← Eesti

1-17-6601/48

Obsah (15)§ 114§ 25§ 201§ 68§ 16§ 24§ 218§ 2§ 28§ 32§ 33§ 34§ 56§ 60§ 45

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. detsembril 2018 Jõhvi kohtumajas Kriminaalasja number 1-17-6601 (16233001626) Kohtu koosseis kohtunik Inna Kirsipuu

§ 114

lg 1 p 5 - § 25 lg 1, 2, § 201 lg 1 järgi ja Artjom Judini süüdistuses

§ 114

lg 1 p 5 - § 25 lg 1, 2 järgi, üldmenetluses Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Liina Pikma Deniss Kotenjov, isikukood 39904113747, Eesti kodanik, põhiharidus, emakeel – vene keel, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse õpilane, elukoht xxx, varem kriminaalkorras karistamata Tõkend puudub Viru Maakohtu 20.01.2017 kohtumääruse alusel viibis vahi all alates 18.01.2017 kuni 18.03.2017, kokku 2 kuud Artjom Judin, isikukood 39902233713, Eesti kodanik, keskeriharidus, emakeel – vene keel, elukoht vabaduses xxx, viibib vahi all Viru Vanglas, Ülesõidu 1 Jõhvi, varem kriminaalkorras karistamata Tõkend – vahistamine alates 18.01.2017 Artjom Judini kaitsja vandeadvokaat Sergei Politšev, Deniss Kotenjovi kaitsja vandeadvokaat Tanel Mällas kokkuleppel Juhindudes KrMS § 306, § 309 lg 1, 2, 3, 310 lg 1, § § 311, § 312, § 313, § 314, § 315, § 318 lg 1, § 319 lg 1, 2, kohus 1 O T S U S T A S: Deniss Kotenjov süüdi tunnistada

§ 114lg 1 p 5 - § 25 lg 2, 4 järgi.

Kohaldada

§ 25lg 6 ja § 60 ja mõista karistuseks 7 (seitse) aastat vangistust.

Deniss Kotenjov

§ 201

lg 1 järgi esitatud süüdistuses õigeks mõista kuriteo tuvastamatuse tõttu.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 18.01.201718.03.2017 s.o. 2 kuud ning lõplikuks karistuseks mõista 6 (kuus) aastat 10 (kümme) kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 21.12.2018 või isiku kinnipidamise kuupäeva käesoleva kriminaalasja raames. KrMS § 130 lg 4-1 alusel kohaldada Deniss Kotenjovi suhtes tõkendiks vahistamine ja võtta ta vahi all kohtusaalist, kohtuotsuse täitmise tagamiseks. Artjom Judin süüdi tunnistada

§ 114lg 1 p 5 - § 25 lg 2, 4 järgi.

Kohaldada

§ 25

lg 6 ja § 60 ja mõista karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

§ 68

kohaselt arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning arvestada karistuse kandmise algust alates tema vahistamisest 18.01.2017 Tõkend, vahistamine, jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Rahuldada kannatanu M. Z.`i poolt esitatud tsiviilhagi summas 868,83 eurot täielikult ja Võlaõigusseaduse § 1043, § 1045 lg 1 p 2 alusel välja mõista Deniss Kotenjov`ilt tsiviilhagi katteks – M. Z.`i kasuks 868,83 eurot (M. Z. a/a EExxx). Asitõendid: - DVD-plaat 02.12.2016 videosalvestisega, mis asub kriminaalasja juures, jätta kriminaalasja juurde. - CD-plaat vaatluse salvestisega, mis asub kriminaalasja juures, jätta kriminaalasja juurde. - Kannatanu M. Z.i riided: spordisärk Nike, pruun kampsun, mustad talvepüksid, kapuutsiga jope Nike, antud hoiule ja asuvad PPA Ida prefektuuri hoidlas hävitada kohtuotsuse jõustumisel. - suitsukoni ja puuoksad, antud hoiule ja asuvad PPA Ida prefektuuri hoidlas hävitada kohtuotsuse jõustumisel. - CD-plaat 14.12.2016 sideettevõtjalt saadud andmete salvestisega, mis asub kriminaalasja juures, jätta kriminaalasja juurde. - Artjom Judin’i mobiiltelefon Samsung ja jalatsid ( kaks paari), mis on antud hoiule ja asuvad PPA Ida prefektuuri hoidlas, tagastada Artjom Judin`ile kohtuotsuse jõustumisel. - DVD-plaat 20.01.2017 ütluste ja olustiku seostamise salvestisega, mis asub kriminaalasja juures, jätta kriminaalasja juurde. 2 - Deniss Kotenjovi jalatsid Adidas, mis on antud hoiule ja asuvad PPA Ida prefektuuri hoidlas, tagastada Deniss Kotenjov`ile kohtuotsuse jõustumisel. DVD-plaat 19.01.2017 ütluste ja olustiku seostamise salvestamisega, mis asub kriminaalasja juures, jätta kriminaalasja juurde. Artjom Judini jope, mis on antud hoiule ja asub PPA Ida prefektuuri hoidlas, tagastada Artjom Judin`ile kohtuotsuse jõustumisel. DVD-plaat 28.03.2017 sideettevõtjalt saadud andmete salvestisega, mis asub kriminaalasja juures, jätta kriminaalasja juurde. DVD-plaat 30.03.2017 sideettevõtjalt saadud andmete salvestisega, mis asub kriminaalasja juures, jätta kriminaalasja juurde. M. V.’lt 31.03.2017 ära võetud mobiiltelefon, mis on antud hoiule ja asub PPA Ida prefektuuri hoidlas, hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Rahuldada kaitsja vandeadvokaat Sergei Politševi taotlus ja määrata tema poolt Artjom Judin`ile osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 1350 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 1125 eurot, käibemaks 225 eurot). KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda menetluskulud: 61 eurot isiku kohtuarstlik ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 17E-IDI0015) eest, 2052 eurot DNA-ekspertiisi (ekspertiisiakt 17E-GE0447) eest, 314 eurot jäljeekspertiisi (ekspertiisiakt nr 17E-TJ0020) eest, 322 eurot kaitsja tasu Deniss Kotenjovile kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest, 748,56 eurot kaitsja tasu Artjom Judinile kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest, 350 eurot kaitsja tasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest. Välja mõista Deniss Kotenjov riigituludesse kriminaalmenetluskulud: 1175 eurot sundraha, 1267,80 eurot kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiis eest. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kohtukulude 2442,80 eurot tasumine 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud Deniss Kotenjov`il tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Luminor Bank nr EE401700017002872300 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918700067899 ning selgitus „Deniss Kotenjov 1-17-6601 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista Artjom Judinilt riigituludesse kriminaalmenetluskulud: 1175 eurot sundraha, 380 eurot ambulatoorse kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia (ekspertiisialune Artjom Judin, akt nr 55) eest, kompleksekspertiisi KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kohtukulude 1555 eurot tasumine 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 3 Menetluskulud Artjom Judil`il tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Luminor Bank nr EE401700017002872300 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918700067912 ning selgitus „Artjom Judin 117-6601 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kätte saadav. Apellatsiooni kasutamise soovist tuleb teatada kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 28.12.2018 Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav alates 21.12.2018 Kohtuotsus jõustub 15-päevase tähtaja jooksul alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest ehk 08.01.2019 juhul, kui ükski menetluspool ei esitanud apellatsiooni kohtuotsuse peale. Süüdistus Deniss Kotenjov on kohtu alla antud ja süüdistatakse selles, et tema, grupis koos Artjom Judin’iga, pani toime M. Z.’i tapmise katse omakasu motiivil. Nimelt, soovides vabaneda M. Z.’i ees tekkinud võlast, Artjom Judin’iga eelneval kokkuleppel kannatanu M. Z.’i tapmiseks, 01.12.2016 õhtul kella 21:30 ajal xxx asuva maja taga paikneval tühermaal lõi Deniss Kotenjov M. Z.’i noaga, misjärel hakkas M. Z. ära jooksma, talle jooksis järgi Artjom Judin, kes pani kannatanule jala ette, mille tagajärjel M. Z. kukkus. Seejärel jooksis Deniss Kotenjov kannatanu juurde ning lõi M. Z.’i veel korduvalt noaga erinevatesse kehapiirkondadesse ning pärast seda, kui Artjom Judin oli löönud kannatanut ühel korral jalaga pea piirkonda, mille tagajärjel M. Z. kukkus, nõudis Deniss Kotenjov kannatanult enda kätte viimasele kuuluva mobiiltelefoni Samsung S5, mille M. Z. talle andis. Seejärel kandis Deniss Kotenjov koos Artjom Judin’iga kannatanu M. Z.’i eemale, Deniss Kotenjov hoidis kannatanut kätest, Artjom Judin jalgadest, ning asetasid ta sel viisil lammutatud puithoone juures olevate põõsaste juurde pool-lamavasse asendisse. Seejärel lõi Deniss Kotenjov M. Z.’i veelkord noaga kaela piirkonda, ning olles löönud kannatanut kokku mitte vähem kui 16 korda noaga erinevatesse kehapiirkondadesse, ja arvates, et kannatanu on surnud, viskasid koos Artjom Judin’iga kannatanule peale oksi ja lauatükke, ning lahkusid seejärel sündmuskohalt. Sel moel pani Deniss Kotenjov toime tapmise katse omakasu motiivil, s.o

§ 114lg 1 p 5 - § 25 lg 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Deniss Kotenjov’i süüdistatakse ka selles, et tema pani toime valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise. Nimelt, 01.12.2016 õhtul kella 21:30 ajal xxx asuva maja taga paikneval tühermaal, olles eelnevalt löönud M. Z.’i korduvalt noaga erinevatesse kehapiirkondadesse, ja selleks, et kannatanu ei saaks helistada 4 politseisse, nõudis M. Z.’ilt enda kätte viimasele kuuluva mobiiltelefoni Samsung S5 väärtusega 300 eurot, mille M. Z. talle andis. Deniss Kotenjov hoidis nimetatud mobiiltelefoni enda kodus, ning 05.12.2016 palus selle enda sõbral M. M.’il pantida xxxasuvasse M. OÜ pandimajja, saades telefoni eest 60 eurot, millest 10 eurot andis abistamise eest M. M.’ile, 50 eurot jättis endale. Sel moel pani Deniss Kotenjov toime valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise, s.o

§ 201lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Artjom Judin on kohtu alla antud ja süüdistatakse selles, et tema, grupis koos Deniss Kotenjov’iga, pani toime M. Z.’i tapmise katse omakasu motiivil. Nimelt, soovides vabaneda M. Z.’i ees tekkinud võlast, Deniss Kotenjov’iga eelneval kokkuleppel kannatanu M. Z.’i tapmiseks, 01.12.2016 õhtul kella 21:30 ajal xxx asuva maja taga paikneval tühermaal pärast seda, kui Deniss Kotenjov oli löönud M. Z.’i noaga, misjärel hakkas M. Z. ära jooksma, jooksis Artjom Judin kannatanule järele ja pani talle jala ette, mille tagajärjel M. Z. kukkus. Seejärel, pärast seda, kui Deniss Kotenjov oli jooksnud kannatanu juurde ning löönud M. Z.’i veel korduvalt noaga erinevatesse kehapiirkondadesse, lõi Artjom Judin kannatanut ühel korral jalaga pea piirkonda, mille tagajärjel M. Z. kukkus. Pärast seda, kui Deniss Kotenjov oli nõudnud ja saanud kannatanult enda kätte kannatanule kuuluva mobiiltelefoni Samsung S5, kandis Artjom Judin koos Deniss Kotenjov’iga kannatanu M. Z.’i eemale, Deniss Kotenjov hoidis kannatanut kätest, Artjom Judin jalgadest, ning asetasid ta sel viisil lammutatud puithoone juures olevate põõsaste juurde pool-lamavasse asendisse. Pärast seda, kui Deniss Kotenjov oli löönud M. Z.’i veelkord noaga kaela piirkonda, olles löönud kannatanut kokku mitte vähem kui 16 korda noaga erinevatesse kehapiirkondadesse, ja arvates, et kannatanu on surnud, viskasid Artjom Judin ja Deniss Kotenjov kannatanule peale oksi ja lauatükke, ning lahkusid seejärel sündmuskohalt. Sel moel pani Artjom Judin toime tapmise katse omakasu motiivil, s.o

