Obsah (8)

§ 201§ 242§ 124§ 90§ 102§ 101§ 96§ 94

4-18-1373 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 3. mai 2018. a Tallinnas Liivalaia kohtumajas Väärteoasja number 4-18-1373 Kohtukoosseis Kohtunik Velmar Bre

§ 201

lg 1 järgi Kaebuse esitaja (menetlusalune isik) Aleksandr Maiorov (isikukood: 38603090289) Eesti Vabariigi kodanik Aadress: xxxx E-post: Töökoht: xxxx OÜ Karistatus: puudub kehtiv karistus Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet (registrikood: 70008747) Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse üldsüütegude grupp Aadress: Kolde pst 65 Tallinn Harjumaa 10321 E-post: pohja@politsei.ee Esindaja: vanemväärteomenetleja Liisa Merekivi Menetluse liik Kirjalik menetlus VTMS § 120 lg 1 alusel RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p-st 3 ja § 30 lg 1 p-st 1 kohus otsustas: 1. Kvalifitseerida Aleksandr Maiorov’ile etteheidetav väärtegu ümber

§ 242lg 1 järgi.

1. Rahuldada Aleksandr Maiorov’i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna 27.02.
2. a kiirmenetluse otsuse nr 10220162804163 peale väärteoasjas nr 2316,18,
4. Tühistada täielikult Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna 27.02.
5. a kiirmenetluse otsus nr 10220162804163 väärteoasjas nr 2316,18,
7. Lõpetada väärteoasjas nr 4-18-1373 (2316,18,000851) väärteomenetlus menetlusaluse isiku Aleksandr Maiorov’i suhtes VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel. 4-18-1373
8. Rahandusministeeriumil tagastada Aleksandr Maiorov’i poolt käesolevas väärteomenetluses 27.02.
9. a-l Rahandusministeeriumi Swedbank AS-is asuvale arveldusarvele nr EE932200221023778606 tasutud 80 euro suurune rahatrahvi summa Aleksandr Maiorov’ile tema Swedbank AS-is asuvale arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx viivituseta peale käesoleva kohtuotsuse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise päevast. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. I KAEVATAV OTSUS 27.02.
10. a koostas Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinik Erik Jõesaar kiirmenetluse otsuse nr 10220162804163 väärteoasjas nr 2316,18,000851 Aleksandr Maiorov’i suhtes (KVM tl 1-2). Otsusega karistati Aleksandr Maiorov’it liiklusseaduse (edaspidi:

) § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest 20 trahviühiku ehk 80 euro suuruse rahatrahviga, mis tuli tasuda 3 osas hiljemalt 27.05.

1. a-ks. Menetlusalust isikut karistati selle eest, et ta 27.02.
2. a kell 16:49 Harjumaal Tallinnas Xxxx juures liikudes xxxx tänava suunas juhtis mootorsõidukit Nissan Primera registreerimismärgiga nr XXXXXX, puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Juhtimisõigus oli peatunud seoses mootorsõidukijuhi tervisekontrolli läbimise tähtaja ületamisega. Pidi tervisekontrolli läbima hiljemalt 18.12.
3. a. Kiirmenetluse otsuse kohaselt rikkus Aleksandr Maiorov sellise tegevusega

§ 124

lg 3 p-s 2 ja

§ 90

lg 1 p-s 1 sätestatut ning pani toime

§ 201lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

II KAEBUS 14.03.

