TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-19-1080 Määruse kuupäev 14. juuni 2019 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi Igor Ginzburgi esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla 04.06.2019.

) § 110 lg 1 p 1 ja § 116 lg 1 alusel vabastab kohus taotleja riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel põhjendusi esitamata. 8.

§ 249lg 2 ja 5 alusel saab esialgse õiguskaitse taotluse esitada vaidemenetluse ajal.

Taotleja esitas esialgse õiguskaitse taotluse tegelikult enne vaide esitamist. Taotleja andis Tartu Halduskohtule adresseeritud ümbriku vanglale üle 04.06.2019, kuid vaide inspektorkontaktisikule 07.06.2019. Kuna praeguseks on taotleja esitanud nii avalduse kohtule kui ka vaide vanglale, siis peab kohus taotlust lubatavaks. 9.

§ 249

lg 1 ja 3 kohaselt võib kohus teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

§ 251

lg 1 p 1 alusel võib esialgse õiguskaitse määrusega peatada vaidlustatava haldusakti kehtivuse või täitmise.

1. Taotlejal on esialgse õiguskaite vajadus. Kartserisse paigutamine piirab taotleja õigusi ja vabadusi. Seda ei ole hiljem võimalik tagasi pöörata. Kui taotleja esitab kaebuse vaidlustatud 2 käskkirja tühistamise nõudes, siis kaebuse rahuldamine ei muuda vahepeal kohaldatud piiranguid olematuks. See tähendab, et taotlus on lubatav, kuid mitte veel seda, et taotlus tuleks rahuldada. Taotluse lahendamiseks tuleb kohtul kaaluda võimaliku tulevase kaebuse eduväljavaateid, esialgse õiguskaitse kohaldamise või kohaldamata jätmise tagajärgi ning avalikku huvi.
2. Kohtu hinnangul on taotleja võimalused vaidlustada talle distsiplinaarkaristuse määramine taotleja esitatud põhjendustel, s.o ühe teo eest kahekordse karistamise argumendil vähesed. Vangistusseaduse (VangS) § 69 sätestatud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on abinõu sisekorra ja julgeoleku tagamisel vanglas ning seda kohaldatakse ohu ennetamiseks. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise aluseks võib olla see, et kinnipeetav on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Kohtupraktikas on leitud, et täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse preventiivsel või tõkestaval, mitte karistuslikul eesmärgil. Seda, kas isik võib olla ohtlik, võib vangla hinnata kõigi talle teada olevate asjaolude ja sündmuste põhjal. Seevastu VangS § 63 lg 1 sätestatud distsiplinaarkaristus määratakse vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide rikkumise eest, karistusena minevikus toime pandud teo eest. Kaebaja ja vanglaametniku vahel 05.05.2019 toimunud juhtum võis ühelt poolt olla distsiplinaarsüütegu, mille eest sai määrata karistuse. Samal ajal sai see olla vanglale signaaliks, et kaebaja võib olla ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Isegi kui täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ja distsiplinaarkaristuse määramise aluseks olevad asjaolud olid samad, ei saa ühe sellise abinõu kohaldamist vaidlustada üksnes põhjusel, et teist on juba kohaldatud.
3. Kuna kaebuse eduväljavaated on vähesed, siis ei saa kohus esialgse õiguskaitse taotlust rahuldada. Puudub vajadus kaaluda muid asjaolusid. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik 3