§ 114lg 1 p 5 - § 25 lg 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED Antud kriminaalasjas on olulised tõendid süüdistatavate ütlused, milles Kotenjov tunnistab tegu osaliselt, kirjeldab vägivaldset tegu, eitades mõrva tahtlust, Judin eitab mõrva, kuid annab ütlusi Kotenjovi ja enda vägivaldsest tegevusest kannatanu suhtes. Süüdistatavate ütlused on sisuliselt ainukesed otsesed tõendid, mille alusel on võimalik tuvastada, milline oli teo toimepanemise asjaolud, milline on igaühe süüdistatava teopanus, millele oli suunatud süüdistatavate tegu. Algul analüüsib kohus tõendeid, andes hinnangu tõendite lubatavusele ja usaldusväärsusele, seejärel näitab, millised faktilised asjaolud on usaldusväärselt tuvastatud. Kohtuistungil ülekuulatud süüdistatav Judin ei tunnistanud ennast süüdi mõrva katse omakasu motiivil ja andis järgmised ütlused. Ta sai kannatanuga tuttavaks 4 aastat tagasi tuttavate kaudu. Kannatanu pakkus talle tegeleda narkomüügiga, millest ta keeldus. Tema ja kannatanu vahel olid rahalised suhted, nimelt andis kannatanu talle võlgu 1000 eurot. Vestlus kannatanu ja süüdistatava vahel toimus juuni kuus

