2-19-4010/7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Külli Puusep Otsuse tegemise aeg ja koht 8. mai 2019, Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-4010 Tsiviilasi Swedpank AS hagi Raul Liebenau vastu võlgnevuse nõudes Tsiviilasja hind 4669 eurot 63 senti Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Swedbank AS (registrikood xxx), lepinguline esindaja K.R, e-post: xxx Kostja Raul Liebenau (isikukood xxx; xxx) Asja läbivaatamine kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Swedbank AS hagi Raul Liebenau vastu võlgnevuse nõudes.

2.Mõista Raul Liebenault poolte vahelisest krediitkaardi kasutamise lepingust tulenevalt Swedbank AS kasuks välja:

2.1. tagastamata põhivõlgnevus 2500 eurot;

2.2. tagastamata intress 143 eurot 96 senti;

2.3. sissenõutavaks muutunud 235 euro 95 sendi suurune viivis põhivõlgnevuselt;

2.4. kaardi hooldustasu võlgnevus 31 eurot 50 senti;

2.5. sissenõutavaks muutunud viivis kaardi hooldustasu võlgnevuselt 4 eurot 60 senti;

2.6. viivis põhinõudelt (2500 eurot) alates 16. märtsist 2019 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

3.Mõista Raul Liebenault poolte vahelisest laenulepingust nr xxx tulenevalt Swedbank AS kasuks välja:

3.1 tagastamata intress 75 eurot 60 senti;

3.2 sissenõutavaks muutunud viivis 39 eurot 51 senti.

2-19-4010 4. Mõista Raul Liebenault poolte vahelisest laenulepingust nr xxx tulenevalt Swedbank AS kasuks välja:

4.1. tagastamata põhivõlgnevus 825 eurot 47 senti;

4.2. tagastamata intress 130 eurot 74 senti;

4.3. sissenõutavaks muutunud viivis 315 eurot 84 senti;

4.4. viivis määraga 0,055% päevas põhinõudelt (825 eurot 47 senti) alates 16. märtsist 2019 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

5.Kohtuotsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 6. Jätta menetluskulud kostja kanda.

7.Määrata Swedbank AS menetluskulude rahaliseks suuruseks 400 eurot.

8.Mõista Raul Liebenault Swedbank AS kasuks välja menetluskulu kokku 400 eurot.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSEKÄIK 1. Swedbank AS esitas 15. märtsil 2019 hagiavalduse kohtule. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Swedbank AS (hageja) ja Raul Liebenau (kostja) 12. oktoobril 2015 American Express Gold krediitkaardi kasutamise lepingu, mille kohaselt väljastas hageja kostjale krediitkaardi krediidilimiidiga 2500 eurot. Intressimäärana leppisid pooled kokku 17% aastas ning maksepäevana iga kuu 10. kuupäeva. Kostja lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. 22. detsember 2017 saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise teatise, milles märkis võlgnevuse suuruse ja andis täiendava tähtaja kogunenud võlgnevuse tasumiseks. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi täiendavalt antud tähtajaks ja hageja luges sellega lepingu ühepoolselt ülesöelduks. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja krediitkaardi kasutamise lepingust tulenev võlgnevus kokku 2916 eurot 1 sent, millest põhiosa võlgnevus 2500 eurot, intressi võlgnevus 143 eurot 96 senti, kaardi kuu hooldustasu võlgnevus 31 eurot 50 senti, viivis põhivõlgnevuselt 235 eurot 95 senti ja kaardi kuu hooldustasu võlgnevuse viivis 4 eurot 60 senti.

2 2-19-4010 1. märtsil 2015 sõlmisid hageja ja kostja väikelaenulepingu nr xxx, mille kohaselt andis hageja kostjale laenu 1300 eurot intressimääraga 25% aastas ning laenu tagastamise lõpptähtpäevaks oli 6. märts 2020. Kostja oma kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. 22. detsembril 2017 saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise teatise, milles märkis võlgnevuse suuruse ja andis täiendava tähtaja kogunenud võlgnevuse tasumiseks. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi täiendavalt antud tähtajaks ja hageja luges sellega lepingu ühepoolselt ülesöelduks.

Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja lepingust nr xxxx tulenev võlgnevus kokku 115 eurot 11 senti, millest intressi võlgnevus on 75 eurot 60 senti ja viivis 39 eurot 51 senti.

