Obsah (6)

§ 120§ 29§ 2§ 119§ 38§ 23

4-18-2659 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. juunil 2018. a Tallinnas Liivalaia kohtumajas Väärteoasja number 4-18-2659 Kohtukoosseis Kohtunik Velmar

§ 120

lg 1 alusel RESOLUTSIOON

§-st 2 ja KrMS §-st 301 ning

§ 29lg 1 p-st 1, § 132 p-st 3, §-st 23, § 38 lg-st 1 ja Kr

MS § 175 lg 1 p-st 1

1. Rahuldada Veiko Kuriks’i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna 03.05.
2. a kiirmenetluse otsuse nr 10220162848187 peale väärteoasjas nr 2316,18,
4. Tühistada täielikult Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna 03.05.
5. a kiirmenetluse otsus nr 10220162848187 väärteoasjas nr 2316,18,
7. Lõpetada väärteoasjas nr 4-18-2659 (2316,18,001864) väärteomenetlus menetlusaluse isiku Veiko Kuriks’i suhtes

§ 29

lg 1 p 1,

§ 2ja Kr

MS 4-18-2659 § 301 alusel seoses kohtuvälise menetleja poolt Veiko Kuriks’i suhtes väärteoetteheitest loobumisega.

1. Rahuldada Veiko Kuriks’i taotlus valitud kaitsjatele makstava tasu hüvitamiseks täielikult ning hüvitada Veiko Kuriks’ile õigusabikulud summas 432 (nelisada kolmkümmend kaks) eurot riigieelarve vahenditest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise päevast. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. I KAEVATAV OTSUS 03.05.
2. a koostas Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinik Jane Hermann kiirmenetluse otsuse nr 10220162848187 väärteoasjas nr 2316,18,001864 Veiko Kuriks’i suhtes (KVM tl 1-2). Otsusega karistati Veiko Kuriks’it liiklusseaduse (edaspidi: LS) § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest 30 trahviühiku ehk 120 euro suuruse rahatrahviga. Menetlusalust isikut karistati selle eest, et ta 03.05.
3. a kell 14:02 Harjumaal Tallinnas Telliskivi tänaval Rohu ja Ristiku tänavate vahelisel alal suunaga Mulla tänava poole juhtis mootorsõidukit Citroen Berlingo registreerimismärgiga nr XXX XXX kiirusega 55 km/h +/- 3 km/h teel, kus lubatud suurim sõidukiirus on antud teelõigul liikluskorraldusvahendiga lubatud 30 km/h, millega ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 22 km/h. Kiirmenetluse otsuse kohaselt rikkus Veiko Kuriks sellise tegevusega LS § 50 lg 5 p-s 3 sätestatut ja pani toime LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. II KAEBUS 18.05.
4. a esitas menetlusalune isik Veiko Kuriks Harju Maakohtule kaitsja vandeadvokaadi abi Tatjana Dobolina kaudu kaebuse koos lisadega Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna 03.05.
5. a kiirmenetluse otsuse nr 10220162848187 peale (kohtu tl 1-9). Kaebaja taotles kohtulikus eelmenetluses

§ 119

lg 1, § 132 p 3 ja § 14 lg 1 alusel kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Alternatiivselt taotles kaebaja kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist Veiko Kuriks’i suhtes

§ 29lg 1 p 1 alusel.

Ühtlasi taotles kaebaja jätta menetluskulud kohtuvälise menetleja kanda. Kaebaja selgitas, et menetlusalune isik liikus 03.05.