  1. Süüdistatav ise oli võlgu teisele isikule, kelle autoga tegi süüdistatav avarii. Kannatanuga lepiti kokku, et raha tuleb tagastada poole aasta jooksul, 5 ehk detsembriks
  2. Selle aja jooksul ei ole ta kannatanuga enam suhelnud. Detsembriks 2016 ei olnud tal raha võla tagastamiseks. Kotenjovilt sai ta teada, et Kotenjovil on kokku lepitud kannatanuga kohtumine. Ta otsustas minna kohtumisele koos Kotenjoviga ja rääkida ka oma võlaasjast. Kannatanu ei teadnud, et süüdistatav tuleb ka kohtumisele koos Kotenjoviga. 01.12.2016 kl 20.00-21.00 tuli ta M. M.i maja juurde, kelle juures pidi viibima Kotenjov. Kotenjov tuli 10 minuti pärast. Koos suundusid tühermaale, kus Kotenjovil oli kokku lepitud kohtumine kannatanuga. Kannatanu tuli kohale 10 minuti jooksul. See võis olla kl 22.00 paiku. Vestlusega ei olnud alustatud, sest Kotenjov lõi kannatanut pea piirkonda. Algul ta ei näinud millega Kotenjov lõi, kuid mõni minut pärast nägi ta, et Kotenjovi käes on nuga. Noatera pikkus 10 või 15 cm ( kohtutoimik lk 102). Peale lööki pea piirkonda hakkasid kannatanu ja Kotenjov kaklema. Samas kohas lõi Kotenjov kannatanut umbes 4 ( neli) korda. Süüdistatava ja Kotenjovi vahel ei olnud kokkulepet kannatanu suhtes vägivalla kasutamise kohta. Kotenjov lõi kannatanut umbes 10 (kümme) korda ( kohtutoimik lk 98 pöördel). Löögid olid tehtud ühes ja teises kohas, erinevatesse keha piirkondadesse, kuhu löök sattus. Kui kannatanu ja Kotenjov kaklesid, püüdis süüdistatav neid lahutada, nimelt tiris üht teise juurest eemale tirida. Kannatanu püüdis ennast kaitsta, ta kukkus maha, tõusis püsti ja lõpuks kukkus maha ( kohtutoimik lk100 pöördel). Süüdistatav tunnistas, et ta lõi kannatanu ühe korra jalaga võimalik puusa piirkonda, sest kannatanu esimesena lõi teda kõhtu ja süüdistatav lõi juba kannatanule vastu. Süüdistatav arvab, et kannatanu mõtles, et justkui süüdistatav tahaks kannatanut lüüa. Kannatanu oli asendis poolistudes või poolseistes, Kotenjov võimalik et lamas või tõusis parajasti. Kaklus kestis 3-4 minutit. Kannatanu ja Kotenjov läksid laiali ja kannatanu istus lume peale. Süüdistatav ja Kotenjov seisid, võib olla rääkisid. Süüdistatava väitel tema ise kannatanuga ei rääkinud, oli šokeeritud sellest, et inimest löödi noaga. Süüdistatav ja Kotenjov aitasid kannatanut püsti tõusta ( aitamine seisnes selles, et võttis kannatanu käest kohtutoimik lk 100 pöördel) ja läksid tee mööda garaažide suunas ja läksid vasakule lõhutud maja juurde. Kannatanu liikus iseseisvalt. Süüdistatav ise ei otsustanud lammutatud maja suunas minna, ta läks koos kannatanu ja Kotenjoviga. Kannatanu istus lagunenud puidust pingi peal. Kotenjov seisis kannatanu kõrval ja süüdistatav oli kükil nendest 5 meetri kaugusel. Süüdistatav ei rääkinud kannatanuga võimalik et Kotenjov rääkis, kuid mille kohta, süüdistatav ei oska seletada. Kannatanul oli halb, ta oli verine ja teda tõmbas maa poole, ta hakkas teadvuse kaotama. Kotenjov tõusis pingi peale ja lõi veel korra noaga õla või kaela piirkonda, vasakule poole ( kohtutoimik lk 101) ja selle tagajärjel kukkus kannatanu maha. Kohtutoimik lk 101 selgitas süüdistatav, et pärast lööki kaela piirkonda hakkas kannatanu teadvuse kaotama, süüdistatav arvas, et kannatanu võib ära surra. Süüdistataval hakkas halb ja ta läks eemale. Ta seisis teel, varsti tuli Kotenjov ja koos läksid M. M.i juurde, see oli otsustatud juba algul, et pärast kohtumist lähevad tagasi M.i juurde. M.i juurde jõudsid hilja, kell oli 01.00-03.00 ( kohtutoimik lk 100 pöördel). M.ile ei rääkinud juhtunust midagi. Süüdistatav tunnistas prokuröri küsimustele vastates, et varasemalt on ta tarvitanud narkootikume, nimelt marihuaanat. Samuti tunnistas süüdistatav, et nägi, kuidas kannatanu andis telefoni Kotenjovile, see oli kohas, kus kannatanu istus künkal, see oli esimese koha ja lammutatud maja vahelises kohas, ehk oli kokku kolm kohta – kus Kotenjov lõi noaga, teine koht, kus kannatanu istus künkal ja andis telefoni Kotenjovile, ja kolmas koht lammutatud maja juures ( kohtutoimik lk 102) 6 Pärast juhtunut tundis süüdistatav hirmu. Paari päeva hiljem sai teada, et kannatanu jäi ellu. Süüdistatav ei saa seletada, miks ta ei teinud midagi, et kutsuda kannatanule abi kasvõi hiljem. Kohtulikul uurimisel on tõendina esitatud süüdistatav Judini ütluste olustikuga seostamise protokoll, kriminaalasja materjalid lk 161-166, mille lisa on CD-plaat salvestatud menetlustoiminguga. Salvestis on kohtuistungil uuritud.. Protokollist ja salvestisest nähtub, et süüdistatava näitas kohta, kuhu ta tuli koos Kotenjoviga, et kohtuda kannatanuga. Selles kohas lõi Kotenjov kannatanut noaga. Selles samas kohas kaklesid kannatanu ja Kotenjov ja süüdistatav püüdis neid lahutada. Kannatanu lõi süüdistatavat käega kõhtu. Süüdistatav lõi kannatanut jalaga. Kannatanu hakkas minema jooksma ja süüdistatav ja Kotenjov jooksid kannatanule järgi. Süüdistatav näitas teisele kohale, kus kannatanu istus. Siin toimus 15-minutiline vestlus. Siin aitasid nad kannatanut püsti tõusta ja koos läksid lammutatud maja suunas. Süüdistatav osutas majale. Maja juures näitas süüdistatava puulaudadele ja selgitas, et siin istus kannatanu. Kannatanu kas magas või kaotas teadvuse, Kotenjov torkas noaga kaela piirkonda. Kannatanu vajus külili. Süüdistatav näitas ka kohale, kus kannatanu andis Kotenjovile telefoni kätte. Süüdistatava kohtuistungil antud ütlused ühtivad tema ütlustega, mis olid antud olustikuga seostamisel selles osas, et kokku oli kolm põhilist kohta, kus süüdistatavad ja kannatanu peatusid, Kotenjov lõi kannatanut noaga mitmes kohas ja mitu korda. Esimeses kohas lõi kannatanut jalaga süüdistatava ise. Samas süüdistatava kohtuistungil antud ja seostamise protokollis fikseeritud ütluste vahel on täheldatud lahknevused. Nimelt tuleneb seostamise protokollist, et kokku kõikides kohtades lõi Kotenjov kannatanut vähemalt kaks korda noaga, sellest ühel korral kaela piirkonda. Kohtuistungil avaldas süüdistatav, et Kotenjov lõi kannatanut umbes 10 korda noaga esimeses ja teises kohas ja veel korra lammutatud maja juures, ehk kokku umbes 11 korda. Samas on salvestiselt tuvastatav, et menetlustoimingu käigus ei olnudki isikult küsitud, kui palju kordi kus kohas konkreetselt oli Kotenjov kannatanuile noaga löönud. Seega ei ole välistatud, et lahknevused on tingitud menetlustoimingu ja ristküsitluse eripärast. Samas leiab kohus, et palju kordi kus ja kuhu olid löögid tehtud, on olulised faktilised asjaolud, mis annavad kohtule faktilise materjali tõendi analüüsimiseks ja selle kontrollimiseks teiste tõendite kaudu. Juhul, kui selliseid asjaolusid puudutavates tõendites on lahknevused, tuleb tõendeid ja nende allikat eriti hoolikalt kontrollida. Kohus tuletab meelde, et tõendiks on isiku kohtulikul arutamisel antud ütlused. Kohtueelselt antud ütlused, samuti kohtueelsel uurimisel menetlustoimingu läbiviimisel antud ütlused ( muuhulgas ütluste olustikuga seostamisel antud ütlused) ei saa asendada kohtus antud ütlusi. Samas kohtupraktikas on selgitatud, et ütluste olustikuga seostamise protokoll on lubatud tõend tervikuna juhul, kui kohtueelselt ja ristküsitlusel antud ütluste vahel puuduvad vastuolud. Kohus peab vajalikuks tsiteerida: 3-1-1-15-12 p 23: „Kriminaalkolleegiumi arvates tuleb ringkonnakohtu ülalkirjeldatud seisukohta puutuvalt esiteks märkida, et Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsusega nr 3-11-62-07 laiendati tõepoolest eeluurimise ajal ülekuulamise tulemina antud ütluste kohtus avaldamise reeglistikku ka teiste uurimistoimingute (sealhulgas ütluste olustikuga seostamise) tulemina saadud ütluste avaldamisele. Riigikohtu selle otsuse p-s 12.5 on siiski asutud seisukohale, et keeld eelistada kohtus ja kohtueelselt räägitu vastuolu korral kohtueelses menetluses ütluste olustikuga seostamise raames öeldut ei välista kogu ütluste olustikuga seostamise protokollis märgitu lubatavust tõendina. Uurimistoimingu protokollides kajastatud nendele asjaoludele, mille puhul ei ole alust rääkida vastuoludest 7 ühelt poolt kohtueelses menetluses ja teiselt poolt ristküsitlusel antud ütluste vahel, võib kohus kohtuotsuse tegemisel tugineda, kui on täidetud KrMS § 296 lg-tes 2 ja 3 sätestatud uurimistoimingu protokollide ja kriminaaltoimiku muu dokumendi avaldamise üldised tingimused. Selles osas ei ole midagi muutunud ka
  3. septembril 2011 jõustud kriminaalmenetluse seadustiku muudatuste järgselt.“ Kohtulikul arutamisel ei ole ükski menetluspool tundnud huvi ega küsinud süüdistatavalt, miks seostamisel selgitas süüdistatav kahe noalöögist kaela piirkonda, üks kohe sündmuse algul ja teine sündmuse lõpus, aga ristküsitlusel andis ütlusi, et lööke oli umbes 11, mis oli tekitatud erinevatesse piirkondadesse ja mitmes kohas. Kohus märgib siiski, et nii seostamisel kui ka ristküsitlusel on süüdistatav kinnitanud, et algul ründas Kotenjov kannatanut noaga ja sündmuse lõpus, lammutatud maja juures, tegi viimase löögi noaga kaela piirkonda. Seega seisneb lahknevus selles, et ristküsitlusel andis süüdistatav ütlusi, et sündmuse käigus, esimese ja viimase löögi vahel oli Kotenjov kannatanule tekitanud veel umbes 9 lööki erinevatesse piirkondadesse. Kohtu küsimusele vastates, kohtutoimik lk 102, selgitas süüdistatav, et seostamisel andis ta ütlusi kohapeal, ta mäletas asjaolusid hästi, kuid ta ei välista, et ristküsitluses on mõned asjaolud täpsustatud. Kuna seostamisel ei olnud süüdistatavale esitatud konkreetsed küsimused, palju kordi kus kohas lõi Kotenjov kannatanut noaga, siis ei ole välistatud, et see asjaolu ei leidnud kajastamist seostamise protokollis. Ristküsitlusel oli esitatud selle kohta konkreetne küsimus - „ palju kordi Kotenjov lõi kannatanut“ ja „kaklus, sel hetkel kui palju kordi lõi Kotenjov kannatanut selles kohas“, kohtutoimik lk 98 pöördel. Seega tuleb kohus järeldusele, et süüdistatav Judin on andnud ristküsitluses ja kohtueelselt olustikuga seostamisel ütlusi, mis ei ole omavahel vastuolus ja milles puuduvad sisulised lahknevused. Süüdistatav Judini ütlused on kinnitatud kohtulikul arutamisel uuritud muude tõenditega. Asitõendi vaatlusprotokollist kriminaalasja materjalid lk 1-6 nähtub, et vaadeldud riided – jope, püksid, särk ja kampsun. Kuidas esemed tekkisid menetlusse, et ole kohtuliku arutamise käigus tuvastatud. Kohtuistungil oli asitõendid esitatud ka reaalselt ja kannatanu avaldas, et riided kuuluvad talle ( vähemalt püksid ja jope), kohtutoimik lk