1. a esitas menetlusalune isik Aleksandr Maiorov kaebuse koos lisadega Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna 27.02.
2. a kiirmenetluse otsuse nr 10220162804163 peale väärteoasjas nr 2316,18,000851 (kohtu tl 1-7). Menetlusalune isik taotles kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsuse tühistamist ning tema poolt tasutud rahatrahvi tagastamist. Kaebaja lisas, et ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kaebuses selgitas menetlusalune isik, et 27.02.
3. a pidas politseipatrull ta xxxx tänaval kinni. Politsei palus esitada juhiload kontrollimiseks. Seejärel kutsuti menetlusalune isik politseiautosse, et vormistada trahv, sest tema tervisetõend oli väidetavalt kehtetu. Kiirmenetluses vormistati trahv, mille menetlusalune isik tasus samal päeval ehk 27.02.
4. a. 01.03.
5. a käis menetlusalune isik aga arsti juures, kus selgus, et tal on kehtiv tervisetõend alates
6. a kuni
7. a. 16.03.
8. a esitas menetlusalune isik kohtule ka arstitõendi duplikaadi (kohtu tl 13-14). III KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT 03.04.
9. a saabus Harju Maakohtule Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse üldsüütegude grupi vanemväärteomenetleja Liisa Merekivi seisukoht Aleksandr Maiorov’i esitatud kaebusele (kohtu tl 17-18). Kohtuväline menetleja nõustus kirjalikus seisukohas väärteoasja arutamisega kirjalikus menetluses. 2 4-18-1373 Kohtuväline menetleja oli seisukohal, et väärtegu on tõendatud. Menetlusalusele isikule oli väljastatud mootorsõidukijuhi tervisetõend nr 3362 paberkandjal ning see tähendab, et tulenevalt

§ 102

lg-st 4 ja

§ 101

lg-st 8 oli kaebaja kohustatud edastama antud tervisetõendi paberkandjal Maanteeametile, mida isik aga ei teinud. Kuivõrd menetlusalune isik esitas 01.03.

1. a digitaalselt uue tervisetõendi, siis seega taastuski tal juhtimisõigus 01.03.
2. a. Kohtuväline menetleja lähtus 27.02.
3. a kiirmenetluse otsust koostades liiklusregistri andmetest. Kuivõrd liiklusregistri andmetel oli 27.02.
4. a selles märge, et kaebaja juhtimisõigus oli peatunud, siis oli kohtuvälise menetleja poolt esitatud süüdistus õige. Lisaks on Maanteeamet täiendavas vastuses politsei poolt tehtud päringule kinnitanud, et liiklusregistri andmetel Aleksandr Maiorov’ile oli väljastatud varasem mootorsõidukijuhi tervisetõend kehtivusega alates 08.08.
5. a kuni 07.08.
6. a. Seisuga 27.02.
7. a Aleksandr Maiorov oma paberkandjal mootorsõidukijuhi tervisetõendit nr 3362, kehtivusega alates 12.03.
8. a kuni 12.03.
9. a Maanteeametile esitanud ei olnud ning seetõttu 27.02.
10. a kehtivat mootorsõidukijuhi tervisetõendit ega ka juhtimisõigust ei omanud. Maanteeamet märkis Aleksandr Maiorov’i juhtimisõiguse liiklusregistris seoses tervisetõendi kehtivuse lõppemisega peatunuks alles 18.12.
11. a, sest liiklusregistri infosüsteemi arendust, mis muudaks juhtimisõiguse oleku peatunuks paberkandjal sisestatud tervisetõendi kehtivuse möödumisel, ei olnud senini tellitud. Maanteeamet on selgitanud, et kõiki isikuid, kellel liiklusregistris puudub kehtiv tervisetõend, on teavitatud enne juhtimisõiguse peatumist Maanteeametile esitatud e-posti aadressile. Kellel e-posti aadress puudus, sai teavituse oma eesti.ee postkasti. Aleksandr Maiorov on 08.07.
12. a kell 06:15:16 saanud teavituse tervisetõendi aegumise kohta e-posti aadressile xxxxx Kokkuvõtlikult leidis kohtuväline menetleja, et Aleksandr Maiorov’i poolt toime pandud tegu on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud

§ 201lg 1 järgi.

Seetõttu palus kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata. IV KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku esitatud kaebuse, kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning väärteoasja materjalidega, leiab, et menetlusaluse isiku kaebus tuleb rahuldada ja kohtuvälise menetleja otsus tuleb täielikult tühistada. Kohus kvalifitseerib Aleksandr Maiorov’i teo ümber

§ 242

lg 1 rikkumiseks ning lõpetab väärteomenetluse menetlusaluse isiku suhtes otstarbekuse kaalutlusel VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. 4.1. Väärteokoosseis Objektiivne koosseis Aleksandr Maiorov’ile heidetakse kiirmenetluse otsuses toodud rikkumise kirjelduse kohaselt ette seda, et tema juhtimisõigus oli peatunud seoses mootorsõidukijuhi tervisekontrolli läbimise tähtaja ületamisega (KVM tl 1). Kohtuväline menetleja on seisukohal, et selline rikkumine tuleb kvalifitseerida

§ 201lg 1 järgi ehk mootorsõiduki juhtimisena ilma juhtimisõiguseta.