2.veebruaril 2016 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr xxx, mille kohaselt andis hageja kostjale laenu 3500 eurot intressimääraga 20% aastas ning laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaks oli 10. veebruar 2019. Kostja ei täitnud nõuetekohaselt lepingust tulenevat laenusumma tagasimaksmise ja intressi tasumise kohustust, mistõttu tekkis kostjal hageja ees võlgnevus. 22. detsembril 2017 saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise teatise, milles märkis võlgnevuse suuruse ja andis täiendava tähtaja kogunenud võlgnevuse tasumiseks. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi täiendavalt antud tähtajaks ja hageja luges sellega lepingu ühepoolselt ülesöelduks. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja lepingust nr xxx tulenev võlgnevus kokku 1272 eurot 5 senti, millest põhivõlgnevus 825 eurot 47 senti, intressi võlgnevus 130 eurot 74 senti ja viivise võlgnevus 315 eurot 84 senti.

Pärast lepingute ülesütlemist kontakteerus kostja hagejaga ning pooled leppisid võlgnevuse tasumise osas kokku. Kostja tasus osaliselt, kuid jättis siis kokkuleppe täitmata, mistõttu hageja pöördus oma nõuetega kohtusse.

Hageja palub välja mõista Raul Liebenault kolmest lepingust tulenev nõue kokku 4303 eurot 17 senti, mis koosneb:

1)Krediitkaardi kasutamise lepingust tulenevast nõudest 2916 eurot 1 sent, millest põhiosa võlgnevus 2500 eurot, intressi võlgnevus 143 eurot 96 senti, kaardi kuu hooldustasu võlgnevus 31 eurot 50 senti, põhivõlgnevuse viivis 235 eurot 95 senti ja kuu hooldustasu võlgnevuse viivis 4 eurot 60 senti;

2)väikelaenulepingust nr xxx tulenevast nõudest 115 eurot 11 senti, millest intressi võlgnevus 75 eurot 60 senti ja viivise võlgnevus 39 eurot 51 senti;

3)laenulepingust nr xxx tulenevast nõudest 1272 eurot 5 senti, millest põhivõlgnevus 825 eurot 47 senti, intressi võlgnevus 130 eurot 74 senti ja viivise võlgnevus 315 eurot 84 senti.

Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista nõudelt 1) viivis põhinõudelt (2500 eurot) VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni ja nõudelt 3) viivis põhinõudelt (825 eurot 47 senti) 0,055% päevas alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõuab kostjalt menetluskuluna tasutud riigilõivu 400 eurot.

2.Tartu Maakohus võttis 20. märtsi 2019.a määrusega hagiavalduse menetlusse.

3.Kostja esitas hagiavaldusele vastuväite 26. märtsil 2019. Kostja tunnistas, et tal ei ole korraga seda summat maksta ning küsis võimalust maksegraafikuks.

4.Kohus andis 27. märtsil 2019 pooltele tähtaja 23. aprill 2019 kompromisslepingu sõlmimiseks.

3 2-19-4010 5. Hageja teatas 23. aprillil 2019 kohtule, et kostja ei ole kompromissi sõlmimiseks tema poole pöördunud.

6.Kohus andis kostjale täiendava tähtaja 2. maiks 2019 hagejaga kompromissi sõlmimiseks ja teavitas kostjat, et juhul kui selleks ajaks kompromissi ei sõlmita, teeb kohus lahendi, millega rahuldab hagi. Kostja kohtule 2. maiks 2019 ei vastanud midagi.

MAAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hageja nõue tuleb täies ulatuses rahuldada.

8.Hageja nõuab kostjalt kolmest lepingust tuleneva nõude maksmist kokku 4303 eurot 17 senti, mis koosneb:

1)Krediitkaardi kasutamise lepingust tulenevast nõudest summas 2916 eurot 1 sent, millest põhiosa võlgnevus 2500 eurot, intressi võlgnevus 143 eurot 96 senti, kaardi kuu hooldustasu võlgnevus 31 eurot 50 senti, põhivõlgnevuse viivis 235 eurot 95 senti ja kuu hooldustasu võlgnevuse viivis 4 eurot 60 senti;

2)väikelaenulepingust nr xxx tulenevast nõudest 115 eurot 11 senti, millest intressi võlgnevus 75 eurot 60 senti ja viivise võlgnevus 39 eurot 51 senti;

3)laenulepingust nr xxx tulenevast nõudest 1272 eurot 5 senti, millest põhivõlgnevus 825 eurot 47 senti, intressi võlgnevus 130 eurot 74 senti ja viivise võlgnevus 315 eurot 84 senti.

Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista krediitkaardi kasutamise lepingust tulevalt nõudelt viivis põhinõudelt (2500 eurot) VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni ja laenulepingust nr xxx viivis põhinõudelt (825 eurot 47 senti) 0,055% päevas alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõuab kostjalt menetluskuluna tasutud riigilõivu 400 eurot.

9.Kohus võtab esmalt seisukoha krediitkaardi kasutamise lepingust tulenevate nõuete kohta (I), seejärel käsitleb kohus väikelaenulepingust nr xxx tulenevaid nõudeid (II) ja laenulepingust nr xxx tulenevaid nõudeid (III), lõpetuseks jagab kohus menetluskulud (IV).

I 10. Hageja ja kostja on sõlminud 12. oktoobril 2015 American Express Gold krediitkaardi kasutamise lepingu. Intressimäärana leppisid pooled kokku 17% aastas ning maksepäevana iga kuu 10. kuupäeva. Lepingu tingimuste punkti 6.1 kohaselt krediteeris hageja kaardiga tehtud toiminguid alates toimingu tegemise päevast kuni kasutatud krediidilimiidi tagastamiseni või kuni lepingu lõppemiseni. Kostja kohustus lepingu tingimuste punkti 6.3 alusel maksma kasutatud krediidilimiidi eest hagejale intressi ja teenustasusid (sh kuu- või aastatasu). Kuu hooldustasu 10 eurot 50 senti on fikseeritud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe alapunktis 3 (krediidiga seotud kulud). Hageja debiteeris kontolt intressi igakuiselt maksepäeval s. iga kuu 10. kuupäeval (lepingu tingimuste p 6.8). Intressimääraks oli lepingu järgi 17% aastas. Lepingu tingimuste punkti 6.9 kohaselt kohustus kostja tagama, et kontol oleks olemas piisavalt vaba raha intressi, kuu- või aastatasu ja muude lepingu alusel tasumisele kuuluvate ja hinnakirjas toodud tasude debiteerimiseks vastavalt lepingule. Lepingu tingimuste punkti 6.16 kohaselt oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist võlgu olevalt summalt alates maksepäevast kuni tasude täieliku tasumise päevani kui limiidikontol või kontol puudus lepingu alusel tasumisele kuulunud tasude debiteerimiseks vajalik summa.

4 2-19-4010 Kuna kostja ei täitnud nõuetekohaselt lepingust tulenevaid kohustusi, saatis hageja 22. detsembril 2017 kostjale lepingu ülesütlemise teatise, milles märkis võlgnevuse suuruse ja andis täiendava tähtaja kogunenud võlgnevuse tasumiseks. Hageja hoiatas kostjat, et täiendavaks tähtajaks võlgnevuse tasumata jätmise korral loeb hageja lepingu ühepoolselt ülesöelduks. Arvestades, et kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi hoolimata hageja täiendavalt antud tähtajast, luges hageja lepingu ühepoolelt ülesöelduks, mille tulemusena muutus kogu nõue sissenõutavaks.

11.Vastavalt VÕS § 8 lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 401 lg 1 sätestab, et krediidilepinguga kohustub üks isik (krediidiandja) andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 76 lg 1 ning § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi hageja ees nõuetekohaselt täitnud ning võlgnevust tähtajaks tasunud, on tegemist kohustuste rikkumisega tulenevalt VÕS §-st 100. Seega on hagejal õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 nõuda kostjalt kohustuse täitmist.

12.VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Sama sätte lõike 2 kohaselt peab krediidiandja tarbijale hiljemalt koos käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et jõuda kokkuleppele.

13.Kohus on tuvastanud, et kostja ei ole krediitkaardi kasutamise lepingut nõuetekohaselt täitnud ning enne laenulepingu ülesütlemist oli kostja täielikult viivituses kolme üksteisele järgneva osamakse tasumisega. Hageja on edastanud kirjaliku ülesütlemise avalduse 22. detsembril 2017. Kostja ei ole väitnud, et ta ei ole ülesütlemise avaldust kätte saanud.