1. a sõidukiga Citroen Berlingo reg nrga XXX XXX Telliskivi tänaval suunaga Mulla tänava poole ning tema kiirust mõõdeti Mööblimaja ees Rohu ja Ristiku tänavate vahelisel alal. Kohtuväline menetleja selgitas menetlusalusele isikule, et antud lõigul on kiirusepiirang 30 km/h ning koostas kiirmenetluse otsuse. Menetlusalune isik tegi päringu Tallinna Transpordiametile antud teelõigul lubatud sõidukiiruse kohta ning Tallinna Transpordiamet selgitas, et Telliskivi tänaval lõigul RohuRistiku on suurim lubatud sõidukiirus 50 km/h ehk nagu tavalisel asulasisesel teel (päringu vastus on lisatud kaebusele). Lisaks selgitas Tallinna Transpordiameti esindaja, et Telliskivi tänaval olev liiklusmärk nr 351 „Suurim kiirus“ 30 km/h on paigaldatud enne Telliskivi-Rohu ristmikku eesmärgiga tõsta liiklejate tähelepanu eesoleva ristmiku suhtes. Ristmiku ületamisega kaob ka kiiruspiirangu mõjuala. Sellest tulenevalt on menetlusalust isikut süüdistatud väärteo toimepanemises, mille süüdistuse sisu on vale. Menetlusalune isik ei ole ületanud lubatud sõidukiirust 30 km/h, s.o väidetavalt vähemalt 22 km/h võrra. 2 4-18-2659 Kohus andis 11.06.
2. a kaebajale kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga tutvumiseks ning kirjalikus menetluses väärteoasja lahendamiseks soovi korral kaebuse täiendamiseks ja/või taotluste esitamiseks tähtaja kuni 15.06.
3. a (kohtu tl 13). Kaebaja esitas kohtule 14.06.
4. a taotluse koos lisadega menetluskulude väljamõistmiseks ja menetluse lõpetamiseks (kohtu tl 15-18). Kaebaja palus väärteomenetlus lõpetada, sest kohtuväline menetleja on süüdistusest loobunud ning mõista õigeksmõistva kohtuotsuse korral Eesti Vabariigilt Veiko Kuriks’i kasuks välja kogu väärteoasjas valitud kaitsja tasu kokku summas 432 eurot (sh käibemaks). III KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT 05.06.
5. a saabus Harju Maakohtule Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse üldsüütegude grupi vanemväärteomenetleja ja üleminspektor Liisa Merekivi seisukoht Veiko Kuriks’i esitatud kaebusele (kohtu tl 12). Kohtuväline menetleja nõustus kirjalikus seisukohas kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja nõustus kaebuse rahuldamisega ning väärteomenetluse lõpetamisega

§ 29lg 1 p 1 alusel.

Kohtuväline menetleja, olles tutvunud väärteoasjas kogutud tõenditega ning kaebuses tooduga, asus seisukohale, et kaebaja seisukoht vastab tõele selles osas, et Telliskivi tänaval olev märk LM 351 „Suurim kiirus“ 30 km/h on paigaldatud enne Telliskivi-Rahu ristmikku ning antud ristmiku ületamisega kaob ka kiiruspiirangu mõjuala. Seega lähtudes kaebuses esitatust ning kohtuvälise menetleja poolt kontrollitud videosalvestusest, liikus mootorsõiduk Citroen Berlingo reg nr-ga XXX XXX, mida juhtis Veiko Kuriks, temale süüks pandud 03.05.2018. a kella 14:02 paiku Telliskivi tänaval suunaga Mulla tänava poole 50 km/h mõjualas, mitte 30 km/h mõjualas. Seega on kaebuses toodud põhjendused tõesed ning kohtuväline menetleja nõustub kaebuses tooduga lõpetada väärteomenetlus

§ 29lg 1 p 1 alusel.

IV KOHTU PÕHJENDUSED 4.1. Väärteomenetluse lõpetamine Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku esitatud kaebuse, kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning väärteoasja materjalidega, leiab, et menetlusaluse isiku kaebus tuleb rahuldada ning kohtuvälise menetleja otsus tuleb täielikult tühistada põhjusel, et kohtuväline menetleja loobus väärteoetteheitest. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja nõustumist täies ulatuses kaebuse rahuldamisega ning väärteomenetluse lõpetamisega

§ 29

lg 1 p 1 alusel, s.t teos väärteotunnuste puudumise tõttu, tuleb mõista väärteoetteheitest loobumisena. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt väljendanud seisukohta, et olukorras, kus kohtuvälise menetleja esindaja loobub menetlusalusele isikule talle süüksarvatud tegusid ette heitmast, tuleb väärteomenetlus, juhindudes

§-st 2 ja kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi: KrMS) §-st 301, menetlust jätkamata lõpetada (vt näiteks RKKKo 3-1-1-21-16, p 7; RKKKo 3-1-1-50-08, p 7; RKKKo 3-1-1-38-14, p 6; RKKKo 3-1-1-94-07, p 8). Eeltoodud põhjusel rahuldab kohus menetlusaluse isiku kaebuse, tühistab täielikult kohtuvälise menetleja otsuse ning lõpetab Veiko Kuriks’i suhtes väärteomenetluse

§ 2, § 29 lg 1 p 1 ja Kr

MS § 301 alusel. 4.2. Menetluskulud Käesolevas väärteoasjas on menetluskuludeks

§ 38lg 1 ja Kr

MS § 175 lg 1 p 1 kohaselt valitud kaitsjatele makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses väärteomenetlusega. 3 4-18-2659 Menetlusaluse isiku kaitsja esitas kohtule menetluskulude hüvitamise taotluse summas 432 eurot (sh käibemaks – kohtu tl 15-16).

