanule korduvaid kirju ja helistas korduvalt, sealhulgas mitu korda päevas, samuti saatis sõnumeid kolmandate isikute kaudu, kuid tema eesmärgiks ei olnud mitte kannatanu hirmutamine ja alandamine, vaid oma vara tagasisaamine. Maakohus peab siinjuures oluliseks märkida, et isiku kriminaalkorras vastutusele võtmiseks Karistusseadustiku §157-3 järgi ei ole vajalik ilmtingimata isiku hirmutamine ja alandamine, kuna süüteokoosseis on täidetud ka juhul, kui on tõendamist leidnud, et teo toimepanija eesmärgiks või tagajärjeks oli kannatanu eraellu sekkumine. Käesoleval juhul on antud tagajärg tuvastatud. Süüdistatav pidi aru saama ja möönma, et tema sedavõrd intensiivne kontakteerumine kannatanuga on häiriv. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt ja ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Analüüsides kõiki tõendeid kogumis leiab maakohus, et süüdistatav on toime pannud talle inkrimineeritava kuriteo ning tema süü on kohtus täielikult tõendamist leidnud. 8 Toimepandud kuriteo õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid antud kriminaalasjas ei esine. Süüdistatav ei tegutsenud hädakaitse- või hädaseisundis. Vastavalt Karistusseadustiku §2 lg.2 karistatakse teo eest, kui see süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. vastab Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib karistuseks mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Maakohus peab oluliseks, et karistuse mõistmisega edastatakse süüdimõistetule ühiskonna sõnum, et süütegu ei jää ilma karistamiseta. Seega kaitstakse õiguskorda üldises mõttes. Oluline on aga ka see, et karistus ja karistamine avaldaksid süüdimõistetule vastavat ja õiget mõju. Karistuse mõistmisel tuleb karistuse liigi ja määra mõistmisel arvestada nii üld- kui eripreventiivseid eesmärke. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kindlaksmääramisel arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega. Karistuse mõistmisel võetakse kõigepealt arvesse toimepandud kuritegude asjaolusid ja seejärel süüdistatava isikut. Karistusseadustiku §157-3 üheaastase vangistuse. näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni Seega näeb antud paragrahvi sanktsioon ühe karistusena ette rahalise karistuse. Maakohus on seisukohal, et rahalise karistuse mõistmine Arseni Jakovlevile ei ole millegagi põhjendatud ning selline karistus ei vastaks karistamise eesmärkidele ja ei avaldaks süüdistatavale piisavat eripreventiivset mõju. Sellist liiki karistuse mõte on süüdlase mõjutamine varaliste vahendite vähendamise ja seega igapäevase tegevuse piiramise kaudu. Arseni Jakovlevi näol on tegemist isikuga, kes kannab reaalset pikaajalist vangistust. Käesoleva kriminaalasja kontekstist nähtuvalt on tal ka finantsprobleemid, piisav legaalne sissetulek kinnipeetaval puudub. Mõistes käesoleval ajal Arseni Jakovlevile karistuseks rahalise karistuse, jääb see suure tõenäosusega tasumata ja täitmata rahaliste vahendite ebapiisavuse tõttu. Sel juhul jäävad saavutamata ka karistuse eesmärgid. Lisaks sellele arvestab maakohus siinkohal ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevaid kriminaalmenetluse kulude summasid. Arseni Jakovlevi vabastamine karistuse kandmisest tingimisi ei ole võimalik, kuna ta kannab käesoleval ajal varasema kohtuotsusega mõistetud vangistust. Seega tuleb Arseni Jakovlevile karistuseks mõistetud vangistus ära kanda reaalselt. Kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse suuruse mõistmisel arvesse sanktsiooni keskmine määr, mida siis kergendavate ja raskendavate asjaolude ilmnemisel kas suurendatakse või vähendatakse. Käesolevas kriminaalasjas ei tuvastanud maakohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Selliseid asjaolusid ei toonud välja ka ringkonnaprokurör. 