Tunnistaja Erik Lepiku ütlustest nähtuvalt (KVM tl 4) märkas tunnistaja 27.02.

1. a kell 16:49 mööda xxxx tänavat sõitmas sõiduautot Nissan Primera registreerimismärgiga nr XXXXXX. Tunnistaja kontrollis sõiduki andmeid andmebaasist ning nägi, et ühel sõidukiga seotud isikutest on juhtimisõigus peatunud seoses tervisetõendi kehtivuse lõppemisega. Sõidukile anti Xxxx aadressil peatumismärguanne. Sõiduk sõitis Volta tänavale ning peatus. Sõidukijuhiks osutus Aleksandr Maiorov, kellel oli juhtimisõigus peatunud. Menetlusalune isik on vahetult peale kinnipidamist 27.02.
2. a andnud kiirmenetluse otsuses ütlused (KVM tl 2), mille kohaselt juhtis ta 27.02.
3. a kella 16:50 paiku Tallinnas xxxx tänaval suunaga xxxx tänava poole sõiduautot Nissan registreerimismärgiga nr XXXXXX. Teda peatas politsei ja selgus, et tema tervisetõend on läbi ja seega puudub juhtimisõigus. Menetlusalune isik selgitas, et ta ei teadnud, et tervisetõend on kehtetu. 3 4-18-1373 Maanteeameti päringu vastusest Aleksandr Maiorov’i juhilubade kohta (KVM tl 16) nähtub, et talle on 01.08.
4. a omistatud B ja B1 kategooria sõidukite juhtimisõigus, mis on 18.12.
5. a peatunud ning 01.03.
6. a taastunud. Maanteeameti 16.03.
7. a vastusest kohtuvälise menetleja päringule nähtub, et 27.02.
8. a seisuga ei olnud Aleksandr Maiorov esitanud tervisetõendit nr 3362 Maanteeametile, mistõttu tal 27.02.
9. a ei olnud kehtivat tervisetõendit (KVM tl 8). Maanteeameti kohaselt väljastati Aleksandr Maiorov’ile 01.03.
10. a uus mootorsõidukijuhi tervisetõend, mille andmed edastati liiklusregistrisse terviseinfosüsteemi kaudu, mistõttu taastus tema juhtimisõigus 01.03.
11. a kell 09:17 (KVM tl 8). 27.03.
12. a täiendavas vastuses (KVM tl 14) selgitab Maanteeamet, et liiklusregistri andmetel oli Aleksandr Maiorov’ile väljastatud varasema mootorsõidukijuhi tervisetõendi kehtivus alates 08.08.
13. a kuni 07.08.
14. a. Maanteeamet märkis liiklusregistris Aleksandr Maiorov’i juhtimisõiguse peatunuks seoses tervisetõendi kehtivuse lõppemisega aga alates 18.12.
15. a põhjusel, et liiklusregistri infosüsteemi arendust, mis muudaks juhtimisõiguse oleku peatunuks paberkandjal sisestatud tervisetõendite kehtivuse möödumisel, ei ole senini tellitud. Kõik isikud, kellel liiklusregistris puudub kehtiv tervisetõend, on teavitatud enne juhtimisõiguse peatumist Maanteeametile esitatud e-posti aadressile või kellel see puudus, siis edastati teavitus eesti.ee postkasti. Aleksandr Maiorov on saanud teavituse tervisetõendi aegumise kohta 08.07.
16. a kell 06:15:16 e-posti aadressile xxxx Seega nähtub eeltoodust esmalt, et 27.02.
17. a kella 16:50 ajal juhtis Aleksandr Maiorov mootorsõidukit Tallinnas xxxx tänaval. Teiseks nähtub eelnevast, et 27.02.
18. a seisuga oli Aleksandr Maiorov’i poolt Maanteeametile viimati esitatud tervisetõend kaotanud kehtivuse küll 08.08.
19. a, kuid liiklusregistrisse oli Maanteeamet isiku kasuks ameti infotehnoloogiliste probleemide tõttu märkinud tervisetõendi kehtivuse viimaseks päevaks 18.12.
20. a ehk 4 kuud hilisema aja. Sellest hoolimata ei olnud Maanteeameti andmetel Aleksandr Maiorov’il 27.02.
21. a kehtivat tervisetõendit. Aleksandr Maiorov’ile 12.03.
22. a väljastatud tervisetõendit nr 3362, mis kehtib kuni 12.03.
23. a ja mille menetlusalune isik esitas kohtule (kohtu tl 14), ei ole Aleksandr Maiorov aga esitanud Maanteeametile. Ehk Maanteeametile ei ole olnud teada, et Aleksandr Maiorov’ile on väljastatud perioodiks 12.03.
24. a – 12.03.
25. a mootorsõidukijuhi tervisetõend.

