← Eesti

2-18-346/23

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Indrek Soots ja Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 05.06.2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-346 Tsiviilasi XX hagi YY vastu elatise suurendamiseks YY vastuhagi XX vastu elatise vähendamiseks Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 21.09.2018 otsus Kaebuse esitaja, kaebuse liik YY apellatsioonkaebus Tsiviilasja apellatsioonimenetluses hind 630 eurot Menetlusosalised esindajad nende Hageja/vastuhagis kostja (vastustaja): XX (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), seaduslik esindaja CC ja Kostja/vastuhagis hageja (apellant): XXXXXXXXXXX, elukoht XXX) Menetluse liik YY (isikukood Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:

  1. Jätta Pärnu Maakohtu 21.09.2018 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
  2. Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta YY kanda.
  3. XX-l rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
  4. XX (hageja) esitas 08.01.2018 Pärnu Maakohtule hagiavalduse YY vastu elatise suurendamiseks. Hageja palub suurendada Pärnu Maakohtu 25.09.2017 kohtumääruse (maksekäsk) alusel YY poolt hagejale makstava elatise 235 eurot kuus suurendamist ning YY-lt hageja kasuks elatise väljamõistmist perekonnaseaduse (PkS) § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras, mis hagi esitamise ajal on 250 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära alates 08.01.
  6. Hagiavalduse kohaselt maksab YY tsiviilasjas nr 2-17-118885 tehtud maksekäsu alusel oma lapsele elatist 235 eurot kuus. 2018 on Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär 500 eurot, mis teeb elatise minimaalseks suuruseks 250 eurot kuus. Hageja ema on pöördunud suurema elatise saamiseks YY poole, kuid viimane ei olnud nõus ilma kohtulahendita suuremat elatist maksma. Elatise nõudmisel on arvestatud lapse ülalpidamise vajadusi.
  7. 2017 juulis tekkisid lapse ema ja isa vahel lahkhelid seoses lapsele makstava elatise suuruse ja tähtaegadega ning lapse ema kasutas võimalust elatis välja nõuda maksekäsu kiirmenetluses. Selles menetluses puudus võimalus siduda nõue Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääraga. Üldisest elukalliduse tõusust tulenevalt kasvavad lapse ülalpidamiskulud. Elatise muutmise aluseks saab olla ka ainuüksi see, et muutunud on miinimumelatise suuruse arvutamise aluseks olev Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär.
  8. YY ei ole esile toonud selliseid asjaolusid, mis tingiks temalt väljanõutava elatise vähendamise alla miinimummäära. Kostja vastuväited hagile
  9. YY vaidleb hagile vastu ja palub jätta hagi rahuldamata.
  10. Lapse ema on elatist nõudes käitunud pahauskselt. Kostja on tasunud elatist omal algatusel ja regulaarselt, vastavalt seaduses sätestatud korrale ja ulatuses. Juba enne maksekäsku avaldas ta soovi makseid ka edaspidi teostada. Sellest hoolimata alustas lapse ema tema suhtes maksekäsu kiirmenetluse. Kostja täidab lapse ülalpidamiskohustust ka vahetult. Samuti annab ta vastavalt kokkuleppele lapse ema käsutusse oma auto lapsega Tartus hambaravil käimiseks. Kui ta ühel korral autot laenata ei saanud, tasus ta lapse ja lapse ema bussisõidu kulud.
  11. Hageja pole püüdnud või suutnud ümber lükata kostja esitatud tõendeid lapsele reaalselt tehtavate kulutuste kohta. Kostja vastuhagi
  12. 13.02.2018 esitas kostja vastuhagi XX vastu elatise vähendamiseks ja 19.03.2018 vastuhagi täienduse. Kostja palub vähendada XX-le makstavat elatist selliselt, et määrata uueks igakuise ülalpidamiskohustuse suuruseks 180 eurot kuus. 2
  13. 23.03.2018 määrusega võttis maakohus vastuhagi menetlusse ja ühendas vastuhagi ühiseks läbivaatamiseks põhihagiga.
  14. 29.06.2018 esitas kostja maakohtule vastuhagi täiendused ja tõendid.