9 Seetõttu ei nõustu maakohus ringkonnaprokuröriga selles osas, et käesoleval juhul on põhjendatud mõista süüdistatavale karistuseks vangistus alla sanktsiooni keskmise määra. Arseni Jakovlevi puhul on tegemist isikuga, kes on korduvalt kriminaalkorras karistatud, käesoleval ajal kannab ta Viru Vanglas pikaajalist vangistust. Karistusseadustiku §56 mõtte kohaselt peab süüdistatav vastutama toimepandud teo eest. Arseni Jakovlevi näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo õigusvastasust ning tema poolt toimepandu ei olnud juhuslik episood. Seetõttu leiab maakohus, et karistuse eesmärke on Arseni Jakovlevi puhul võimalik saavutada vaid reaalse vangistuse mõistmisega, kuid mitte alla sanktsiooni keskmise määra. Isiku karistamisel vangistusega ja selle vangistuse kandmisega antakse talle sisuliselt võimalus korraldada oma elu viisil, mis võimaldaks näiteks vabaneda karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega ja välistaks uue süüdimõistmise. On vaid isiku enda sisemise distsipliini, õiguskuulekuse ja otsustusvabaduse küsimus, kas ja millisel määral kasutab isik talle antud võimalust vältida uute õigusrikkumiste toimepanemist. Arseni Jakovlevi käitumises väljendub maakohtu hinnangul ilmselge ning teadlik vastandumine õiguskorrale ning see näitab üheselt, et Arseni Jakovlev ei ole aru saanud talle varasemalt mõistetud karistuste tähendusest. Senised karistused ei ole ilmselgelt omanud kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses ning ka reaalse vangistuse kandmise ajal on Arseni Jakovlev jätkuvalt ohuks õiguskorrale. See näitab üheselt, et Arseni Jakovlev ei suuda käituda õiguskuulekalt isegi vangistuses ega pea lugu ühiskonnas omaksvõetud põhiväärtustest. Maakohus leiab, et karistades süüdistatavat ringkonnaprokuröri pakutud määras alla sanktsiooni keskmise määra, ei täida mõistetav karistus oma eesmärki eripreventiivses mõttes, s.t. et saavutatud ei oleks võimalus mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Vangistuse suuruse mõistmisel arvestab maakohus ka seda, et tegemist ei olnud mõne kirja ja mõne telefonikõnega. Viru Vanglas kinnipeetava registreerimislehest ja fototabelitest, mis olid tehtud kannatanu mobiiltelefonist, nähtuvad arvukad saadetud kirjad ja tehtud telefonikõned. Samuti arvestab maakohus karistuse suuruse mõistmisel ka seda, et lisaks otsestele kontaktidele häiris süüdistatav kannatanu elu ka kolmandate isikute kaudu. Arvestades toimepandud kuriteo raskust, laadi, asjaolusid, süüdistatava isikut ning kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, leiab maakohus, et põhjendatud on mõista Arseni Jakovlevile karistuseks vangistus sanktsiooni keskmises määras. Eeltoodu alusel tuleb Arseni Jakovlevile Karistusseadustiku §157-3 alusel mõista karistuseks 6 kuud vangistust. Vastavalt Karistusseadustiku §65 lg.2 kui süüdimõistetu paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Eelnimetatud Karistusseadustiku §65 lg.2 sätestab uue kuriteo eest mõistetud karistuse kohustusliku suurendamise eelmise kohtuotsusega ärakandmata osa võrra. Kohtul puudub siinkohal valikuvabadus, kuna uue kuriteo toimepanemine enne karistuse ärakandmist kinnitab, et eelnev karistus pole täitnud oma eesmärki. Karistuste osaline 10 liitmine või kaetuks lugemine ei ole seaduse kohaselt võimalik. Karistusseadustiku §65 lg.2 kohaldamisel pööratakse täitmisele ajaliselt viimane kohtuotsus, millega mõistetud karistust suurendatakse varasema kohtuotsusega mõistetud karistuse võrra. Eeltoodu alusel kuulub käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistusele 6 kuud vangistust liitmisele Harju Maakohtu 23.02.2015 otsusega mõistetud karistus 15 aastat 9 kuud 27 päeva vangistust ning liitkaristuseks tuleb Arseni Jakovlevile mõista 16 aastat 3 kuud 27 päeva vangistust. Nimetatud karistusest 16 aastat 3 kuud 27 päeva vangistust kuulub mahaarvamisele perioodil 30.01.2014 – 07.01.2019 kantud karistus, s.o. 4 aastat 11 kuud 8 päeva vangistust ja alates 08.01.2019 jääb Arseni Jakovlevil kanda 11 aastat 4 kuud 19 päeva vangistust. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §313 lg. p.12 esitatakse süüdimõistvas kohtuotsuses muuhulgas kriminaalmenetluse kulude kohta tehtud otsus. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §180 lg.1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.9 kuulub menetluskulude hulka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Vastavalt Karistusseadustiku §4 lg.3 on sama seadustiku §157-3 sätestatud kuritegu teise astme kuritegu. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.2 on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Eeltoodu alusel kuulub 810 €. Arseni Jakovlevilt väljamõistmisele riigituludesse sundraha Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.4 kuuluvad kriminaalmenetluse kulude hulka määratud kaitsjale makstud tasu. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et kohtueelses menetluses osales süüdistatava kaitsjana vandeadvokaat Kaido Kooga, kellele on hüvitatud riigi õigusabi tasu ja kulud Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Margit Luga 18.07.2018 määrusega summas 120 €. Viru Maakohtu 11.10.2018 eelistungil osales süüdistatava kaitsjana vandeadvokaat Kaido Kooga, kes esitas taotluse kulude hüvitamiseks summas 210 € (s.h. kohtuistungiks ettevalmistamine 150 €, eelistungil osalemine 25 €, käibemaks 35 €). Kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga taotlus rahuldati Viru Maakohtu 11.10.2018 määrusega. Kriminaalasja kohtulikus menetluses osales süüdistatava kaitsjana vandeadvokaat Kaido Kooga, kes esitas taotluse kulude hüvitamiseks summas 240 € (s.h. 11 kohtuistungil osalemine 175 €, kohtuotsuse kuulutamisel osalemine 25 €, käibemaks 40 €). Maakohus peab rahuldamisele. kaitsja taotlust põhjendatuks täies Eeltoodu alusel kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele menetluses 120 € ja kohtulikus menetluses 450 €. ulatuses. Taotlus kaitsjatasu kuulub kohtueelses Maakohtu istungil taotles ringkonnaprokurör Liina Pikma arvata kriminaalmenetluse kulude hulka ka tasu tõlketeenuse eest summas 193,20 €. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §178 lg.2 makstakse tõlgile, eksperdile ja asjatundjale kohustuste täitmise eest tasu, välja arvatud juhul, kui nad täitsid oma kohustusi ametialase ülesandena. Eksperdile, asjatundjale ja tõlgile makstav tunnitasu ei või olla väiksem töösuhtes olevale isikule minimaalselt maksta lubatud tunnitasust ega ületada seda rohkem kui 50-kordselt. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et 4 süüdistatava kirja on tõlgitud vene keelest eesti keelde tõlkebüroos NEON Translations & Localization. Tõlgiks oli Rimma Sang, keda oli hoiatatud vastutusest Karistusseadustiku §318 ja §321 järgi 29.11.2017 ja kes on selle kohta ka allkirja andnud. Seega on antud kriminaalasjas tegemist koosseisuvälise tõlgiga. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §178 lg.5 p.1 kehtestab Vabariigi Valitsus oma määrusega kannatanule, tunnistajale, tõlgile, eksperdile ja asjatundjale makstava tasu suuruse ning maksmise korra. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 12.12.2014 määruse Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord §6 lg.2 makstakse kirjaliku tõlke ühe lehekülje eest tasu, mis on kuni 20-kordne Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tunnipalga alammäär ning vastavalt sama määruse §6 lg.3 on üks lehekülg 1800 tähemärki koos tühikutega. Kui tõlge on lühem kui üks lehekülg, makstakse pool lehekülje tasust. Käesolevas kriminaalasjas esitas ringkonnaprokurör maakohtu istungil 4 süüdistatava kirja tõlget kokku 5,5 lehekülge. Nagu nähtub tõlkebüroo poolt 18.12.2017 esitatud arvest nr.2017/1190, on lähteteksti leheküljeks arvestatud 1800 tähemärki. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määruse Töötasu alammäära kehtestamine §1 lg.2 kehtestati alates 01.01.2017 tunnitasu alammääraks 2,78 €. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et ringkonnaprokuröri poolt nimetatud summa ei ületa ettenähtud tasumäärasid, kuulub tasu tõlketeenuse eest summas 193,20 € arvamisele kriminaalmenetluse kulude hulka. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §177 p.3 on lisakuludeks tõlgile sama seadustiku §178 järgi makstavad summad. 12 Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §173 lg.1 p.3 on lisakulud kriminaalmenetluse kulud, mille vastavalt sama paragrahvi lg.2 alusel hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Eeltoodu alusel kuulub tõlkekulu summas 193,20 € väljamõistmisele süüdistatavalt. Asitõend – CD-R plaat, mis asub kriminaalasja juures – tuleb kohtuotsuse jõustumisel Kriminaalmenetluse seadustiku §126 lg.3 p.1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 13