§ 102

lg 4 näeb ette, et mootorsõidukijuhi ja mootorsõiduki juhtimisõiguse taotleja tervisetõendi andmed edastab tõendi väljastanud tervishoiuteenuse osutaja Maanteeametile elektrooniliselt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 592 lõike 2 punkti 1 alusel sätestatud tingimustel ja korras või esitab tervisetõendi taotleja tervisetõendi Maanteeametile paberil. Ehk kui tervisetõend on väljastatud elektrooniliselt, siis edastab selle arst ise Maanteeametile. Kui tervisetõend on väljastatud aga paberkandjal, siis on selle Maanteeametile edastamise kohustus mootorsõidukijuhil endal. Käesoleval juhul nähtub kohtule esitatud mootorsõidukijuhi tervisetõendi nr 3362, et see oli väljastatud paberkandjal (kohtu tl 14). Seega oli Aleksandr Maiorov’il

§ 102lg 4 kohaselt kohustus viia see Maanteeametile.

Nimetatud kohustus on vajalik selleks, et Maanteeametil oleksid ajakohased andmed isiku terviseseisundi kohta. Sealjuures on

§ 96

lg 2 teises lauses sätestatud, et kui liiklusregistri andmetel on mootorsõidukijuhi juhtimisõigus seaduse alusel peatunud, peatatud või karistuseks ära võetud, juhindutakse liiklusregistri andmetest. Olukorras, kus Maanteeametile ei ole edastatud isiku kehtivat tervisetõendit, eeldab Maanteeamet, et seda ei ole ka isikule väljastatud. Seetõttu kantakse Maanteeameti poolt liiklusregistrisse

§ 124

lg 3 p 2 alusel isiku juhtimisõiguse kohta märge, et see on peatunud, kuivõrd liiklusseaduse kohaselt peatub mootorsõiduki juhtimisõigus, kui saabub mootorsõidukijuhi järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäev ehk kui viimati Maanteeametile edastatud tervisetõend kaotab kehtivuse. Seega kuigi faktiliselt oli Aleksandr Maiorov’il olemas temale arsti poolt väljastatud kehiv tervisetõend, mis hõlmas ka 27.02.

1. a päeva, 4 4-18-1373 siis ei saa sisuliselt kohus arvestada, et isikul oli olemas 27.02.
2. a-l kehtiv tervisetõend, sest Aleksandr Maiorov ei olnud seda tervisetõendit viinud Maanteeametisse. Seetõttu ei olnud Maanteeametile teada, et isikul on kehtiv tervisetõend ja liiklusregistris olid vanad andmed. Seaduse kohaselt tuleb juhinduda aga liiklusregistri kandest (

§ 96lg 2).

Ehk see, et Aleksandr Maiorov ei täitnud

§ 102

lg-s 4 sätestatud tervisetõendi Maanteeametile esitamise kohustust, tõi praegusel juhul kaasa selle, et liiklusregistris olid märgitud Aleksandr Maiorov’i osas vananenud andmed, millest seaduse kohaselt juhindutakse aga isiku juhtimisõiguse kontrollimisel muuhulgas politsei poolt. Eeltoodust tulenevalt oli 27.02.2018. a Aleksandr Maiorov’i juhtimisõigus

§ 124

lg 3 p 2 alusel peatunud, sest ta ei olnud Maanteeametile viinud temale paberkandjal juba 12.03.2013. a väljastatud mootorsõidukijuhi tervisetõendit nr 3362.