  15. Vastuhagi kohaselt kattis YY enne lapse emast lahkuminekut kõik tütrega seotud kulutused, mistõttu teab, et lapse ülalpidamiseks ei kulu igakuiselt 500 eurot. Kostja osaleb lapse kasvatamises vahetult, katab lapsega seotud kulutusi, laps viibib osa ajast tema juures ja on tema vahetul ülalpidamisel. 17.02.2018 saatis lapse ema kostjale ekirja, kus tõi muu hulgas välja oma sissetulekute ja väljaminekute arvutuskäigu. Sellest on näha, et lapsega vahetult seotud kulud on kokku 262 eurot (arvestamata lapse ema eluasemelaenu). Kuna vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, on tema ülalpidamiskohustus XX ees 131 eurot kuus. Kostja soovib panustada lapse ülalpidamisse rohkem, st 180 eurot kuus.
  16. Kostja palub lugeda lapse vajadused osaliselt kaetuks lapse emale laekuva peretoetusega 55 eurot kuus, samuti arvestada et ajal, mil laps viibib tema juures, on väljaminekud lapsele (söök, väljasõidud, meelelahutus, ootamatult katkitehtud riietele asenduse ostmine, lapse haigestumise korral ravi jpm) tema kanda. Laps võib suvel tema juures viibida ka näiteks kuu aega järjest, mistõttu peaks seda elatisraha määramisel ka arvestama.
  17. Maksekäsuga kostjalt väljamõistetud elatise vähendamise uueks asjaoluks TsMS § 459 lg 1 mõttes on 17.02.2018 (st pärast maksekäsu jõustumist) lapse ema e-kirjast teatavaks saanud asjaolud lapse reaalsete kulude suuruse kohta. Samuti on selgunud peale maksekäsu määruse jõustumist, et lapse ema ei kasuta elatisraha sihtotstarbeliselt ja nõuab lapse heaoluga manipuleerides temalt veel raha juurdegi.
  18. Kostja viitab Riigikohtu seisukohtadele, mille kohaselt ei ole kohtul kostja taotlusel ja juhul, kui kostja esiletoodud ning tõendatud asjaolud seda võimaldavad, välistatud vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused. Samuti ei ole iseenesest välistatud arvesse võtta ka seda, kui elatist taotleva lapse vajadused on tegelikult kaetud nt riiklike toetustega. Hageja vastuväited vastuhagile
  19. XX hinnangul on vastuhagi põhjendamata, alusetu ja tõendamata. XX ei nõustu väitega, et YY peab teda vahetult üleval ja et ta viibib isa juures olulise osa ajast. Hageja elab ema juures ja õpib XXX. YY elab alates detsembrist 2017 Tallinnas. Alles märtsis 2018 on kokku lepitud, et laps viibib isa juures kaks nädalavahetust kuus, kuid see ei ole aluseks elatisraha vähendamisele. Isa juures viibitud lühikese aja jooksul (ca 25 h üle nädala) ei vähene lapse kulud koolitusele, huvitegevusele, hügieenitarvetele, riietusele, jalanõudele jms. Oluliselt ei vähene ka lapse osa eluasemekuludest. Mõnevõrra vähenevad ehk kulutused igapäevasele toidule, aga kuna laps on isaga nädalavahetuseti tihti QQQ, kus elavad lapse vanavanemad, ei saa isa poolt toidule tehtud kulutusi lugeda üksnes tema enda väljaminekuks.
  20. Lapse kulude hulka tuleb arvestada lisaks eluruumi kasutuskuludele ka tasu eluruumi eest sõltumata sellest, kas eluruumi üüritakse, liisitakse või on see omandatud laenu eest
  21. Maksekäsuga välja mõistetud elatise vähendamise hagi aluseks on lapse vajaduste ja vanema varalise seisundi muutumine. Selliseid aluseid ei ole YY esitanud.
  22. Elatise alla miinimummäära vähendamisel ei saa arvestada riikliku peretoetusega. Esimese astme kohtu otsus
  23. Pärnu Maakohtu 21.09.2018 otsusega rahuldati XX hagi ning mõisteti YY-lt välja 250 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga 3 alammäära kuus, alates 08.01.2018 kuni tütar XX täisealiseks saamiseni 22.07.