Kirjast nähtub, et hageja on kostjale teatanud võlgnevusest ning kui suur on võlgnevus ja millest see koosneb. Ülesütlemisavalduses on kostjat hoiatatud kohtusse pöördumise võimalusest ning ka võimalikest kohtukuludest, samuti on pakutud läbirääkimiste võimalust. Seega ei esine ülesütlemist välistavaid asjaolusid ning leping on kehtivalt üles öeldud. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hageja nõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks krediitkaardi kasutamise lepingust tulenevalt välja põhinõude summas 2500 eurot.

14.Vastavalt VÕS § 397 lg 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi.

Pooled on lepingus kokku leppinud intressimäära 17% aastas. Kohtu hinnangul on laenuandjal õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Kostja on seda hinda aktsepteerinud, seega kohus leiab, et hagiavaldus on krediitkaardi kasutamise lepingust tulenevalt põhjendatud intressinõude 143 euro 96 sendi osas. Kostja ei ole vaidlustanud hageja intressinõuet.

15.Hageja palub välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 235 eurot 95 senti. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse 5 2-19-4010 täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Lepingu tingimuste punkti 6.16 kohaselt oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist võlgu olevalt summalt alates maksepäevast kuni tasude täieliku tasumise päevani kui limiidikontol või kontol puudus lepingu alusel tasumisele kuulunud tasude debiteerimiseks vajalik summa.

Hageja on märkinud, et kostjal puudus kontodel vastav summa. Kohus leiab, et hagiavaldus on krediitkaardi kasutamise lepingust tulenevalt põhjendatud viivisenõude 235 euro 95 sendi osas.

16.VÕS § 718 lg 1 kohaselt võib makseteenuse pakkuja poolte kokkuleppel nõuda konto hooldus- ja teenindustasu. Tasu peab olema asjakohane ja vastama makseteenuse pakkuja tegelikele kuludele. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leiab, et hagiavaldus on krediitkaardi kasutamise lepingust tulenevalt põhjendatud kaardi kuu hooldustasu 31 euro 50 sendi osas ja kaardi kuu hooldustasu viivise 4 euro 60 sendi osas.

17.TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. VÕS § 113 lg 1 alusel loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis krediitkaardi kasutamise lepingust tulenevalt põhinõudelt (2500 eurot) alates 16. märtsist 2019. a kuni põhinõude kohase täitmiseni.

II 18. Hageja ja kostja on sõlminud 1. aprillil 2015 väikelaenulepingu nr xxx, mille kohaselt andis hageja kostjale laenu 1300 eurot intressimääraga 25% aastas ning laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaks oli 6. aprill 2020. Vastavalt lepingu tüüptingimuste punktile 4.1 kohustus kostja tagama igakuiselt maksegraafikus fikseeritud summade olemasolu oma arvelduskontol, et hageja saaks debiteerida lepingujärgsed maksed. Intressi arvestamisel lähtus hageja tüüptingimuste punkti 5.1 alusel tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360-päevasest aastast. Kostja kohustus iga kuu tasuma intressi hagejale tagasi maksmata laenusummalt lepingus fikseeritud intressimäära alusel. Tüüptingimuste punkti 5.3 alusel kohustus kostja tagama, et arvelduskontol on intressi tasumiseks õigel ajal piisav summa. Tüüptingimuste punkti 8.1 alusel oli juhul kui arvelduskontol ei olnud raha tasumisele kuuluva summa maksmiseks hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt eelnimetatud tähtpäevale järgnevast päevast arvates hageja hinnakirjas fikseeritud määra alusel. Hageja hinnakirja järgne viivisemäär on hetkel EKP intress + 8% aastas, so 0,022% päevas.