§ 124

lg 1 kohaselt oli Aleksandr Maiorov’il seega mootorsõiduki juhtimine ajutiselt keelatud. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et sellises olukorras on tegemist

§ 201lg 1 rikkumisega ehk mootorsõiduki juhtimisega juhtimisõiguseta.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20.04.2018. a väärteoasjas nr 4-17-4621 tehtud kohtuotsuses väljendatut arvestades tuleb praegusel juhul Aleksandr Maiorov’i rikkumine maakohtu hinnangul aga kvalifitseerida

§ 242lg 1 järgi ehk mootorsõidukijuhi poolse muu liiklusnõude rikkumisena.

Nimelt leidis Riigikohtu kriminaalkolleegium viidatud lahendi punktides 14 ja 15, et kuigi isiku juhtimisõigus oli tõepoolest

§ 124

lg 3 p 1 alusel peatunud, ei toonud see kaasa juhtimisõiguse kaotamist, kuivõrd

§ 94lg 1 ei nimeta seda nn negatiivse asjaoluna, mis välistaks isiku juhtimisõiguse.

/…/

§ 124

lg 1 kohaselt tingib juhtimisõiguse peatumine vaid juhtimise ajutise keelamise, mida on juba keeleliselt raske samastada juhtimisõiguse äravõtmise või kehtetuks tunnistamisega. /…/ Seega jagab kolleegium kassaatori arusaama, et kuivõrd W-E. Kulla juhtimisõigust ei olnud peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud, samuti ei olnud teda juhtimiselt kõrvaldatud, ei saa teda käsitada juhtimisõiguseta isikuna

§ 94lg 1 ja § 201 lg 1 tähenduses.

Samas otsuse punktis 17 leidis Riigikohtu kriminaalkolleegium, et juhul, kui isikul oli

§ 124

lg 1 alusel ajutiselt keelatud mootorsõidukit juhtida, siis on selline tegu karistatav liiklusnõuete muu rikkumisena

§ 242lg 1 järgi.

Ühtlasi leidis kolleegium, et selle normi kohaldamine ei saa olla menetlusaluse isiku jaoks ka üllatav ja tema kaitseõigust rikkuv, kuna

§ 242

lg 1 näeb üldnormina ette karistuse mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui ei ole tegemist muus sättes (sh

§s 201) sisalduva väärteokoosseisuga. Praeguses väärteoasjas on tegemist sarnase olukorraga, mis oli eelviidatud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendis. Riigikohtu lahendis oli isikul juhtimisõigus peatunud juhiloa kehtivuse lõppemise tõttu (

§ 124lg 3 p 1 alusel).

Praegusel juhul oli menetlusalusel isikul Aleksandr Maiorov’il juhtimisõigus peatunud teisel

§ 124

lg-s 3 märgitud alusel ehk tervisetõendi kehtivuse lõppemise tõttu (

§ 124lg 3 p 2).

Mõlemal juhul on aga tegemist olukorraga, kus isikutel oli juhtimisõigus

§ 124

lg 3 alusel peatunud ning neil oli

§ 124lg 1 kohaselt ajutiselt keelatud mootorsõidukit juhtida.

Seega tuleb ka Aleksandr Maiorov’i käitumine kvalifitseerida mitte

§ 201

lg 1 järgi kui mootorsõiduki juhtimine ilma juhtimisõiguseta, vaid

§ 242lg 1 järgi mootorsõidukijuhi poolt toime pandud muu liiklusnõude rikkumisena.