  24. YY vastuhagi jäeti rahuldamata. Maakohus määras, et elatis tuleb kanda hageja seadusliku esindaja pangakontole. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda. Maakohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määranud, kuna hagejal menetluskulud puuduvad.
  25. Hageja on õigustatud nõudma maksekäsu järgse elatise suurendamist, kuna tõendatud on, et tsiviilasjas nr 2-17-118885 tehtud kohtumääruse (maksekäsu) alusel lapsele makstav elatis on väiksem PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäärast. Kuna XX on nõudnud elatise suurendamist miinimummäärani, st elatise väljamõistmist miinimumsummas, ei pea ta oma vajadusi põhjendama ega ka tõendama (Riigikohtu lahend 3-2-1-124-15).
  26. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et YY on maksnud hagejale temalt tsiviilasjas nr 217-118885 välja mõistetud elatist 235 eurot kuus. YY e-kirjast hageja emale (kd I, tl 22) nähtub, et YY on nõus maksma elatist „seaduses ettenähtud korras ja alustel edasi 235 eur kuus“. YY väitel (kd I, tl 29) on ta maksnud XX-le elatist summas 235 eurot. Nimetud summas elatise maksmine nähtub ka YY kontoväljavõttest (kd I, tl 20). Käesolevas menetluses nõutav elatis 250 eurot kuus on vaid 15 euro võrra suurem YY poolt seni makstud elatisest. Kogu menetluse kestel ei ole YY väitnud, et ta ei suuda oma majanduslikust olukorrast tulenevalt maksta lapsele minimaalmääras elatist ja/või et tal pole võimalik suuremat sissetulekut teenida. Eeltoodud asjaolud kogumis annavad kohtule põhjendatud aluse arvata, et YY majanduslik seisund võimaldab tal oma alaealisele lapsele miinimummääras elatist maksta, st et miinimummääras elatise maksmine on YY-le jõukohane. Vastupidist ei ole YY väitnud ega ka tõendanud. YY ei ole väitnud ja seda ei nähu ka asja materjalidest, et ta on töövõimetu või et tal on lisaks XX-le veel laps, kes XX-le miinimumelatise väljamõistmisel osutub varaliselt vähem kindlustatuks kui XX.
  27. YY on oma vastuväidetes tuginenud peamiselt asjaolule, et lapse ema 17.02.2018 saadetud e-kirjast nähtuvalt on lapsele reaalselt tehtavad kulutused miinimumist väiksemad, so 262 eurot (arvestamata lapse ema poolt eluaseme soetamiseks tehtud kulutusi, st eluasemelaenu). Arvestades, et XX nõuab elatist miinimummääras, ei tule tal ema eluruumis elamise kasutuseelise väärtust tõendada ega kohtul seda ka tuvastada.
  28. Kohtu hinnangul ei tõenda YY esitatud lapse emalt väidetavalt 17.02.2018 saadud sissetulekute/väljaminekute arvutuskäik (kd I, tl 37), et lapse vajadused on miinimumist väiksemad. Nimelt ei sisalda see arvestus lapse kõiki eluks vajalikke kulutusi, sealhulgas tema kasvatamise kulutusi (PKS § 99). YY on hageja vajaduste arvestamisel jätnud tähelepanuta/ arvestamata lapse ema märkuse, et sissetulekute/väljaminekute arvutuskäik ei sisalda paljusid lapsele vajalikke kulutusi (hügieenitarvetele, sh apteegikosmeetikale, nõudepesuvahenditele, pesupulbrile, ravimitele, vitamiinidele, kooliga väljasõitudele, sünnipäevadele, riietele, jalatsitele jne). Kohtu hinnangul on need sissetulekute/väljaminekute arvutuskäigus arvestamata ja rahaliselt määratlemata kulutused lapsele igati vajalikud ja põhjendatud.
  29. Eeltoodut kogumis arvestades leiab kohus, et XX ülalpidamiskulud ühes kuus on vähemalt 500 eurot. Seega ei saa lapse vajadused ning nende katmise kulu olla aluseks (mõjuvaks põhjuseks) kostjalt miinimummääras elatise väljamõistmata jätmiseks.