§ 23

sätestab: Väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest.

§ 23

sõnastusest tuleneb ühemõtteliselt, et hüvitamisele kuuluvad valitud kaitsjale makstud vaid mõistliku suurusega tasu. Kuivõrd kohus lõpetas Veiko Kuriks’i suhtes väärteomenetluse

§ 29

lg 1 p 1 alusel ehk teos väärteotunnuste puudumise tõttu, siis tuleb Veiko Kuriks’ile

§ 23kohaselt hüvitada tema valitud kaitsjale makstava mõistliku suurusega tasu.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud väärteoasja lahendi nr 3-1-1-99-11, p-s 9, et kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse otsustamise juures tuleb silmas pidada nii kaitsja ühe tööühiku hinda (nt õigusabi tunnihind) kui ka osutatud õigusteenuse vajalikkust. Kohtule esitatud õigusabikulude aruannetest nähtub, et vandeadvokaadi abi Tatjana Dobolina tunnitasuks on olnud 120 eurot ilma käibemaksuta ehk 144 eurot koos käibemaksuga (kohtu tl 17, 18). Riigikohtu kriminaalkolleegium on aastatel 2015-2018 väärteoasjade lahendites pidanud mõistliku suurusega vandeadvokaadist või vandeadvokaadi abist kaitsja tunnitasuks ilma käibemaksuta nii 80 kuni 140 eurot. Valdavalt on mõistliku suurusega tunnitasuks siiski peetud 120 euro suurust tasu, millele võib lisanduda ka käibemaks (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 25.11.2016. a otsuse nr 3-1-1-98-16, p 14). Seetõttu loeb kohus praegusel juhul põhjendatuks kaitsja 120 euro suurust tunnitasu, millele lisandub ka käibemaks ehk koos käibemaksuga seega 144 eurot. Menetluskulude taotlusele lisatud arve spetsifikatsioonist nähtub, et kaitsjal on kulunud üks tund kaitsealusega kohtumisele, tema ärakuulamisele, väärteoasja materjalidega tutvumisele ja positsiooni kujundamisele (kohtu tl 18 pöördel). Seejärel veel üks tund kaebuse koostamisele ja kaitsealusega kooskõlastamisele ning üks tund ka Politsei- ja Piirivalveameti kirjaliku seisukohaga tutvumisele, selle esindatavale saatmisele ja selgitamisele ning menetluskulude hüvitamise taotluse koostamisele ja kohtule esitamisele (kohtu tl 18 pöördel). Kohtu hinnangul on eelmärgitud tegevused olnud vajalikud ning märgitud ulatuses ka põhjendatud. Seega kuulub esitatud menetluskulude hüvitamise taotlus rahuldamisele täies ulatuses, s.t õigusabi osutamise eest kolme tunni ulatuses. Arvestades tunnitasuna 120 eurot ilma käibemaksuta ehk 144 eurot koos käibemaksuga, on käesolevas väärteoasjas valitud kaitsjale makstava mõistliku suurusega tasuks antud juhul kokku 360 eurot ilma käibemaksuta ehk koos käibemaksuga 432 eurot. Kuivõrd Veiko Kuriks ei ole füüsilise isikuna käibemaksukohustuslane, siis tuleb talle hüvitada eelnevalt leitud mõistliku suurusega kaitsjatasu käibemaksuga summana. Käesolevas väärteoasjas on kohtuväliseks menetlejaks olnud Politsei- ja Piirivalveamet, mis on riigiasutus. Seetõttu tuleb Veiko Kuriks’i valitud kaitsja tasu hüvitada riigieelarve vahenditest. Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et

§ 23

ja § 29 lg 1 p 1 alusel tuleb Veiko Kuriks’i valitud kaitsja esitatud taotlus menetluskulu hüvitamiseks Veiko Kuriks’ile rahuldada täielikult ning Veiko Kuriks’i kasuks tuleb riigieelarve vahenditest välja mõista 432 eurot (sh käibemaks). Velmar Brett kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 4