Seega leiab kohus, et tõendamist on leidnud, et menetlusalune pani toime

§ 242

lg 1 objektiivsele koosseisule vastava teo sellega, et ei täitnud

§ 102

lg-s 4 sätestatud kohustust viia paberkandjal väljastatud tervisetõend Maanteeametile, mille tõttu liiklusregistri kande kohaselt oli isiku juhtimisõigus peatunud, kuid sellest hoolimata juhtis Aleksandr Maiorov mootorsõidukit ajal, mil tema juhtimisõigus oli peatunud. Subjektiivne koosseis KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning KarS § 18 lg 1 5 4-18-1373 kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus. Sealjuures on väärteo toimepanemise vormidest kõige kergem hooletus ning kõige raskem kavatsetus. Kohus leiab, et isik pani antud väärteo toime hooletusest. KarS § 18 lg 3 sätestab, et isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Menetlusalune isik on andnud antud rikkumise osas ütlusi, et ta ei teadnud, et tervisetõend on kehtetu (KVM tl 2). Objektiivse koosseisu juures on kohus selgitanud, et praegusel juhul juhinduti isiku juhtimisõiguse peatumise tuvastamisel liiklusregistri andmetest, mis olid ebaõiged põhjusel, et menetlusalune isik ei olnud täitnud enda

§ 102lg-st 4 tulenevat kohustust viia Maanteeametisse temale 12.03.2013.

a paberkandjal väljastatud tervisetõend nr

1. Eelnev tervisetõend, mis oli Aleksandr Maiorov’i poolt Maanteeametile edastatud, kestis kuni 07.08.
2. a (KVM tl 14). Arvestades, et tervisetõend nr 3362 oli väljastatud 12.03.
3. a ning kehtib kuni 12.03.
4. a, kuid eelmine tõend kehtis Aleksandr Maiorov’i puhul kuni 07.08.
5. a, on eluliselt usutav, et Aleksandr Maiorov lihtsalt unustas 4,5 aasta jooksul ära, et talle on
6. a väljastatud tervisetõend, mille ta peab enne 07.08.
7. a viima Maanteeametisse. Neid asjaolusid arvestades leiab kohus, et Aleksandr Maiorov oli hooletu. Ta küll ei teadnud, et tema eelmine tervisetõend oli kehtivuse kaotanud ning ta oli tõenäoliselt unustanud ka selle, et ta ei olnud veel
8. a väljastatud tõendit viinud Maanteeametile. Samas kohusetundliku ja tähelepaneliku suhtumise korral oleks Aleksandr Maiorov pidanud viima
9. a väljastatud tervisetõendi kas koheselt peale selle arstilt saamist
10. aastal Maanteeametisse või siis märkima omale üles meeldetuletuse viia see tõend Maanteeametisse vähemasti enne 07.08.
11. a, mil eelnev tõend kaotas kehtivuse. Samuti oleks Aleksandr Maiorov saanud kontrollida ise Maanteeameti e-teeninduse kaudu või www.eesti.ee keskkonnas perioodiliselt seda, kas tema tervisetõend on kehtiv ning kui kaua see veel kehtiv on, selleks, et vältida praegu tekkinud olukorda, kus ta unustas õigeaegselt uue paberkandjal tervisetõendi Maanteeametisse viia. Seega kuigi Aleksandr Maiorov ei teadnud, et ta on pannud toime väärteo, siis kohusetundliku ja tähelepaneliku suhtumise korral oleks olnud tal võimalik väärteo toimepanemist vältida, mistõttu on Aleksandr Maiorov käitunud hooletult. Õigusvastasus ja süü Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid Aleksandr Maiorov’i teos ei esine. Samuti on Aleksandr Maiorov süüvõimeline, s.t ta oli väärteo toimepanemise ajal ja on ka käesoleval ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane (sündinud
12. aastal – KVM tl 1, 16, 17). Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et Aleksandr Maiorov on pannud toime koosseisulise, õigusvastase ning süülise väärteo, mis on kvalifitseeritav

§ 242

lg 1 järgi, mistõttu kvalifitseerib kohus menetlusalusele isikule kohtuvälise menetleja poolt etteheidetava väärteo ümber. 4.2. Väärteomenetluse lõpetamine

§ 242

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest on võimalik menetlustalust isikut karistada kuni 20 trahvühiku suuruse rahatrahviga. Kuivõrd