  30. Kohtu hinnangul ei saa ka lapse emale makstavat peretoetust 55 eurot kuus lugeda mõjuvaks põhjuseks, mis annab aluse lapse isalt elatise väljamõistmiseks miinimummäärast väiksemas ulatuses. Kohus on käesolevas otsuses tuvastanud, et muid asjaolusid/mõjuvaid põhjuseid elatise vähendamiseks alla miinimummäära ei esine. Kohus ei saa vähendada elatist alla miinimummäära üksnes seetõttu, et hageja emal on õigus saada lapsetoetust. Kohus leiab, et asjaolusid, mis annaks alust vähendada YY-lt 4 hageja ülalpidamiseks välja mõistetud elatist ja mõista temalt välja elatis seaduses sätestatud minimaalmäärast väiksemas ulatuses, ei esine.
  31. Asjaolusid kogumis hinnates leiab kohus, et hageja XX on õigustatud soovima elatise väljamõistmist tema poolt taotletud viisil, st muutuva suurusena. Puuduvad asjaolud, mis välistavad elatise väljamõistmise muutuva suurusena sõltuvana Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisest.
  32. Kuna käesoleva otsusega rahuldas kohus täielikult XX hagi YY vastu, on ainuüksi seetõttu välistatud YY vastuhagi rahuldamine elatise vähendamiseks. Samas on kohus käesolevas otsuses andnud ka sisulise hinnangu YY vastuhagi asjaoludele ja põhjendustele, mis kattuvad tema vastuväidetega põhihagile (XX hagi elatise suurendamiseks). Eeltoodut kogumis arvestades jätab kohus YY vastuhagi rahuldamata. Apellatsioonkaebus
  33. Kostja palub tühistada Pärnu Maakohtu 21.09.2018 kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-18-346, jätta rahuldamata XX hagi elatise suurendamiseks ning rahuldada YY hagi (vastuhagi) elatise vähendamiseks.
  34. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid asjaolude kohta, mis oluliselt muudaks maksete suurust või kestust. Ka maakohus on tunnistanud, et hagiobjektiks on vaid 15 eurot: „Käesolevas menetluses nõutav elatis 250 eurot kuus on vaid 15 euro võrra suurem YY poolt seni makstud elatisest“. Seega ei olnud hagi esitamine motiveeritud hageja kasvanud vajadustest, vaid hageja esindaja poolsest pahausksusest, milles realiseerib oma õigusi eesmärgiga kostjat vaimselt kurnata ja põhjustada kohtukulude näol põhjendamatut majanduslikku kahju. Seetõttu ei ole maakohtu poolt elatise suurendamise otsus põhjendatud.
  35. Maakohus tugineb oma otsuses jätta vastuhagi elatise vähendamiseks rahuldamata PKS § 102 lg 2-le, mis sätestab võimaluse kohtul mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Nimetatud paragrahvis on sätestatud, et mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Maakohus on asunud seisukohale, et kuna YY ei ole väitnud ja seda ei nähtu ka asja materjalidest, et ta on töövõimetu või et tal on lisaks XX-le veel laps, kes XX-le miinimumelatise väljamõistmisel osutub varaliselt vähem kindlustatuks kui XX, siis ei ole võimalik antud juhul PKS § 102 lg 2 rakendada. Kostja ei saa siinkohal maakohtuga nõustuda. Riigikohus on selgitanud, et PKS § 102 lg 2 neljandas lauses sisalduva puhul on tegemist on näidisloeteluga, mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte (vt Riigikohtu
  36. aprilli
  37. a otsus asjas nr 3-2-1-17-16, p 11;
  38. oktoobri
  39. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 15;
  40. jaanuari
  41. a otsus asjas nr 3-2-1-160-12, p 17). Samuti ei ole iseenesest välistatud arvesse võtta ka seda, kui elatist taotleva lapse vajadused on tegelikult kaetud nt riiklike toetustega.
  42. Siiski on kohtul võimalik vähendada alaealisele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes kostja taotlusel ja juhul, kui kostja esiletoodud ning tõendatud asjaolud seda võimaldavad.