  4. Seega leiab kohus, et asitõendite päritolu on piisavalt selge, esemed pärinevad kannatanult. Samas ei ole selge, kes, mis viisil, mis asjaoludel on esemed menetlusse toonud ja kuidas neid käideldi alates 02.12.2016 kuni 09.12.2016, kui uurija alustas esemete vaatlusega. Kohus leiab, et tõend on lubatav ja usaldusväärne vähemalt selles osas, millised vigastused olid avastatud esemetel. Ükski menetlusosaline ei seadnud kahtluse alla, et esemetel avastatud ja vaatlusprotokollis kirjeldatud vigastused pärinevad 01.12.2016 sündmusest, millal kannatanuile olid tekitatud hulgalised torke-lõikehaavad. Keegi ei ole avaldanud, et vigastused võisid tekkida hiljem, nimelt ajavahemikus 02.12.2016 kuni 09.12.2016 Särgil on avastatud kokku 2 torkeava, üks kaela ja teine selja piirkonna alumises osas, lõiked pikkusega 12 mm. Kampsunil on avastatud kokku 4 torkeava, 2 torkeava esiosa piirkonnas, lõiked 12 mm, kolmas rinna piirkonnas kolmenurkne ja neljas torkeava on tagaosa kaela piirkonnas, lõige 13 mm. Jopel on vaatlusprotokolli kohaselt „hulgalised“ selja ja kaela piirkonnas, ka kapuutsi peal on erinevate suurustega avad. Fotol 12 on näidatud seljaosal ja kapuutsil kokku 8 ava. 8 Ülalnäidatud asitõendi vaatlusprotokoll kinnitab süüdistatav Judini ütlusi selles osas, et noalööke oli kindlasti rohkem kui 2, vähemalt 8 lööki piirkondadesse, mis oli kaitstud jopega. Süüdistatava Judini ütlused noalöökide arvu kohta on osaliselt kinnitatud isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktiga kriminaalasja materjalid lk 40-42, millest nähtub, et raviasutuses oli kannatanul avastatud rindkere II roide joonel rinnaõõnde tungiv noahaav, XI roide joonel 2 haava, kaela piirkonnas 4 haava, kuklapiirkonnas 6 haava. Vähemalt 13 haava piirkondades, mis võisid löögi ajal kaetud jope ja kapuutsiga. Lisaks huule piirkonnas kaks haava, lõua all 1 haav, vasaku kõrva juures 2 haava. Süüdistatava ütlused löökide arvu kohta ja ekspertiisi andmed kannatanul avastatud haavade kohta ei ühti haava-löögi täpsusega. Kohus leiab, et täpset kokkulangevust ei peagi olema, see pigem tekitaks kahtlusi süüdistatava ütlustes selles mõttes, kuidas isik saaks nii täpselt löökide arvu üles lugeda. Süüdistatav avaldas ristküsitlusel, et oli „umbes 10 lööki“ ja veel üks viimane löök kaela sündmuse lõpus, ehk umbes 11 lööki. Haavade või löökide arvu kohta, kas see on 11 või 18, võib öelda „ palju, hulgalised“. Ja eluliselt on veenev, et kui löökide arv on 10 ringis, võib isik öelda, et lööke on „umbes 10“. Selles, et süüdistatava ütluste järgi lõi Kotenjov kannatanut umbes kokku 11 korda noaga, kohtuarstliku ekspertiisi raviasutuses oli kannatanul avastatud 18 haava, ei näe kohus põhimõttelist vastuolu, mis seaks süüdistatava ütlusi noalöökide arvu kohta kahtluse alla. Sündmuskoha vaatlusprotokollidest kriminaalasja materjalid lk 10-39 nähtub muuhulgas, et sündmuskohalt oli avastatud jalatsite jäljed. Öisel vaatlusel avastati 2 erinevat jalatsijälgi, fotod 3 ja 4, lk
  5. Päevasel korduval vaatlusel avastati erinevad jalatsijäljed, foto 11-13 lk 31-32, foto 23, lk 37, kokku neli jälgi. Sündmuskoha vaatlusprotokollidest ei nähtu, ei fototabelites esitatud kokku kuuele jalatsijäljele, oleks veel jälge fotografeeritud. Samas nähtub jäljeekspertiisist kriminaalasja materjalid lk 107-144, et sündmuskohal oli tehtud kokku 21 jalatsijälgede foto lk 113-
  6. Kohus peab tunnistama, et kohtuliku arutamise käigus ei ole tuvastatud, mis ajal, kes, kus ja millistel asjaoludel on lisaks sündmuskoha vaatlusprotokollides näidatud 6 jälje fotodele teinud veel vähemalt 15 foto erinevate jalatsijälgedega. Jäljeekspertiisi aktist nähtub lk 112, et fotodel 11,12,17 ja 18 jalatsi mustrielemendid on sarnased Judini vasaku jala Umbro jalatsile foto 24 lk 135, lisa 2C lk 140; fotodel 19 ja 20 jalatsi mustrielemendid on sarnased Judini parema jala Umbro jalatsile foto 24 lk 135, lisa 2C lk
  7. Kohus peab tunnistama, et sündmuskoha vaatlusprotokollides lk 15, 31-32 ja 37 fotografeeritud jalatsijälgede mustrielemendid on visuaalselt selgelt eristatavad ja nimetatud lehekülgedel olevad fotod ei ole need fotod, mis on esitatud jäljeekspertiisi fotodel 11,12,17,18,19,
  8. Seega süüdistatav Judini jalatsite mustrielementidega sarnaseid jalatsijälge ei olnud sündmuskoha vaatlustel ( öösel ega päeval) fikseeritud ja avastatud. Süüdistatav Judini jalatsite mustrielementidega sarnaste jälgede fotode ilmumine jäljeekspertiisi läbiviimisele on märgitud lk 108, ekspertiisile esitati DVD-plaat, millele on 27 fotofaili ( mõned fotod korduvad). Samas ei ole tuvastatav ja kontrollitav, mis asjaoludel olid tehtud veel 15 foto lisaks kuuele, mis olid tehtud sündmuskoha vaatlustel. Sündmuskoha vaatlusprotokollides puudub igasugune informatsioon fikseeritud jälgede säilitamise kohta, palju fotosid tehti. DVD olemasolu kohta pole sündmuskoha vaatlusprotokollides märgitud. Ei ole kontrollitav, mis DVD-plaat eksperdile esitati. Lk 112 ekspertiisi aktis on märgitud, et DVD-plaat fotodega on tagastatud. Kohtule esitatud tõendite hulgas nimetatud DVD- plaati ei ole. 9 Ülalkirjeldatud asjaolude tõttu ei ole kuidagi võimalik jaatada, et eksperdile esitatud jalatsijälgede fotod 11,12,17,18,19, 20 lk 123-124, 129-133 pärinevad sündmuskohalt. Sel juhul eksperdi arvamus, et nimetatud fotodel olevate jalatsite mustrielemendid on sarnased Judini jalatsite Umbro mustrielementidega, ei oma kohtuasja lahendamisel tähtsust. Kohtul ei ole alust kahelda eksperdi uuringute, arvamuse kujundamise õigsuses. Aktis on uuringud näidatud ja põhjalikult selgitatud, kuidas ekspert on oma arvamusele jõudnud, arvamusele jõudmine on jälgitav ja kohtule veenev. Tõendi usaldusväärsuse probleem ei ole eksperdis või tema arvamuse põhjendatuses-põhjendamatuses, vaid materjali kvaliteedis, mis oli eksperdile esitatud. Eksperdile esitatud materjal on kogutud vähemalt osaliselt ebakvaliteetselt ( isegi ekspert tegi aktis märkuse, et jäljed on pildistatud mõõtmiskavata), et selle alusel tehtud eksperdi arvamusse tuleb suhtuda kriitiliselt, kontrollides igakülgselt ja hoolikalt eksperdile esitatud uurimismaterjali kvaliteeti ja selle usaldusväärsust. Süüdistatav Judini ütlused, antud ristküsitlusel ja olustikuga seostamisel, teo toimepanemise kohta on kinnitatud sündmuskoha vaatlusprotokolliga. Kohtuistungil vastas süüdistatav kohtu küsimusele, et sündmuskoha vaatlusprotokolli lisa fotodel 21, 22 kriminaalasja materjalid lk 36 on fikseeritud just see koht lammutatud maja juures, kus toimus sündmuse viimane osa, mil Kotenjov lõi kannatanut noaga kaela piirkonda. Ka olustikuga seostamisel Judini poolt näidatud kohad ( uuritud videosalvestis), kus algas ja kulges tegu, mille kestel põhjustati kannatanule kehavigastused, ühtivad sündmuskoha vaatlusprotokollidega fikseeritud kohtadega, kus oli avastatud jalatsi ja verejäljed lk 2730, 34-37 Süüdistatava Judini ütlused, et ta on kannatanuga varem suhelnud juunis 2016, ehk kannatanu ja süüdistatav on tuttavad, on kinnitatud sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga kriminaalasja materjalid lk 168-170, millest nähtub, et 25.06.2016 on tehtud kaks kõnet Judini telefoninumbrilt xxx kannatanu telefonile xxx ja kaks kõnet kannatanu telefonilt Judini telefoninumbrile. Süüdistatav avaldas kohtuistungil, et rohkem kuni detsember 2016 ei ole ta kannatanuga suhelnud kohtutoimik lk
  9. See on nimetatud andmete protokolliga kinnitust leidnud. Süüdistatav Judini ütlused on kaudselt kinnitatud DNA ekspertiisi aktiga kriminaalasja materjalid lk 97-106, milles esitatud eksperdiarvamuse kohaselt Judini jope parema varruka servalt on avastatud bioloogiline materjal, mis on pärit enam kui ühelt isikult ja saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada kannatanult pärineva bioloogilise materjali esinemist nimetatud proovis. Samas ei ole arvamuses märgitud, et proov sisaldaks verd eeltesti alusel. Eksperdiarvamus annab täiendava informatsiooni tõdemiseks, et süüdistataval võis olla kannatanuga selline kontakt, mille käigus kannatanu bioloogiline materjal võis sattuda süüdistatava jopele. Ei ole välistatud, et kontakt võis olla selline nagu kirjeldas süüdistatav ristküsitlusel kohtutoimik lk 99, et ta aitas kannatanu püsti tõusta. Jope on avastatud ja ära võetud 01.03.2017 läbiotsimise käigus süüdistatava kodus kriminaalasja materjalid lk 58-60, ja samal päeval on jope asitõendina vaadeldud, protokoll lk 78-
  10. vaatlusel viidi läbi uuring vere olemasolu tuvastamiseks, verd „froteerätiku pinnal“ (?) avastatud ei ole. Protokolli tekst annab aluse siiski arvata, et vaadeldi jope, mitte froteerätik, ja jopel verd ei ole avastatud. See ühtib DNA ekspertiisiaktiga, mille kohaselt puudub alus arvata, et jopel avastatud bioloogiline materjal sisaldaks verd. Analüüsides süüdistatav Judini ütlusi, mis on antud ristküsitlusel, kogumis olustikuga seostamise protokolli ja muude ülalnäidatud objektiivsete tõenditega, jõuab kohus 10 järeldusele, et süüdistatava ütlused on loogikaga kooskõlas, järjepidevad (ükski menetluspool ei ole taotlenud tema varasemalt antud ütluste avaldamist seoses ütlustes esineva vastuoluga), ka eluliselt usutavad, samuti tema ütlused ei ole vastuolus uuritud objektiivsete tõenditega. Sellest tulenevalt ei näe kohus põhjusi, miks peaks kohtul tekkima kahtlusi süüdistatava ütluste usaldusväärsuses. Süüdistatav Kotenjov andis ristküsitlusel järgmised ütlused. Ta tunneb Artjom Judinit lapsepõlvest. Kannatanut ta tunneb seoses narkokäitlemisega. 2016 aastal tegi kannatanu talle ettepaneku hakata narkoaineid müüma, millega ta lõpuks nõustus. Ta sai korduvalt kannatanult tablette, tegeles müümisega ja kannatanule pidi andma müügist saadud raha. Oli kokku lepitud, et kannatanu saadab talle igal korral SMS-i, kui aine on peidikus. Nii see toimuski. Ühel korral avastas ta ei peidikus ainet ei ole. Kannatanu talle selgitas, et see on Kotenjovi enda probleem ja tuleb hakata töötama, et võlga ei tekiks. Narkootikumide tegelemisel tekkis võlg summas umbes 1000 eurot, mis oli tema jaoks üle jõua ja ta ei teadnud, kuidas olukorda lahendada. Kannatanu ähvardas teda sõnaliselt. Kohtutoimik lk
  11. Süüdistatav selgitas, et politseinikest sai ta teada, et kannatanu on narkorühmituse liige, vastavas kriminaalasjas andis ta tunnistajana ütlusi kannatanu tegevuse kohta, osales kannatanu äratundmisel. Siis andis ta sellised ütlused nagu käesoleval kohtuistungil. See oli hiljem kui märtsis 2017, mil ta oli käesolevas kriminaalasjas vabastatud vahi alt. Kohtutoimik lk
  12. Paar päeva enne 01.12.2016 kannatanu saatis talle SMS-i, et õhtul 01.12.2016 kohtuda süüdistatava maja taga. Ta nõustus. Päeval ta oli koolis ja õhtul läks M. M.i juurde, kus veetis aega. Ta kohtus koolis Judiniga ja ütles talle, et läheb õhtul kannatanuga kohtumisele kl 19 paiku. Kuna ta teadis, et kannatanult võib mida tahes oodata, võttis ta kaasa noa, mille kogu pikkus on 10-15 cm, selle tera pikkus 5-6 cm ja laius 1 cm. Ta tuli M.i juurde kl 18 ja viibis seal umbes 3 tundi. Kl 21 paiku tuli Judin. Koos Judiniga läksid kohtumispaigale. Kohal ootasid 10 minutit. Kannatanu tuli agressiivse sammuga, oli nähtav, et ta on meelestatud tõsiselt. Kannatanu hoidis käsi taskus. Süüdistatav ei teadnud, mis kannatanul seal võib olla. Kannatanu võttis käe taskust välja ja süüdistatav lõi kannatanu noaga õlga vasakul pool, ta ei oska täpselt öelda kuhu löök tabas, kuid ta ei löönud tähtsatesse organitesse. Kohtutoimik lk 109 pöördel. Kannatanu lõi teda vastu põske ja hakkas eemalduma kiire sammuga. Judin jooksis kannatanu järele ja pani talle jala ette ja kannatanu komistas. Süüdistatav ei ole kindel kas Judin ja kannatanu kaklesid või mitte, sest süüdistatav kandis tol ajal prille, klaasid olid lumes. Kannatanu oli asendis pool istudes. Kannatanu lõi teda veel korra näkku. Süüdistataval tekkis viha ja ta lõi kannatanut kaks korda noaga, kuhu piirkonda ei oska öelda. Pärast seda läksid kõik laiali, kes kuhu. Kohtutoimik lk
  13. Kannatanu läks ühe künka suunas. Süüdistatav ja Judin olid läheduses. Süüdistatav oli šokis juhtunust, et saanud aru, kuidas saaks inimest lüüa. Ta palus kannatanult anda talle telefoni kätte, sest ta sai aru, et kannatanu võib helistada sõpradele. Kannatanu ise andis talle telefoni, mille ta pani oma taskusse. Selles kohas viibisid 10-15 minutit. Lk