§-s 242 ei ole sätestatud rahatrahvi minimaalset määra, tuleneb see karistusseadustiku (edaspidi: KarS) § 47 lg-st 1, mille kohaselt on rahatrahvi minimaalne määr 3 trahviühikut. KarS § 47 lg 1 teise lause kohaselt on üks trahviühik neli eurot. Seega võiks Aleksandr Maiorov’ile praegusel juhul mõista karistuseks rahatrahvi vahemikus 3-20 trahviühikut ehk 12-80 eurot. Kohus on praegusel juhul väärteoasja asjaolusid arvestades aga seisukohal, et Aleksandr Maiorov’i karistamine ei ole otstarbekas ning tema suhtes võib väärteomenetluse lõpetada karistust mõistmata VTMS § 30 alusel otstarbekuse kaalutlusel. VTMS § 30 lg 1 näeb ette, et menetleja võib väärteomenetluse lõpetada, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. 6 4-18-1373 Kohus on seisukohal, et mõlemad eeldused väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel on täidetud. Esmalt arvestab kohus sellega, et Aleksandr Maiorov pani väärteo toime hooletusest, mis on kõige kergem väärteo toimepanemise vorm. Teiseks nähtub väärteoasja materjalidest, et tegelikkuses oli Aleksandr Maiorov’il olemas tervisetõend (paberkandjal), mis kehtis 12.03.

1. a – 12.03.
2. a ehk ka väärteo toimepanemise päeval – 27.02.
3. a. Maanteeameti vastuste kohaselt väljastati Aleksandr Maiorov’ile 01.03.
4. a ka uus tervisetõend, seekord elektrooniliselt (KVM tl 8, 14). Seega oli isiku tervis 27.02.
5. a sobilik mootorsõiduki juhtimiseks. Lisaks arvestab kohus ka sellega, et Aleksandr Maiorov’il ei ole karistusregistri kohaselt kehtivaid karistusi (KVM tl 17). Ühtlasi leiab kohus, et koheselt kiirmenetluse otsuse tegemise päeval tasutud rahatrahv (kohtu tl 7) viitab ka sellele, et menetlusalune isik tunnistas enda eksimust. Ka uue tervisetõendi väljastamine 01.03.
6. a-l ehk ülejärgmisel päeval peale politsei poolt kinnipidamist (kuigi tal oli paberkandjal kehtiv tervisetõend olemas
7. aastast) näitab, et isik tegi kõik selleks, et edasiselt rikkumine kõrvaldada. Kohus leiab, et praegusel juhul on ainuüksi väärteomenetluse läbiviimisega ning väärteoasja arutamisega maakohtus olnud isiku jaoks piisavaks õppetunniks, et edaspidi selliseid olukordi vältida. See tähendab, et Aleksandr Maiorov teab, et temale paberkandjal väljastatud tervisetõend tuleb ise viia Maanteeametisse ning samuti tuleks perioodiliselt kontrollida enda tervisetõendi kehtivust kas Maanteeameti e-teeninduse kaudu või www.eesti.ee keskkonnas. Viidatud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20.04.
8. a kohtuotsuses väljendatud seisukohta, mille kohaselt sealhulgas juhiloa kehtivuse lõppemine toob kaasa küll ajutise juhtimisõiguse keelu, aga isikut karistatakse mitte mootorsõiduki juhtimise eest ilma juhtimisõiguseta, vaid muu liiklusrikkumise alusel, on kajastust leidnud ka ajakirjanduses. Seega on Riigikohtu lahendiga ja sellele järgnenud meediakajastuses antud rikkumistele ja nende vältimiseks vajalikke sammude astumisele avalikkuse tähelepanu piisavalt juhitud. Kõike eeltoodut arvestades leiab kohus, et praeguses väärteoasjas on menetlusaluse isiku süü väike ning avalik menetlushuvi puudub. Seetõttu tühistab kohus kohtuvälise menetleja otsuse täielikult ning lõpetab Aleksandr Maiorov’i suhtes väärteomenetluse VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel. Kuivõrd Aleksandr Maiorov on 27.02.
9. a tasunud temale samal päeval kiirmenetluse otsusega kohtuvälise menetleja poolt määratud 80 euro suuruse rahatrahvi otsuses märgitud Rahandusministeeriumi Swedbank AS-i arveldusarvele nr EE932200221023778606 (kohtu tl 7), siis tuleb nimetatud summa Rahandusministeeriumil tagastada Aleksandr Maiorov’ile tema Swedbank AS-is asuvale arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxxxx viivituseta peale käesoleva kohtuotsuse jõustumist. Velmar Brett kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 7