  43. Juhindudes tõendamiskohustusest on kostja 19.02.2018 esitanud kohtule tõendina hageja esindaja kulude aruande, millest nähtub, et hageja ülalpidamiseks tehtavad kulutused on oluliselt väiksemad hagiobjektiks olevast summast. Samuti on kostja palunud võtta kohtul arvesse hageja vajaduste kindlaksmääramisel riiklikke toetusi ja arvestada lapse vajadused osaliselt kaetuks selle summa ulatuses. 2018 on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 55 eurot kuus, mis laekub hageja esindajale. 5
  44. Maakohus on oma otsuses valesti tõendeid hinnanud ja leidnud, et kulude aruannet (YY tõend, 19.02.2018), mille hageja esindaja ise koostas hageja reaalsete kulude kohta, ei saa otsuse tegemisel arvestada, kuna see pole maakohtu hinnangul täielik. Ka on jätnud kohus arvestamata tõendina kostja poolt 19.02.2018 esitatud „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika uuendamine ja analüüs“-i, mille kohaselt ühe täiskasvanu ja kahe lapsega leibkonnas on ühe lapse kohta kulu 304 eurot kuus (antud juhul mastaabisäästu tõttu, kuna hageja esindajal on eelmisest kooselust veel üks 17-aastane laps, keda kostja 14 aastat samuti ülal pidas). Kõiki tõendeid eirates ja tuginedes vaid abstraktsetele hüpoteesidele ning teooriatele, on jõudnud maakohus siiski täpse järelduseni, et XX ülalpidamiskulud ühes kuus on „vähemalt“ 500 eurot.
  45. Alternatiivselt, asudes maakohtu seisukohale, et kulude aruanne ei ole täielik, on siiski seal 1 euro täpsusega toodud välja kõik tulud, mida on kokku 1264 eurot. Kui arvata maha osa, mida maakohus arvab kuluvat iga kuu hagejale, milleks on maakohtu „kogumis“ hinnatud tõendite alusel 555 eurot 1 / kuus (500 + lastetoetus 55 eurot riiklik toetus), siis jääb 17-aastase lapse ja täiskasvanud naisterahva jaoks sellest alles 709 eurot ehk kummagi kulud kuus oleks maakohtu arvutuste järgi 354,
  46. Arvestades, et hagejale ettenähtud elatisraha on ülejäänud leibkonnaliikmetest ca 1,5 korda suurem, ei saanud siiski tema esindaja saata teda suvel, millal koolitööd ei toimu ja muud kulud on tavapärasest veel väiksemad, näiteks suvelaagrisse, mille jaoks küsis kostjalt veel lisaraha, ähvardusega last vastasel korral laagrisse mitte saata (YY tõend, 29.06.2018). Ehk siis on tõendatud, et hagejale mõeldud elatisraha ei kasuta hageja esindaja sihtotstarbeliselt. Lisaks nähtub, et kulud jagunevad sellisel moel äärmiselt ebaproportsionaalselt ja suure tõenäosusega on kohus eksinud arvutustes.
  47. Kuna maakohus on ignoreerinud kõiki esitatud tõendeid hageja tegelike kulude kohta, samas aga leidnud, et ülalpidamiskulude suurus peab olema põhjendatud, püüdes nõutava elatise suurust isegi põhjendada, siis ei saa kostja maakohtu otsusega nõustuda. Võttes arvesse, et elatise muutmise hagi puhul on tarvis hagejal tõendada asjaolusid, mis oluliselt muudaks maksete suurust või kestust (TsMS § 459 lg 1) on maakohus käitunud vastupidiseid tõendeid ignoreerides ja hagejalt tõendeid mitte nõudes õigusvastaselt.