  14. Judin lõi kannatanut jalaga, kannatanu kukkus pikali. Kannatanu haaras süüdistatava jalast ja süüdistatav lõi kannatanu ühe korra noaga külge arvatavasti vasakul pool. Kohtutoimik lk
  15. Arvasid, et ei saa jätkata sellises avatud kõigile kohas. Nad tirisid kannatanu kaks sammu eemale ja kannatanu ütles, et ta läheb ise. Otsustasid, et lähevad põlenud maja juurde. Kannatanu läks vabatahtlikult, teda ei sundinud. Põlenud maja asus umbes 20 m kaugusel. Kannatanuga oli kõik hästi, verd ei olnud üldse. Nad viisid kannatanu pingi juurde ja panid kannatanu istuma. Süüdistatav oli šokiseisundis. Kannatanul hakkas halb, 11 ta pani silmad kinni. Süüdistatav ehmus. „ ainus asi, mis päästaks olukorda, et teha inimesele jälle haiget, tean, et tavaliselt nii tehakse, et inimest sellist seisundist välja tuua. Ainuke asi, mis saan teha, minna tema juurde ja vajutada õla peal olevasse punkti, et see on kõige ohutum punkt, vajutasin sinna noaga, et M. tuleks teadvusse ja avaks silmad. Pärast seda M. kukkus lihtsalt maha. Olin totaalses šokiseisundis, et inimesega ei ole kõik korras. „ Kohtutoimik lk 110 pöördel. Süüdistatav selgitas, et tal hakkas halb. Võimalik, et nad katsid kannatanu kaigastega ja läksid ära. Kogu sündmus võttis aega 1 või 1,5 tundi. Nad läksid M.i juurde, kella oli 24.00-01.00 paiku. Ta viskas noa ära. Mõne päeva või isegi nädala pärast sai ta aru, et kannatanu telefon on tema käes, ja ta otsustas seda pantida. Koos M.iga käisid Narvas ja M. andis telefoni panti. Paari nädala pärast sai süüdistatav teada, et kannatanu on elus ja haiglas. Süüdistatav selgitas, et ta ei tekitanud kannatanule rohkem haavu kui
  16. Vastates kaitsja küsimusele, et kannatanul on avastatud 18 torkelõikehaava, kuidas siis need tekkisid süüdistatava arvates, selgitas süüdistatav, et võib olla kukkumisel. Kohtutoimik lk
  17. Vastates prokuröri küsimustele selgitas süüdistatav, et ta suhtles kannatanuga telefoni teel. Kõik kannatanu SMSd tulid ühelt ja samalt numbrilt. Süüdistatav teab kindlalt, et kannatanul pidi olema kaks eraldi numbrit, kui ta tegeles narkoasjadega. Süüdistatav avaldas, et ta kaitses end, lüües noaga ega näinud, mis keha piirkonda tabasid noalöögid. Esimene löök oli aga kindlasti õlga. Kohtutoimik lk
  18. Prokurör esitas süüdistatavale rida küsimusi ja kohtu loal avaldas isiku varasemalt antud ütlused ristküsitlusel antud ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks KrMS § 289 lg 1 alusel. Samuti tuletas prokurör süüdistatavale meelde isiku tema ülekuulamisprotokolli sisu, milles ta andis ütlusi, KrMS § 288 lg 9 p
  19. Süüdistatava ütlused ei ole järjepidevad. 1.Süüdistatav selgitas prokuröri küsimusele, kas ta vajutas noaga kannatanu õlale, et ta ei vajutanud noaga õlale, vaid torkas, lk 112, kuid seda ei saa löögiks pidada, eesmärgiks, et kannatanu tuleks teadvusse. Prokurör avaldas kohtu loal kahtlustatava ülekuulamise protokollist ( 18.01.2017), milles isik väitis, et ta lõi kannatanu noaga kaela. Süüdistatav vastas sellele kohtuistungil „hästi, lõin“. Samuti avaldas prokurör 18.01.2017 ütlustest, et eesmärgiks oli kõik kiiresti ära lõpetada. Süüdistatav selgitas, et kõik kiiresti ära lõpetada, et kannatanu tuleks teadvusse.
  20. Samuti selgitas süüdistatav, et kuna kannatanu lihtsalt kukkus maha ( ta selgitab põlenud maja juures stseeni – kohtu märkus) ja verd ei olnud, võib olla näol tilk, siis arvas ta, et kannatanuga ei juhtu midagi halba, et kõik on hästi. Prokurör avaldas sama ülekuulamisprotokollist ütlusi, et ta arvas, et kannatanu suri selle löögi tagajärjel. Süüdistatav selgitas selle peale, et ta ikkagi oletas.
  21. Samuti selgitas süüdistatav prokuröri küsimusele, et vist tema kattis kannatanu toigastega, sest seda lõppu ta ei mäleta hästi, võis olla, et katsid koos Judiniga. Tutvudes 18.01.2017 antud ütlustega, möönis süüdistatav, et nad katsid kannatanu keha toigastega Judiniga koos. Siinjuures avaldas süüdistatav prokuröri küsimusele, et 18.01.2017 antud ütlused on tõesed, „tuleb välja, et jah“, kohtutoimik lk 112 pöördel.
  22. Samuti selgitas süüdistatav prokuröri küsimusele vastates, et enne kohtumisele minekut, et olnud tal Judiniga mingeid kokkuleppeid, mis teha kohtumisel. Prokurör avaldas sama 18.01.2017 ülekuulamisprotokollist ütlusi, milles isik avaldas, et ta tegi Judinile ettepaneku kannatanu tappa. Süüdistatav selgitas, et ei olnud sellist ettepanekut. Prokuröri küsimusele, miks ta andis selliseid ütlusi, selgitas süüdistatav, et võimalik vihast, hirmust ja kaitsja Belugin ei viibinud ülekuulamisel kogu aeg kohal, käis väljas. Süüdistatav avaldas, et oli šokis, kui selliseid ütlusi andis. Võib olla ta väljendas ennast 12 valesti. Ülekuulamisprotokolli luges ta läbi pisarates, võib olla ei lugenudki. Kohtutoimik lk113 ja pöördel.
  23. Samuti selgitas süüdistatav prokuröri küsimusele, millele süüdistatav lootis kannatanu puhul, miks ei pöördutud politseisse ülestunnistamisega, et ta lootis, et kannatanuga on kõik korras, kõik lõpeb hästi. Prokurör avaldas isiku ütlusi 18.01.2017 ülekuulamisprotokollist, milles isik väitis, et nad lootsid, et kuritegu ei avastata. Süüdistatav selgitas, et ta kartis ranget karistust või kartis, et kannatanu sõbrad leiavad ta üles.
  24. Samuti selgitas süüdistatav prokuröri küsimusele, et põlenud maja juurde läks kannatanu iseseisvalt, süüdistatav tahtis ainult natuke lükata kannatanu, et aidata tõusta. Prokurör avaldas 10.01.2017 ülekuulamisprotokollist, milles isik väitis, et tema ja Judin võtsid kannatanult jalast ja kätest ja tassisid koos. Süüdistatav selgitas, et keegi kannatanut ei tassinud. Võib olla Judin tassis kaks sammu, kuid nüüd ta ei mäleta, kuidas Judin seda tegi. Kohtutoimik lk 116 pöördel ja
  25. Lisaks on kaitsja süüdistatav ristküsitlusel korduvalt protestinud ja tähelepanu osutanud lk 13,116 pöördel, et tegelikult oli süüdistatav üle kuulatud eeluurimisel ka 02.03.2017 ja juba siis muutis ta ütlusi ja ei kinnitanud, et ta oleks teinud ettepaneku Judinile kannatanu tapmiseks ja et nad oleksid kannatanu kahekesi tassinud põlenud majani. Analüüsides süüdistatav Kotenjovi erinevatel menetlusstaadiumitel antud ütlusi peab kohus tõdema, et süüdistatava ütlused ei olnud kohtueelsel ja kohtuliul menetlusel järjepidevad. Süüdistatav on korduvalt mitmetes küsimustes ütlusi muutnud. Prokurör on põhjalikult näidanud ristküsitlusel isiku varasemaid ütlusi avaldades, milliste asjaolude kohta on isik ütlusi muutnud. Teatud osas on süüdistatav oma ütlusi muutnud juba kohtueelsel uurimisel – nii 18.01.2017 ülekuulamisel selgitas ta, kuidas ta tegi ettepaneku Judinile tappa süüdistatavat ja kuidas tema ja Judin tassisid kannatanu jalast ja kätest põlenud majani; 02.03.2017 ülekuulamisel asus ta seda eitama, nagu ristküsitlusel. See näitab, et süüdistatav ütlused ei olnud järjepidevad juba kohtueelse uurimise käigus. Kohtulikul uurimisel andis süüdistatav varasematest kohtueelsel uurimisel antud ütlustest erinevad ütlused, nimelt eitas ristküsitlusel, et neil oli lootust, et kuritegu ei avastata; et ta arvas, et kannatanu suri noalöögi tagajärjel ( kohtus selgitas süüdistatav, et neil oli lootust ja ta arvas, et kannatanuga on kõik hästi, sest verd ei olnud); et ta lõi kannatanut noaga põlenud maja juures ( kohtus selgitas süüdistatav algul kaitsja küsimustele, et ta vajutas noaga, et kannatanu teadvusse tuleks). Olustikuga seostamisel, kriminaalasja materjalid lk 193-194, näitas Kotenjov, kuidas ta algul lõi kannatanut noaga rinda vasakul pool; hiljem ta lõi kannatanut külge paremal pool kahel korral ja viimast korda lõi noaga kannatanule kaela piirkonda. Ristküsitluses selgitas süüdistatav, et lõi kannatanu algul õla piirkonda, mitte tähtsatesse organitesse, seejärel kahel korral kuhu ei oska selgitada, seejärel külge arvatavasti vasakul pool ja viimasena vajutas-torkas-lõi noaga õlga. Võrreldes isiku ütluste olustikuga seostamise protokolli ja süüdistatava ütlusi ristküsitluses, on kohtu arvates piisavalt selge jälgitav isiku poolt andmete korrigeerimine teatud suunas – vähendada, kergendada oma panust teosse. Näiteks noalöök rinda vasakule poole transformeerub ütlustes löögisse õla piirkonda, mitte tähtsasse organisse. Seega süüdistatava kohtueelsel ja kohtuliku uurimisel antud ütlused ei olnud järjepidevad. 13 Lisaks sellele osutab kohus sellele, et süüdistatava ütlused ei olnud järjepidevad mitte ainult kohtueelse uurimise staadiumi sees, samuti kohtueelse ja kohtuliku uurimise kestel, vaid isik muutis ja korrigeeris ütlusi ka kogu ristküsitluse käigus, vastates menetlusosaliste küsimustele erinevalt. Süüdistatav Kotenjovi ristküsitlus täitis oma eesmärki ja andis kohtule võimaluse kontrollida süüdistatava ütluste usaldusväärsust ja teha vastavad järeldused. Väga ilmekas on süüdistatava ütluse muutmine ristküsitluse käigus noa kasutamise kohta põlenud maja juures. Algul kaitsja küsimusele vastates selgitas ta, et vajutas noaga õla piirkonda, prokuröri küsimusele vastas juba, et torkas noaga ja pärast prokuröri varasemaalt antud ütluste avaldamist, et ta lõi noaga kaela piirkonda, vastas süüdistatav „hästi, lõin“ , kohtutoimik lk 110 pöördel, 112, 112 pöördel. Samuti vastates prokuröri küsimusele, kas 18.01.2017 antud ütlused on tõelised, vastas süüdistatav, „tuleb välja jah“. Küsitud oli kogu ütluste kohta. Vastates prokuröri küsimusele, et sellistes ütlustes väitis isik, et ta tegi Judinile ettepaneku tappa kannatanut, avaldas süüdistatav, et ta oli šokis ülekuulamisel,, hirmust väljendas ennast valesti, protokolli luges pisarates, võib olla ei lugenud isegi protokolli ja üldse kaitsja käis väljas ülekuulamise ajal ja ta ise ei palunud kaitsjalt ennast kaitsta, kohtutoimik lk 113 ja 1143 pöördel. Seega, süüdistatava ütlused ei ole järjepidevad ka ristküsitluse kestel. Süüdistatava ütlused ei ole osaliselt eluliselt usutavad , osaliselt tõsiseltvõetavad. Kohus on üleval süüdistatava ütlusi laiemalt näidanud ka selleks, et kohtuotsuse lugejale oleks nähtav ütluste kogu konteksti arvestades, et süüdistatava ütluste osa ei ole eluliselt usutav ega kohati tõsiseltvõetav. Kohus leiab, et ei ole eluliselt usutav, et süüdistatav võttis noa kaasa enesekaitseks. Tema ja Judin läksid kohtumispaigale kahekesi. Selles oli kannatanule ootamatuse moment, sest kohtumine oli kokku lepitud kannatanu ja Kotenjovi vahel, Judini osalemisest kannatanu ei teadnud. Edasine sündmuse käik näitas, et kannatanu läks kohtumisele, olles kaine, üksi, tal ei olnud kaasas relva, löömiseks kasutatavat eset ( näiteks kurikat) ega torkelõikevahendit. See näitab, et Kotenjovi ja kannatanu vaheline suhtlus kohtumise kohta oli kannatanu poolt pigem rahumeelne. Kohus on arvamusel, et Kotenjov võttes kaasa kohtumisele noa, oli valmis füüsilise vägivalla kasutamiseks kannatanu suhtes. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et süüdistatav oli suurem osa ajast šokiseisundis ja ei teadnud mis teha ja mõtles, kuidas juhtus nii, et inimest löödi noaga. Sündmuse käik näitab jällegi, et süüdistatava käitumine oli vägagi loogiline ja kindel kuriteo toimepanemise seisukohalt. Nimelt ta võttis kannatanult telefoni ära juba siis, kui kannatanu oli haavatud noaga. Sellega tagas süüdistatav olukorda, et kannatanu võimalused kutsuda ja saada abi on piiratud või isegi olematud. Kohus ei pea eluliselt usutavaks ega tõsiseltvõetavaks süüdistatava väidet, et mahapõlenud maha juurde suundusid põhjusel, et ei saa ju jätkata avatud kohas. Kohus märgib, et kui sooviti algusest peale kanatanuga ainult rääkida, siis seda oligi mugav ja mõistlik jätkata avatud kohas. Varjatud, inimtühja kohta oleks süüdistatavale vaja siis, kui süüdistatav pidas silmas kannatanu suhtes vägivaldse kuriteo toimepanemist. Seega süüdistatav korduvad väited, et ta oli šokiseisundis, ei teadnud mis teha, ei ole kohtule veenvad. Kohtu arvates ei ole tõsiseltvõetav süüdistatav ütlus, et kuna ta ei saanud tekitada kannatanule rohkem kui 5 haava, on ülejäänud haavad ( kokku kannatanul on avastatud 18 noahaava) tekkinud võib olla kukkumisel, Süüdistatav kuidagi ei selgitanud, kuidas kannatanul võis tekkida veel 13 torkelõikehaava kukkumisel ja millal see juhtus. Kohtu arvates ei ole tõsiseltvõetav süüdistatava väide, mida kohus on ütluste näitamisel pidanud vajalikuks tsiteerida, et kuna kannatanul hakkas halb, siis süüdistatav teab, et nii tehakse tavaliselt, et inimene teadvusse tuleks, tuleb talle haiget teha, sellepärast „vajutas“ 14 ta noaga õla piirkonda. Arvestades, et kannatanule oli enne seda süüdistatava enda sõnul tekitatud 4 noahaava, neist üks arvatavasti vasaku külje piirkonda, on süüdistatava kirjeldatud abi andmise meetod küüniline. Tema ütlused selle asjaolu kohta näitavad, et ütluste andmisel on süüdistatav valmis esitama kohtule isasuguseid vähetõenäoliseid seletusi. Kohus märgib, et kriminaalmenetluse käigus on süüdistatav Kotenjov andnud menetlejale ütlusi, mõeldes asjaolud välja. Kriminaalasja materjalid lk 194 olustikuga seostamise protokollist nähtub, et Kotenjov näitas kohta, kus ta minema kannatanult äravõetud telefoni ja selgitas, kuidas see lendas vastu puud ja purunes tükkideks. Kohtuistungil andis süüdistatav ütlusi, et telefoni andis M. panti, kohtutoimik lk
  26. Nimetatud fakt on kohtuliku arutamise käigus kinnitust leidnud M. M.i ütluste, kohtutoimik lk 91 pöördel-94, ja pandimaja 05.12.2016 lepinguga, kriminaalasja materjalid lk
  27. Vastates kohtu küsimusele selgitas süüdistatav, et seostamise läbiviimise ajaks (19.01.2017) on ta juba unustanud, et telefon oli panditud. Ta ei mõelnud, et telefoni kohta hakatakse küsima. Küsimusele, miks oli vaja asjaolusid välja mõelda, miks ei saanud menetlejale öelda, et ei mäleta telefoni kohta, selgitas süüdistatav, et kartis ja ei teadnud, mida peab tegema, kohtutoimik lk 119 pöördel. Seega on kohtuliku arutamise käigus tuvastatud, et süüdistatavalt pärinevad andmed on osaliselt välja mõeldud. Kokkuvõttena märgib kohus, et süüdistatav Kotenjovi ütlused ei olnud järjepidevad kohtueelse uurimise kestel, ka kohtuliku arutamise käigus, ei ole osaliselt eluliselt usutavad, kohati tõsiseltvõetavad, samuti on täheldatud, et Kotenjov on teatud asjaoludes andnud menetlejale väljamõeldud ütlusi. Sellest tulenevalt suhtub kohus süüdistatav Kotenjovi ütlustesse väga ettevaatlikult ja kriitiliselt. Isikult pärinevas informatsioonis näeb kohus lahknevusi, eluliselt mitteusutavaid andmeid, mis ei ole üksikud, vaid läbivad ütlused tervikuna ja olulistes momentides. Seetõttu tugineb kohus süüdistatav Kotenjovi ütlustele ainult selles osas, milles ütlused on loogilised ja ei ole millegagi ümber lükatud, mis on kooskõlas teiste usaldusväärsete tõendite ja süüdistatav Judini ütlustega. Süüdistatav Kotenjovi ütlused, samuti tema ütluste olustikuga seostamisel saadud andmed, et põlenud maja juures seisis ta kannatanu juures, kes istus puidust pingil, ja vajutastorkas-lõi kannatanut noaga kannatanu suhtes vasakule poole on kinnitatud sündmuskoha vaatlusprotokollis fikseeritud andmetega ja on kooskõlas jäljeekspertiisiga. Nimelt sündmuskoha vaatlusprotokollist fotodelt 22 ja 27, kriminaalasjamaterjalid lk 37, on nähtav, et puulaual lumel on jäetud jalatsijälg. Ütluste seostamisel ( vt salvestis ümbrikus lk 199) on Kotenjov näidanud just sellele kohale, kus kõrval istus kannatanu ja kus seisis tema ise ja sellest positsioonist vajutas-torkas-lõi noaga kannatanut vasakule poole. Sellele kohale osutas seostamisel ka süüdistatav Judin ( vt salvestis ümbrikus lk 166). Jäljeekspertiisile oli nimetatud jälg esitatud, lk 120, foto nr
  28. Ekspert on arvamuses jõudnud seisukohale, et , lk 112, et foto 8 esitatud jälg on jäetud Deniss Kotenjovi vasaku jala jalatsiga ( foto 22), lk
  29. Muid Deniss Kotenjovi jalatsiga jäetud jäljed, millele osutab oma arvamuses ekspert, ei olnud sündmuskohalt avastatud ja fikseeritud, vähemalt seda ei ole sündmuskoha vaatlusprotokollist tuvastada. Seda teemat on kohus juba analüüsinud süüdistata Judiniga seonduvalt ja kohus rohkem sellele ei peatud. Deniss Kotenjovi jalatsite tekkimine kriminaalasjasse ei ole kohtule esitatud materjalide aluse jälgitav, nii lk 55 (p 12 kinnipidamisprotokoll) Kotenjovi kinnipidamisel 18.01.2017 oli isikul ära võetud ainult mobiiltelefon, kinnipidamisprotokollis ei ole jalatsid isiku riideesemetes mainitud lk 54 p
  30. Samas ei ole ükski menetlusosaline vaidlustanud 15 fakti, et asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldud jalatsid, kriminaalasja materjalid lk 87-90, algab vaatluse punkt 2, kuuluvad just süüdistatav Kotenjovile. Ka kohus rahuldub sellega ja lähtub jalatsite kuuluvusest Kotenjovile. Vaatlusprotokollis on ka märge, et jalatsitest on tehtud jäljendid, punkt 4 lk
  31. Ülalnäidatud asjaolude analüüs annab kohtule täiendavalt aluse arvata, et süüdistatav Kotenjovi ütlustele on võimalik tugineda kohtuotsuse tegemisel osas, milles ütlused on kinnitatud teiste tõenditega ja ei ole teiste usaldusväärsete tõenditega ümber lükatud. Eraldi peatub kohus prokuröri poolt süütõendina esitatud kannatanu ütlustel. Kohtuistungil andis kannatanu ütlusi, mis ei vasta süüdistatavatele esitatud süüdistusele. Kohtuistungil ülekuulatud kannatanu selgitas, kohtutoimik lk 78 pöördel – 82, et ta ei tunne süüdistatavaid, ei ole nendega suhelnud, seda enam neile raha andnud. 01.12.2016 kohtus ta oma sõbraga V., kellega lepiti kokku telefonitsi. Nimetatud asjaolu on tuletatav sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga kriminaalasja materjalid lk 155, millest nähtub, et 01.12.2016 suhtles kannatanu V. G. kl 14.18 ja 20.57 telefoni teel. Pärast kohtumist läks ta koju ja otsustas minna jalutama. Kannatanu eitab, et tal oleks kokku lepitud mingi muu kohtumine. Kannatanu selgitas, et ühel hetkel teda rünnati2-3 tundmatut isikut. Ta mäletab, et esimene löök oli tehtud pea piirkonda, ta ei mäleta palju kordi teda löödi. Võimalik, et löök oli kas noa või muu kõva esemega. Kannatanu mäletab, et ta vedeles, verine, teda tiriti jopest, ta ronis välja puulaudade alt. Ta otsis abi, koputas kusagile, oli garaažide juures, püüdis püsti tõusta ja kaotas teadvuse. Ta ei mäleta, mis juhtus telefoniga, ta otsis, kus on telefon, ei leidnud. Kannatanu ütlused, et ta ei tunne süüdistatav Judinit, on ümber lükatud veenvalt süüdistatav Judini ütlustega, millest nähtub, et ta tunneb kannatanut ja suhtles temaga rahalistes asjades juunis 2016 ja sai kannatanult raha võlgu, ja sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga, kriminaalasja materjalid lk 168, millest nähtub, et 25.06.2016 süüdistatav Judin tegi kaks kõnet kannatanu telefonile xxx ja kannatanu tegi kaks kõnet süüdistatav Judini telefonile xxx. Kohus suhtub kannatanu ütlustesse kriitiliselt. Kuna ta varjab fakti, et on süüdistatav Judiniga suhelnud ja seega tunneb teda, ei ole välistatud, et ta tunneb ka süüdistatav Kotenjovit seoses narkokäitlemisega ja püüab sedagi varjata. Kotenjov on ütlustes osutanud faktile, et ta on tunnistaja kriminaalasjas, kus andis tunnistajana ütlusi kannatanu peale. Prokuratuur ei esitanud kohtule selle kohta kinnitavaid ega ümberlükkavaid andmeid ega püüdnud tuua sellesse küsimusesse selgust. Lähtuvalt sellest on kohtul tekkinud põhjendatud kahtlus, et prokuratuur varjab kohtu eest andmed, mis võivad puudutada kannatanut seoses tema osalemisega narkokäitlemises. Kohus nõustub prokuratuuriiga selles osas ( prokuröri kõne kohtuvaidlustes), et kannatanul oleks sel juhul õigus keelduda ütluste adumisest enda vastu. Kohus leiab, et süüdistatav Kotenjovi ütlused, et ta oli kannatanule võlgu seoses narkokäitlemisega, ei ole millegagi ümber lükatud. Kuigi kohus suhtub süüdistatav Kotenjovi ütlustesse kriitiliselt, on tema ütlused selles osas eluliselt usutavad. Nii süüdistatav selgitas mõistlikult, miks kannatanu telefoni andmetest ega tema enda telefoni andmetest ei ole võimalik tuvastada nendevahelist suhtlemist: isikul, kes tegeleb narkokäitlemisega, on mitu telefoninumbrit. Teise telefoninumbri olemasolu ja andmeid ei ole antud kriminaalasjas kontrollitud, Kontrollitud oli ainult üks kannatanu number xxx, see on nö perekondlik number, millega suhtles kannatanu vanemate ja sõpradega. Kohtupraktikast on üldteada asjaolu, et narkokäitleja suhtleb seoses narkomüügiga eraldi selleks ettenähtud telefoninumbriga, mis on teada teatud isikute ringile. Kuna prokuratuur ei ole antud asjas esitanud informatsiooni, rääkimata toenditest, on kohtul alust arvata, et prokuratuuril on alust varjata kohtu eest kannatanu seotust 16 narkokäitlemisega ja sellest tulenevaid andmeid. Tõepoolest kriminaalasja materjalidest lk 168-169 sideettevõtjalt saadud andmete protokollist nähtub, et oli teostatud kõnedeeristus Deniss Kotenjovi mobiiltelefoni xxx järgi ajavahemikus 25.11.2016-10.12.2016, kannatanu mobiiltelefoni xxx järgi ajavahemikus 01.06.2016-31.10.
  32. Selline kontroll ei anna mingitki infot süüdistatav Kotenjovi väite ümberlükkamiseks. Sellest tõendist ei tule, et menetleja oleks tuvastanud või vähemalt kontrollinud asjaolu, kas kannatanu valduses oli veel teine telefoninumber, võimalikult narkokäitlemiseks ( kuigi süüdistatav Kotenjov on narkokäitlemisele osutanud). KrMS § 287-1 lg 3 näeb ette, et peale isikusamasuse tuvastamist ülekuulamise algul tutvustab kohus tunnistajale ütluste andmisest keeldumise seaduslikke aluseid ja selgitab, et tuleb rääkida tõtt. KrMS § 287-1 lg 4 näeb ette, et tunnistajat hoiatatakse seadusliku aluseta ütluste andmisest keeldumise eest ja teadvalt vale ütluste andmise eest kriminaalvastutusest. Kohus selgitab, et sel juhul tuleks prokuratuuril sellega arvestada kannatanu ütluste kui süütõendi esitamisel, teavitada kohut enne kannatanu ristküsitluse alustamist, et kannatanule tuleb selgitada õigust keelduda ütluste andmisest ehk rakendada KrMS § 2871 lg 3 ja § 71 lg 2 p 1 sätteid juhul, kui ütluste andmisel oleks ta pidanud andma ütlusi enda kohta seoses narkokäitlemisega. Kuna kohus ei olnud teadlik, et vähemalt ühe süüdistatava versiooni kohaselt, on rünne seotud kannatanu kuritegeliku tegevusega narkokäitlemises, hoiatas kohus kannatanut hoopis vastutusest ütluste andmisest keeldumise eest. Ei ole välistatud, et kannatanu andis kohtuistungil ütlusi, olles surve all, kuna kohus hoiatas teda vastutusest, kui ta ei anna ütlusi, kuigi tegelikult oli kannatanul täielik õigus keelduda ütluste andmisest. Siinjuures tugineb kohus kohtupraktikale, mille kohaselt kui kohtumenetluses ei ole tunnistajat nõuetekohaselt rakendatud, näiteks ei ole selgitatud õigus keelduda ütluste andmisest, on tegemist lubamatu tõendiga, sest see on saadud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega. Tsitaat 3-1-1-73-15 p 20: „Riigikohus on leidnud, et ütlus, mis on saadud kohtumenetluses nõuetekohaselt rakendamata tunnistajalt, kellele ei ole selgitatud nende õigusi ja kohustusi (näiteks õigust keelduda KrMS § 280 lg 3 järgi ütluste andmisest KrMS § 71–73 alusel), ei ole käsitatav seadusliku tõendina, sest selle saamisel on rikutud oluliselt kriminaalmenetlusõigust. Sellisele tõendile rajatud kohtuotsus on ebaseaduslik. (Vt nt mutatis mutandis Riigikohtu otsus väärteoasjas nr 3-1-1-72-07, p 8). Kolleegium ei pea ka praegusel juhul võimalikuks sellest põhimõttest kõrvale kalduda.