← Eesti

2-18-19454/3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Külli Puusep Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. jaanuar 2019, Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-19454 Tsiviilasi Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi Monika Paidra vastu võla nõudes Tsiviilasja hind 107 eurot 26 senti Menetlusosalised esindajad ja nende Hageja PlusPlus Capital AS (registrikood xxx asukoht xxx), lepinguline esindaja M.Š (xxx; e-post xxx) Kostja Monika Paidra (isikukood xxx), elukoht xxx xxx RESOLUTSIOON
  2. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
  3. Mõista Monika Paidralt välja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks põhivõlgnevus 40 eurot 65 senti, viivis 31 eurot 22 senti ja sissenõudmiskulu 25 eurot.
  4. Mõista Monika Paidralt välja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks viivis (põhinõudelt 40 eurot 65 senti) kuni põhinõude täitmiseni alates
  5. detsembrist 2018 0,07% päevas.
  6. Rahuldada menetluskulude väljamõistmise taotlus osaliselt. Mõista Monika Paidralt välja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks menetluskulu kokku 107 eurot 26 senti. Kostja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (107 eurot 26 senti) tuleb tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
  7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. 2-18-19454 Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Aktsiaselts PlusPlus Capital nõuab
  8. novembril 2018 esitatud hagis Monika Paidra vastu 40 euro 65 sendi suuruse põhivõlgnevuse, viivise 31 eurot 22 senti ja sissenõudmiskulu 25 eurot. Hagiavaldusest nähtub, et Elisa Eesti AS ja kostja sõlmisid liitumisleping kliendinumbriga xxx Kostja asus teenuse osutaja teenuseid kasutama ning teenuse osutaja esitas kostjale perioodi
  9. novembrist kuni
  10. novembrini 2015 teenuste kasutamise arve xxx euro 66 sendi tasumiseks. Kostja tasus üksnes 200 eurot 1 sent. Elisa Eesti AS on nõude koos kõrvalnõuetega loovutanud
  11. veebruaril 2018 hagejale. Kostjale teavitati nõude loovutamist kuid käesoleva ajani kostja võlga tasuma ei ole asunud. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud
  12. jaanuaril
  13. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja 15 päeva, ei ole kohtule vastanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus rahuldab hageja nõude põhivõlgnevuse, sissenõudmiskulu ja viivisenõudes. 2

(3)2-18-19454 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Riigikohus on
  1. mai
  2. a määruses nr 3-2-1-4-15 leidnud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. /---/ Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Hagihind praeguses asjas oli 107 eurot 26 senti. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja menetluskuludeks riigilõiv kokku 75 eurot ja õigusabikulu 420 eurot, kokku 495 eurot. Tegemist ei olnud ei keerulise ega mahuka vaidlusega. Kohus loeb eeltoodud lahendile tuginedes, et põhjendatud menetluskulu on kokku 107 eurot 26 senti. Kohus märgib, et võib TsMS § 162 lg 4 järgi jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Hagejal oli võimalik esitada oma nõue ka maksekäsu kiirmenetluses. Sellisel juhul oleks hageja (maksimaalselt väljamõistetavad) menetluskulud olnud riigilõiv 45 eurot ja õigusabikulu 20 eurot, kokku 65 eurot. Hageja on seega ise tekitanud endale põhjendamatult suure menetluskulu. Sellise suure kulu kostja kanda jätmine oleks (eriti väga väikest nõuet arvestades) kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud jätta 107 eurot 26 senti ületavad menetluskulud hageja enda kanda. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.