  48. Maakohtu hinnangul ei saa ka lapse emale makstavat peretoetust 55 eurot kuus lugeda mõjuvaks põhjuseks, mis annab aluse lapse isalt elatise väljamõistmiseks miinimummäärast väiksemas ulatuses. Arvestades, et kostja on esitanud tõendid selle kohta, et lapse vajadused on alla hagi objektiks oleva summa, tuleb arvestada elatise määramisel ka riiklikke toetusi, sh lapse emale makstavat peretoetust. Vastustaja seisukoht
  49. 08.11.2018 vastuses apellatsioonkaebusele palus hageja jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning Pärnu Maakohtu 21.09.2019 otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
  50. Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. 6
  51. Hageja esitas hagi maksekäsu määrusega väljamõistetud elatise suurendamiseks, kuna seaduses sätestatud elatise miinimummäär on suurenenud. Kostja esitas vastuhagi elatise vähendamiseks, kuna leiab, et lapse tegelikud vajadused on väiksemad.
  52. Kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks on TsMS § 459 lg 1 järgi üldjuhul alust siis, kui ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadused ja/või kohustatud isiku(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Praeguses asjas esitas hageja hagi elatise suurendamiseks seetõttu, et pärast elatise väljamõistmist on muutunud seadusjärgne miinimumelatise suurus, mitte oma vajaduste suurenemise ega vanemate varalise seisundi muutumise tõttu.
  53. Kuna PkS § 101 lg 1 järgi ei või lapse igakuine elatis olla üldjuhul väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, annab lisaks lapse vajaduste ja/või vanema(te) varalise seisundi muutumisele ka seaduses sätestatud miinimumelatise muutumine alust nõuda kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmist. Lisaks faktiliste asjaolude muutumisele võivad elatise suuruse muutmise aluseks olla ka õiguslikud muudatused.
  54. Riigikohus on asunud seisukohale, et elatise suurendamiseks PkS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimumini ei ole vaja üldjuhul tõendada, et lapse vajadused on suurenenud. Tulenevalt PkS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimumsuurusest, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär. Riigikohtu hinnangul kehtib selline tõendamiskoormis lisaks elatise esmakordsele väljamõistmisele ka kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmise korral (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-21-124-15, p 13 ja selles viidatud lahendid).
  55. Miinimummääras elatise nõudmist ei saa pidada hageja ema poolseks pahauskseks käitumiseks ka siis mitte, kui elatise miinimummäär on tõusnud vaid 15 euro võrra. Vältimaks korduvat kohtu poole pöördumist TsMS § 459 lg 1 alusel, on ülalpidamist saama õigustatud lapse huvides määrata elatise suurus kindlaks nii, et miinimumelatise suuruse muutudes ei osutu kohtulahendiga väljamõistetud elatis miinimumelatisest väiksemaks. Resolutsioonis saab selle määrata nt nii, et nimetada algne summa ja lisaks näha ette selle muutumine vastavalt miinimumelatise määra muutumisele, nagu maakohus käesolevas asjas õigesti tegi.
  56. Õige on kostja viide, et PKS § 102 lg 2 neljandas lauses sisalduva puhul on tegemist näidisloeteluga, mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte. Antud juhul ei ole vaidluse all kostja võimalused maksta elatist seaduses sätestatud miinimummääras, vaid kostja tugineb üksnes sellele, et hageja tegelikud vajadused on väiksemad. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kostja seda tõendanud ei ole. Kostja tugineb ainult hageja ema e-kirjale, mis ei kajasta kaugeltki kõiki hagejale tehtavaid vajalikke kulutusi ja mida hageja ema on oma kirjas ka sõnaselgelt märkinud. Muid tõendeid, millest nähtuks, et konkreetsel juhul on teismelise koolitüdruku tegelikud vajadused väiksemad, kui eelduslikult sätestatud kahekordne elatise miinimummäär, kostja esitanud ei ole.
  57. Ringkonnakohus ei nõustu kostja arusaamaga, et eluaseme soetamise kulu ei tuleks kasutuseelisena lapse kuluna arvestada. Eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt ka laste eluasemevajaduse rahuldamisel. Riigikohus on selgitanud, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluruumi ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-13, p 18).
  58. Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et elatise määramisel tuleb arvestada ka riiklikke toetusi, sh lapse emale makstavat peretoetust. Elatise vähendamiseks alla 7 miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-3517, p 28). Käesoleval juhul muid põhjuseid elatise maksmiseks alla miinimummäära tõendatud ei ole. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  59. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti kostja kanda.
  60. Hagejal menetluskulude puudumise tõttu ei ole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.