“ Sellest tulenevalt leiab kohus, et kannatanu ütlused ei ole lubatud tõend, kuna on saadud kriminaalmenetluse normi olulise rikkumisega. Menetlusõiguse rikkumine on oluline, sest kannatanult võeti ära võimalus vabalt otsustada oma menetlusliku õiguse kasutamise üle. Kohtul tekib põhjendatud kahtlus, et juhul, kui kannatanule enne ülekuulamist oleks õigus keelduda ütluste andmisest piisavalt selgitatud, oleks kannatanu võinud otsustada, et ta ei anna kohtuistungil ristküsitluses ütlusi ja tõendit ei oleks tekkinud. Kohus ei tugine kohtuotsuse tegemisel kannatanu ütlustele. Süüdistatavate Judini ja Kotenjovi ütlused selle kohta, et nad kohtusid kannatanuga kohas, mis on fikseeritud sündmuskoha vaatlusprotokollidega, kriminaalasja materjalid 26-39, on kinnitatud lk 26 oleva skeemi ja tunnistaja T. ütlustega, kohtutoimik lk 88 pöördel-90, mille kohaselt detsembris alguses 2016 kl 22.00-23.00 paiku läks ta jalutama koeraga ja kohas, kus lõpeb maja, nägi kolme isikut, üks istus lume peal, teine küsitas ja kolmas seisis. Ta läks nendest mööda 10 m kaugusel. Nende käitumine oli tavaline, nagu tavaline vestlus. Järgneval päeval ta käis kohta vaatamas ja nägi kohas, kus kolm isikud vestlesid, vereplekke. Vereplekke oli veel mahapõlenud maja suunas. 17 Punase pastakaga on tunnistaja lk 26 skeemile näidanud nr 3 kohta, kus olid kolm isikut ja nr 4 - mahapõlenud maja asukoht. Süüdistatav Kotenjov ristküsitlusel, kohtutoimik lk 111, on skeemile hariliku pliiatsiga näidanud, nr 1- esialgse kohtumise asukoht, nr 2 järgmine koht, kus toimus telefoni üleandmine, nr 3 – vana maja asukoht. Võrreldes tunnistaja ja süüdistatav Kotenjovi skeemil näidatud andmeid, jõuab kohus seisukohale, et tunnistaja ja süüdistatava Kotenjovi ütlused on omavahel kooskõlas ehk sündmuskoht on tunnistaja ja süüdistatavate ütluste alusel tuvastatav piisava täpsusega. Tunnistaja ütlused kinnitavad ka süüdistatavate ütlusi selle kohta, et sündmuse kestel oli selline ajavahemik, mil kannatanu istus künkal lumel, süüdistatavad olid kõrval seistes, võib olla rääkisid. Tunnistaja V.Z. antud ütlused ei oma kriminaalasjas sisulist tõenduslikku tähendust. Tunnistaja kinnitas, et kannatanul, tema pojal, oli telefon Samsung Galaxi
  33. Hommikul helistati haiglas ja teatati, et poeg on haiglas. Olukord oli raske arsti sõnul. Kohtutoimik lk
  34. Tunnistajalt saadud andmed ei ole kohtule vaja kriminaalasja lahendamiseks ja faktides, mille kohta tunnistaja ütlusi andis, puudub vaidlus. Tunnistaja A. K. ütlustest, kohtutoimik lk 84, nähtub, et ööl vastu 02.12.2016 oli ta valves. Kella 3-4 paiku hommikul läks välja hoonet vaatama. Ta kuidagi tundis, et keegi kas kutsub appi. Hoone peasissekäigu juures nägi ta verejäljed, suur vereloik. Ta nägi, et keegi on väljas, justkui tõuseb püsti ja jälle vajub. Ta läks vaatama ja nägi, et see on noormees, oli üleni verine, palus abi, ütles, et teda peksti. Noormees roomas, kaotas teadvuse, siis jälle tuli teadvusse. Tunnistaja kutsus abi
  35. Ta nägi, et noormehe jope on ka verine, lõikeavad olid jopel. Tunnistaja ütlused on kinnitatud isiku kohtuarstliku ekspertiisiaktiga, kriminaalasja materjalid lk 40-42, millest nähtub, et eksperdi käsituses oli kannatanu haiguslugu, mida ta kasutas uuringutes, mille kohaselt kiirabi oli kutsutud kl 03.43 02.12.2016, saabus kohale 03.53, kannatanu kaevas tugevat valu kaela piirkonnas, hingamisraskustele, pulss oli määratav ainult kaelas. Kannatanu patsiendikaardist kasutas ekspert andmeid, et patsient saabus kiirabiga kl 04.52., haavad erinevates piirkondades, kokku objektiivselt nähtavad 6 haava. Seisund on raske, teadvusel. Patsient paigutati intensiivraviosakonda. Tunnistaja K. ütlused ja isiku kohtuarstlikus ekspertiisiaktis näidatud andmed kannatanu seisundi kohta on kinnitatud tunnistaja N. R. ütlustega ( kohale kutsutud politseinik), kohtutoimik lk 105 pöördel-107 ja tema poolt menetlejale välja antud salvestisega, mida kohus uuris kohtuistungil, kohtutoimik lk 107, pärast tunnistaja ülekuulamist, salvestis lk 106 kriminaalasja materjalides. Kohus näitas, millised tõendid on uuritud, millised tõendid on lubatud, ja andis hinnangu, milline on tõendite usaldusväärsus, millises osas ja miks kohus tugineb tõenditele kohtuotsuse tegemisel. Nüüd selgitab kohus, millised faktilised asjaolud, mis puudutavad süüdistust, on kokkuvõtlikult usaldusväärselt tuvastatud, ja millised süüdistuses näidatud faktilised asjaolud ei leidnud tõenditega kinnitust. Nimelt on mõlemale süüdistatavale ette heidetud, et soovides vabaneda kannatanu ees tekkinud võlast, leppisid süüdistatavad eelnevalt tappa kannatanu. Nimetatud asjaolu ei ole kohtuliku arutamise käigus kinnitamist leidnud. Süüdistatav Judin eitas eelnevat kokkulepet kannatanu tapmiseks. Samuti ei kinnitanud sellise kokkuleppe olemasolu süüdistatav Kotenjov. Muid tõendeid ei ole selle asjaolu kohta kohtule esitatud. 18 Tõendamist on leidnud fakt, et süüdistatav Judin oli kannatanule võlgu 1000 eurot, mille summa sai ta kannatanult juunis 2016 ja pidi tagastama detsembris
  36. Nimetatud asjaolu on tõendatud süüdistatav Judini ütlustega ja sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga, millest on nähtav kannatanu ja süüdistatava korduv suhtlemine juunis
  37. Tõendamist on leidnud fakt, et süüdistatav Kotenjov oli kannatanule võlgu umbes 1000 eurot, võlg tekkis narkokäitlemise kestel. See on tõendatud süüdistatav Kotenjovi ütlustega, mis on kohtu arvates eluliselt usutavad ja mis ei ole muude tõenditega ümber lükatud. Kohus märgib, et omakasu motiivi kontrollimisel ei oma tähendust, kas võlg on tekkinud narkokäitlemise tõttu või muul põhjusel ( nagu väidab süüdistatav Judin sai ta kannatanult raha lõhutud sõiduki remontimiseks). Seega on usaldusväärselt tõendatud, et mõlemad süüdistatavad olid kannatanu tuttavad ja mõlemal tekkisid kannatanuga rahalised suhted. Süüdistatavad pidid tagastama kannatanule raha. Judinil oli tagastamise tähtajaks detsember
  38. Mõlemad süüdistatavad andsid ütlused, et kui kannatanu lähenes, lõi süüdistatav Kotenjov kannatanut noaga. See asjaolu, mis on näidatud süüdistuses, on usaldusväärselt tõendatud süüdistatavate ütlustega. Süüdistuses on märgitud, et kannatanu hakkas jooksma ja süüdistatav Judin pani kannatanule jala ette, mille tagajärjel kukkus kannatanu maha. Süüdistatav Kotenjov lõi kannatanut noaga korduvalt keha piirkonda ja nõudis kannatanult telefoni, mille kannatanu talle andis. Judin lõi kannatanut jalaga pea piirkonda. Süüdistatav Judin selgitas, et süüdistatav Kotenjov lõi kannatanut noaga pea piirkonda, mille pärast tekkis kannatanu ja Kotenjovi vahel kaklus. Kotenjov lõi kannatanu noaga selles kohas kokku 4 korda. Süüdistatav Judin püüdis neid lahutada. Süüdistatav Judin lõi kannatanut ühe korra jalaga, pärast seda, kui kannatanu kakluse käigus lõi Judinit. Süüdistatav Kotenjov andis ütlusi, et esimese löögi peale lõi kannatanu teda vastu põske ja hakkas kiiresti eemalduma, mille peale pani Judin kannatanule jala ette ja kannatanu kukkus maha, ja süüdistatav Kotenjov lõi kannatanut selle peale vihast veel kaks korda. Kannatanu lõi Kotenjovit näkku, mille peale lõi süüdistatav Kotenjov kannatanut noaga külge. Ta küsis kannatanult telefoni, mille kannatanu talle andis. Judin lõi kannatanut jalaga. Kohus on arvamusel, et usaldusväärselt ei ole tõendatud, et süüdistatav Judin pani kannatanule jala ette, mille tagajärjel kannatanu kukkus. Süüdistatav Judin eitab seda asjaolu. See faktiline asjaolu tuleneb süüdistatav Kotenjovi ütlustest. Kohus on süüdistatav Kotenjovi ütluste analüüsimisel jõudnud seisukohale, et tema ütlustesse tuleb suhtuda kriitiliselt ( ja kohus näitas, miks) ja tugineda tema ütlustele selles osas, mis ei ole teiste usaldusväärseks tunnistatud tõenditega ümber lükatud, ja/või mis on teiste, usaldusväärsete tõenditega kinnitatud. Süüdistatav Judini ütluste leidis kohus, et ei ole alust nende ütluste usaldusväärsuses kahelda. Süüdistuse väide, et Judin pani kannatanule jala ette, ei ole millegagi , välja arvatud süüdistatav Kotenjovi ütlustega, millesse kohus suhtub kriitiliselt. Asjaolu esinemist ei ole võimalik teiste tõenditega kontrollida. Sellises olukorras tõlgenda kohus kahtlust asjaolu esinemises süüdistatav Judini kasuks, tuginedes KrMS § 7 lg 3, et kahtlusi, mida kõrvaldada ei ole võimalik, tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Nii Judin kui ka Kotenjov kinnitasid, et Kotenjov lõi kannatanut selles kohas neli korda, Kotenjovi sõnul ühe korral lõi ta kannatanule külge. Mis piirkondi tabasid muud löögid, Kotenjov ei osanud selgitada. Judini sõnul tabas esimene löök kannatanu pea piirkonda. Seega süüdistatavate ütlustega on tõendatud, et süüdistatav Kotenjov lõi kannatanut korduvalt, mitte vähem kui 4 korda pea, külge ja keha piirkonda. Süüdistatavate ütlused leiavad kinnitust kannatanu kohtuarstliku ekspertiisiaktiga, mille kohaselt on kannatanule 19 tekitatud torkelõikehaavad erinevatesse piirkondadesse, muuhulgas pea ( huule, kõrva ) keha (rinna ) piirkonnas. Edasi on süüdistuses süüdistatavatele ette heidetud, et süüdistatavad kandsid kannatanut, Kotenjov kätest, Judin jalgadest hoides, eemale ja asetasid sel viisil lammutatud puithoone põõsaste juurde pool-lamavasse asendisse. Nimetatud asjaolu ei ole millegagi kinnitatud. Süüdistatavad ei ole selliseid ütlusi andnud. Mõlemad süüdistatavad kinnitasid, et aitasid kannatanul püsti tõusta ja kannatanu liikus edasi iseseisvalt. See ei ole millegagi ümber lükatud. Süüdistuses on märgitud, et süüdistatav Kotenjov lõi kannatanut noaga kaela piirkonda ning olles löönud kannatanut kokku mitte vähem kui 16 korda erinevatesse kehapiirkondadesse, viskasid süüdistatavad Judin ja Kotenjov kannatanu keha peale oksi ja lauatükke, seejärel lahkusid sündmuskohalt. Mõlemad süüdistatavad andsid ütlusi, et lammutatud maja juures kasutas süüdistatav Kotenjov kannatanu suhtes vägivalda, nimelt lõi noaga kaela või õla piirkonda ( Judini ütlused), vajutas-torkas-lõi noaga õla piirkonda. Süüdistatav Judin andis ütlusi, et Kotenjov lõi kannatanut noaga erinevates kohtades erinevatesse kehapiirkondadesse vähemalt 11 korda. Kotenjovi ütlustes järgi lõi ta noaga mitte rohkem kui 5 korda ja ülejäänus vigastused võisid tekkida kukkumisel. Ekspertiisiaktist nähtub, et raviasutuses fikseeritud andmete alusel on kannatanule tekitatud 18 haava erimevatesse kehapiirkondadesse, neist üks on rinnaõõnde tungiv ja sellest tulenevat eluohtlik. Kohus märgib, et süüdistatavate ütlustega on kinnitatud usaldusväärselt, et lammutatud maja juures lõi süüdistatav Kotenjov kannatanu noaga kaela-õla piirkonda. Väidetava fakti kohta, et süüdistatavad katsid kannatanu keha okste ja puulaudadega, on tõendina esitatud süüdistatav Kotenjovi ütlused, et ta pani kannatanu keha peale võib olla 1 puulaua ja Judin 1 või 2 tükki. Süüdistatav Judin eitab seda fakti ja väidab, et pärast seda, kui Kotenjov lõi kannatanut noaga, läks ta eemale, sest tal hakkas halb, ta nägi verd. Kohtu arvates on Judini ütlused eluliselt