Tüüptingimuste punkti 11.1.1 järgi oli hagejal õigus leping üles öelda ja nõuda varaliste kohustuste ja teiste lepingust tulenevate nõuete kohest täitmist, teatades sellest laenusaajale kirjalikult, kui laenusaaja oli täielikult või osaliselt hiljaks jäänud kolme järjestikuse laenusumma tagasimaksega ega tasunud võlgnevust ka kahe nädala jooksul pärast pangalt vastavasisulise nõude saamist. Kostja ei täitnud nõuetekohaselt lepingust tulenevaid kohustusi ning jättis graafikujärgsed maksed tähtaegselt tasumata. Hageja saatis 22. detsembril 2017 kostjale lepingu ülesütlemise teatise, milles märkis võlgnevuse suuruse ja andis täiendava tähtaja kogunenud võlgnevuse tasumiseks. Hageja hoiatas kostjat, et täiendavaks tähtajaks 6 2-19-4010 võlgnevuse tasumata jätmise korral loeb hageja lepingu ühepoolselt ülesöelduks. Arvestades, et kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi hoolimata hageja täiendavalt antud tähtajast, luges hageja lepingu ühepoolelt ülesöelduks, mille tulemusena muutus kogu nõue sissenõutavaks.

19.Vastavalt VÕS § 397 lg-le 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Pooled on lepingus kokku leppinud EKP intressi + 8% aastas, s.o 0,022% päevas.

Kohtu hinnangul on laenuandjal õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Kostja on seda hinda aktsepteerinud, seega kohus leiab, et hagiavaldus on väikelaenulepingust nr xxx tulenevalt põhjendatud intressinõude 75 euro 60 sendi osas. Kostja ei ole vaidlustanud hageja intressinõuet.

20.Hageja palub välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise 39 eurot 51 senti. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Tüüptingimuste punkti 8.1 alusel oli juhul kui arvelduskontol ei olnud raha tasumisele kuuluva summa maksmiseks hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt eelnimetatud tähtpäevale järgnevast päevast arvates hageja hinnakirjas fikseeritud määra alusel.

21.Kohtule esitatud viivise arvestuselt nähtub, et laenu viivisearvestus on toimunud 16. detsembrist 2017 kuni 17. aprillini 2018. Viivisemääraks on hetkel 0,022% päevas, ehk 8,03% aastas. Kuna kostja on rikkunud raha maksmise kohustust ning ei ole õigeaegselt täitnud põhiosa maksmise kohustust, on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise tasumist. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise 39 eurot 51 senti.

III 22. Hageja ja kostja on 2. veebruaril 2016 sõlminud laenulepingu nr xxx, mille kohaselt andis hageja kostjale laenu 3500 eurot intressimääraga 20% aastas ning laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaga 10. veebruar 2019. Tüüptingimuste punkti 4.1 alusel kohustus kostja tagama igakuiselt maksegraafikus fikseeritud summade olemasolu oma arvelduskontol, et hageja saaks debiteerida lepingujärgseid makseid. Tüüptingimuste punkti 5.1 alusel lähtus hageja intressi arvestamisel tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360-päevasest aastast. Kostja kohustus iga kuu tasuma intressi hagejale tagasi maksmata laenusummalt lepingus fikseeritud intressimäära alusel. Tüüptingimuste punkti 5.3 alusel kohustus kostja tagama, et arvelduskontol on intressi tasumiseks õigel ajal piisav summa. Kostja ei täitnud kohaselt lepingust tulenevat laenusumma tagasimaksmise ja intressi tasumise kohustust, mistõttu tekkis kostjal hageja ees võlgnevus. Tüüptingimuste punkti 8.1 alusel oli hagejal õigus juhul kui arvelduskontol ei olnud raha tasumisele kuuluva summa maksmiseks alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt eelnimetatud tähtpäevale järgnevast päevast arvates hageja hinnakirjas fikseeritud määra alusel. Hageja hinnakirja järgne viivisemäär on hetkel EKP intress + 8% aastas, s.o 0,022% päevas. Hinnakirja järgi on hagejal pärast lepingu ülesütlemist õigus nõuda kostjalt viivist lepingujärgses intressimääras aastas, s.o vaidlusaluse lepingu puhul 20% aastas, s.o 0,055% päevas. Tüüptingimuste punkti 11.1.1 alusel oli hagejal õigus leping üles öelda ja nõuda varaliste kohustuste ja teiste lepingust tulenevate nõuete kohest täitmist, teatades sellest laenusaajale kirjalikult, kui laenusaaja oli täielikult või osaliselt hiljaks jäänud kolme järjestikuse laenusumma tagasimaksega ega tasunud võlgnevust ka kahe nädala jooksul pärast pangalt vastavasisulise nõude saamist. Kostja ei täitnud kohaselt lepingust tulenevaid 7 2-19-4010 kohustusi ning jättis graafikujärgsed maksed tähtaegselt tasumata. Hageja saatis 22. detsembril 2017 kostjale lepingu ülesütlemise teatise, milles märkis võlgnevuse suuruse ja andis täiendava tähtaja kogunenud võlgnevuse tasumiseks. Hageja hoiatas kostjat, et täiendavaks tähtajaks võlgnevuse tasumata jätmise korral loeb hageja lepingu ühepoolselt ülesöelduks. Arvestades, et kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi hoolimata hageja täiendavalt antud tähtajast, luges hageja lepingu ühepoolelt ülesöelduks, mille tulemusena muutus kogu nõue sissenõutavaks.

23.Vastavalt VÕS § 8 lg-le 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 ning § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi hageja ees nõuetekohaselt täitnud ning võlgnevust tähtajaks tasunud, on tegemist kohustuste rikkumisega tulenevalt VÕS §-st 100. Seega on hagejal õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 nõuda kostjalt kohustuse täitmist.

24.VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Sama sätte lõike 2 kohaselt peab krediidiandja tarbijale hiljemalt koos käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et jõuda kokkuleppele.

25.Kohus on tuvastanud, et kostja ei ole krediitkaardi kasutamise lepingut nõuetekohaselt täitnud ning enne laenulepingu ülesütlemist oli kostja täielikult viivituses kolme üksteisele järgneva osamakse tasumisega. Hageja on edastanud kirjaliku ülesütlemise avalduse 22. detsembril 2017. Kostja ei ole väitnud, et ta ei ole ülesütlemise avaldust kätte saanud. Kirjast nähtub, et hageja on kostjale teatanud võlgnevusest ning kui suur on võlgnevus ja millest see koosneb. Ülesütlemisavalduses on kostjat ka hoiatatud kohtusse pöördumise võimalusest ning ka võimalikest kohtukuludest, samuti on pakutud läbirääkimiste võimalust. Seega ei esine ülesütlemist välistavaid asjaolusid ning leping on kehtivalt üles öeldud. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hageja nõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks laenulepingust nr xxx tulenevalt välja põhinõude summas 825 eurot 47 senti.

26.Vastavalt VÕS § 397 lg-le 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Pooled on lepingus kokku leppinud EKP intressi + 8% aastas, s.o 0,022% päevas.

Kohtu hinnangul on laenuandjal õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Kostja on seda hinda aktsepteerinud, seega kohus leiab, et hagiavaldus on laenulepingust nr xxx tulenevalt põhjendatud intressinõude 75 euro 60 sendi osas. Kostja ei ole vaidlustanud hageja intressinõuet.

27.Hageja palub välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise 315 eurot 84 senti. VÕS § 101 lg 1 punktide 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda 8 2-19-4010 kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Lepingu tingimuste punkti 8.1 alusel oli juhul kui arvelduskontol ei olnud raha tasumisele kuuluva summa maksmiseks hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt eelnimetatud tähtpäevale järgnevast päevast arvates hageja hinnakirjas fikseeritud määra alusel.

28.Kohtule esitatud viivise arvestuselt nähtub, et laenu viivisearvestus on toimunud 17. märtsist 2016 kuni 15. märtsini 2019. Viivisemääraks on hetkel 0,022% päevas, ehk 8,03% aastas. Kuna kostja on rikkunud raha maksmise kohustust ning ei ole õigeaegselt täitnud põhiosa maksmise kohustust, on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise tasumist. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise 315 eurot 84 senti.

29.TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hinnakirja järgi on hagejal pärast lepingu ülesütlemist õigus nõuda kostjalt viivist lepingujärgses intressimääras aastas, s.o vaidlusaluse lepingu puhul 20% aastas, s.o 0,055% päevas. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis laenulepingust nr xxx tulenevalt põhinõudelt (825 eurot 47 senti) alates 16. märtsist 2019. a kuni põhinõude kohase täitmiseni.

IV 30. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kuivõrd kohus rahuldab hagi täies ulatuses, siis jäävad menetluskulud kostja kanda.

31.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv 400 eurot. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga ning see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik 9

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.