usutavad. Kohtus oli uuritud politseikaameraga tehtud salvestis kannatanult, kui talle kutsuti abi, pilt on visuaalselt häiriv rohke verejooksu tõttu. Seega ei ole välistatud, et nähes kannatanut, läks süüdistatav Judin eemale. Samas püüdis kohus kontrollida süüdistatav Kotenjovi ütlused kannatanu keha puulaudadega katmise kohta. Kotenjovilt palus kohus ( kohtutoimik lk 119) näidata fototabelil (kriminaalasja materjalid lk 37 foto 22), kas seal on neid puulaudu, millega kaeti kannatanu keha. Kotenjov märkis kahte objekti punase pastakaga ja üht sinise pastakaga. Ta selgitas, et see on ligilähedane mõõtmete poolest. Kohus küsis täpsustamiseks, kas põlenud puulaudu kasutati ka, mille peale vastas süüdistatav Kotenjov, et tegelikult oli seal pime ja ta ei oska öelda mis puulauad olid, need aga ei olnud pikad. Tegelikult Kotenjov osutas sinise ristiga just põlenud puulaua tükile. Kohus suhtub Kotenjovi ütlustesse selles osas kriitiliselt. Kui oli pime ( mis vastab tõele, kohas valgustust ei ole ja aeg on hilisõhtul talvel), kuidas süüdistatav saaks näha, millise puutüki ta valib. Kohtu arvates on oluline moment, mis tekitab kahtluse, kuidas süüdistatav Kotenjov oskab ligilähedaselt kasvõi suuruse poolest näidata 1 või 2 puutükki, mille väidetavalt võttis hoopis Judin. Kohtul on põhjendatud kahtlus, et süüdistatav Kotenjov valis puulauad, millele osutada, meelevaldselt. Ta ei oska osutada materjalile, millega kaeti, kui kaeti, kannatanu keha, kuigi väitis kohtuistungil, et nägi seda (kohtutoimik lk 118 pöördel). Süüdistatav Judini keha katmise tegevuse kohta on tõendiks süüdistatav Kotenjovi ütlused, mis ei ole kohtu arvates piisavalt usaldusväärsed selleks, et nende alusel lugeda fakt tuvastatuks olukorras, kus teine süüdistatav seda järjekindlalt eitab ja muid tõendeid ei ole. 20 Kohtu arvates ei ole tõsikindlalt tõendatud, et süüdistatav Judin oleks kannatanu keha piulaudadega katnud. Samas ei ole välistatud, et seda tegi süüdistatav Kotenjov, kuna enda suhtes peab isik olema ikka kindel, kui väidab, et ta kattis kannatanu keha ühe puulauaga. Süüdistuses näidatud faktiliste asjaolude poolest on kohtuliku uurimise käigus usaldusväärselt tuvastatud järgmine faktide kogum: 01.12.2016 peale kl 21.30 xxx asuva maja taga oleval maa-alal, tegutsedes omakasu motiivil, mis seisnes selles, et süüdistatavad Judin ja Kotenjov soovisid mõlemad lahendada vägivaldselt kannatanule võla tagastamisega tekkinud probleeme, kasutasid kannatanu suhtes vägivalda, nimelt süüdistatav Kotenjov lõi kannatanut korduvalt noaga pea, keha ja külje piirkonda, mille käigus püüdis kannatanu ennast kaitsta füüsiliselt, süüdistatav Judin lõi kannatanut ühe korra jalaga, selle tegevuse tagajärjel jäi kannatanu istuma maal ega osutanud enam vastupanu, samuti andis kannatanu Kotenjovi nõudel talle oma mobiiltelefoni. Pärast kannatanult telefoni äravõtmist suundusid süüdistatavad ja kannatanu põlenud maja juurde, kus süüdistatav Kotenjov lõi kannatanut noaga kaelaõla piirkonda Judini juuresolekul. Süüdistatav Kotenjov pani kannatanu keha peale puulaua ja koos, Judin ja Kotenjov, lahkusid sündmuskohalt. Puutuvalt süüdistatav Kotenjovi tegu, esines tema kaitsja kaitseversiooniga, mille kohaselt, ei ole süüdistatav Kotenjov see, kes on tekitanud kannatanule kõik need torkelõikehaavad, mis on tuvastatud kohtuarstliku ekspertiisi käigus. Kaitsja arvates on asjas fakte, mis näitavad, et ei ole välistatud kannatanu suhtes muu(de) isiku(te) poolt vägivaldse teo toimepanemine, ehk süüdistatav Kotenjov on tekitanud kannatanule mitte rohkem kui 5 haava, sedagi mitte elutähtsatesse organitesse, ülejäänud 13 haava, muuhulgas võib olla ka tungiv haav rindkere, on põhjustanud muu isik, ehk leidis aset veel üks rünne. Kaitsja on oma positsiooni põhjalikult selgitanud, osutades tõenditele. Kaitsja argumendid teo objektiivse külje osas väärivad tähelepanu ja kohus vastab argumentatsioonile järgnevalt.
  39. Kaitsja juhtis tähelepanu asjaolule, et kohtumine kannatanu ja süüdistatavate vahel algas pärast kl 21.00 01.12.
  40. Süüdistavad andsid ütlusi, et kogu tegu võttis aega 1-1,5 tundi. Seega võib arvata, et tegu oli toime pandud ja lõppenud südaööks kl 00.
  41. Kannatanu oli leitud kl 03.00-04.00 paiku 02.12.
  42. Tunnistaja K. ütlustest nähtub, et kannatanu ütles, et teda kõvasti peksti. Järelikult tekib küsimus, kus kannatanu viibis kuni kl 03.
  43. Ei ole välistatud, et teda rünnati juba pärast süüdistatavate teo toimepanemist. Kohtutoimik lk
  44. Kohus märgib, et tunnistaja T. nägi kolme isikut, üks nendest istus lumel, teine kükil ja kolmas seisis, nende vahel oli vestlus, kl 22.00-23.00 paiku. Seega sel ajal ei olnud süüdistatavate tegu veel lõpule viidud, nad ei ole veel kannatanuga koos jõudnud põlenud maja juurde. Tunnistaja M. ütles, kohtutoimik lk 92, Kotenjov lahkus tema korterist kl 20.00-21.00 paiku ja tuli tagasi koos Judiniga 2,5-3 tundi pärast. Seega tagasitulek võib olla kl 22.30-23.30 või 23.00-23.
  45. Seega on õige tähelepanek, et kl 00.00 02.12.2016 oli süüdistatavate tegu ilmselt lõpule viidud. Kaitsja tähelepanek iseenesest ei tekita kohtule põhjendatud kahtlust ega anna alust arvata, et tegelikult oleks aset leidnud teine rünne kannatanu suhtes, mille käigus oleks kannatanule muu isiku poolt põhjustatud raskemad ja eluohtlikud kehavigastused. Sest ei ole välistatud väide, et kannatanule põhjustas 18 torkelõikehaava just süüdistatav Kotenjov. Selleks oli süüdistataval piisavalt ajalistruumilist vabadust ja ei ole tuvastatud ühtki takistavat asjaolu, millel oleks selliste arvu kehavigastuste põhjustamine objektiivselt võimatu.
  46. Teine kaitsja tähelepanek seisneb selles, et sündmuskoha vaatlusprotokollidest nähtub, et sündmuskohal on avastatud erinevaid jalatsite jälgi, mille kuuluvus ei ole tuvastatud ja mis ei ole seotud süüdistatavatega. Avastatud on ka sõiduki jäljed. 21 Samuti on sündmuskoha vaatlusprotokollis märgitud, et on avastatud lohistamisjäljed. Need jalatsite jäljed ja lohistamisele viitavad jäljed ei saa siduda süüdistatavate teoga, vaid faktid jällegi osutavad asjaolule, et kannatanu ja tundmatute isikute vahel toimus konflikt. Kohus märgib, et sündmuskoha puhul ei ole siiski tegemist täieliku tühermaaga, kus inimesi ei käi ega näha ühtki sõidukit. Sõiduki jäljed on fikseeritud hoone vahelises läheduses, vt kriminaalasja materjalid lk
  47. Lk 27,28,29 nähtub, et läheduses on garaažid, sissesõidetud tee Kooli tn majade ja garaažide vahel. Kohus tuletab meelde, et 01.12.2016 tunnistaja T. jalutas koeraga süüdistatavatelt ja kannatanult 10 meetri kaugusel. Sündmuskohal on avastatud ka suitsukoni, mis ei ole süüdistatavatega ega kannatanuga seotud ( DNA ekspertiis lk 100, arvamuse punkt 5). Seega kaitsja poolt toodud argumendid ei tekita ka sel juhul kohtule põhjendatud kahtlusi, et tegemist võib olla muu isiku rünnakuga kannatanu suhtes. Muud avastatud jäljed (sõiduk, jalatsid, suitsukoni) kinnitavad kohtu järeldust, et kohal võisid käia ka muu isikud, kuid see kuidagi ei tähenda, et kannatanu suhtes oli toime pandud veel üks rünne noaga. Tutvudes fotodega lk 35,36, millel fikseeritud jäljed on uurija poolt määratletud kui lohistamisrada, leiab kohus, et tegemist on lohistamisele sarnase jäljega, mis võib olla ka roomamisrada. Lk 22 foto 18 on fikseeritud võimalikult inimese käega jäetud jälg, mis osutab pigem roomamisele, mille käigus inimene toetub kätele, mitte lõhustamisele. Kohus tuletab meelde tunnistaja K.i ütlused, et kannatanu roomas, kohtutoimik lk
  48. Kaitsja arvates ei ole kohtule esitatud isiku kohtuarstlik ekspertiisiakt lubatud tõend, kuna see ei vasta seaduses kehtestatud nõuetele. Kaitsja osutab KrMS § 107 lg 3 p 1 j 2 sätestatule, mille kohaselt akti põhiosas tuleb esitada uuringute kirjeldus, tulemuste hindamise andmed ja arvamuse põhjendus. Nimelt ekspertiisiuuringute kirjeldusest nähtub, et kannatanul esines peatrauma, kuid uuringute kirjeldusel on näidatud, et esinevad pea lahtised haavad. Arvamuse kujundamine ei ole selge, kas esines peatrauma või mitte. Samuti ei selgu, milline on pea lahtiste haavade mehhanism. Tunnistaja K.i ütlustest nähtub, et kannatanu sõnul teda peksti. Seega annab näidatud tõendite analüüs aluse arvata, et süüdistatav ei ole peksmisega seotud. Eksperdiuuringute kirjeldusest nähtub, et ekspert on uurinud haigulugu, milles on näidatud ka patsiendikaardis fikseeritud andmed. Objektiivselt kiirabi fikseeris kõrva taga kaks haava, rindkeres rangluu piirkonnas haav, kaelas haav, rindkere abaluu alumise serva piirkonnas haav, ülahuulel 2 haava. Näidatud on haavade pikkused. Patsient on paigutatud intensiivosakonda - polütrauma, hüpotermia. Objektiivselt on fikseeritud kokku 18 haava, üks nendest, mis tungib rinnaõõnde on nimetatud noahaavaks, 14 haava veritsevad, 8 nendest kõrva ja kukla piirkonnas veritsevad tugevalt. Lõplik kliiniline diagnoos väljakirjutamisel: mitu kehapiirkonda haaravad vigastused, hüpotermia, koljusisene vigastus, konkussioon, pea lahtised hulgihaavad, rindkere eesseina lahtine haav, rindkere tagaseina lahtine haav, aneemia. Ekspert hindas uuringuid, et kannatanul esinesid marrastused näol, kolm torkelõikehaava ja ülejäänud on lihtsalt haavad. Hindamisel on ta arvestanud vigastuste iseärasusi, lokalisatsiooni ja ulatust ja tuli järeldusele, et kõik vigastused on tekitatud teravaotsalise, võimalik nuga, vahendiga 02.12.
  49. Ka kohtule ei ole selge, kuidas kliinilise diagnoosi hulka kuulub koljusisene vigastus, sest kohus meditsiinilise ravidokumendi teksti lugedes sellist vigastust ei leia; kas haava nimetamine lahtiseks haavaks tähendab samal ajal lõike(torke)haava; kas ravidokumentides näidatud haavade pikkused on meditsiinilises praktikas tähendab 22 eksperdi jaoks lõikehaava pikkust; kuidas ekspert on jõudnud arvamusele, et kannatanul esinesid marrastused näol, kui ravidokumentidest sellist vigastust ei nähtu. Kohus tuletab meelde, et antud kriminaalasi arutatakse võitlevas protsessis. KrMS § 292 lg 2 alusel võib kohus kohtumenetluse poole taotlusel määrata eksperdi ülekuulamine ekspertiisiakti sisu selgitamiseks või täiendamiseks. Eksperdi ülekuulamist ekspertiisiakti selgitamiseks või täiendamiseks ei ole ükski menetluspool taotlenud. Seega arvestab kohus ekspertiisiaktiga, sellisega, milline ta on. Kohus nõustub, et ekspertiisiaktis esinevad ebaselgused, mida oleks mõistlik kontrollida eksperdi ülekuulamisega. Kohus aga ei teosta kaitse- ega süüdistusfunktsiooni. Eksperdi ülekuulamine on võimalik üksnes kohtumenetluse poole taotlusel. Kohus, erinevalt kaitsjalt, ei leia, et ekspertiisiakt esitatud kujul oleks lubamatu tõend. Kui ekspertiisiaktis esinevad ebaselgused, ei tähenda see, et tegemist on KrMS § 107 lg 3 p 1 ja 2 sätete olulise rikkumisega. Ekspertiisiakt sisaldab uuringute kirjeldust (ravidokumentidega tutvumine), uuringute tulemuste hindamist (ravidokumentides näidatud andmete kokkuvõtmine ja avastatud vigastuste kindlaksmääramine kohtuarstinduse seisukohalt) ning arvamuse põhjendust (vigastuste iseärasuste arvestamine, nende lokalisatsioon ja ulatus). Rinnaõõnde tungiv haav on eluohtlik õigusakti alusel ( 13.02.2002 VV määrus nr 266 Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise kord, § 7), ehk selles osas ei peagi ekspert midagi põhjendama, vaid ainult tuvastada, et tegemist oli rinnaõõnde tungiva haavaga. Kohus möönab, et eksperdiuuringute tulemuste hindamise ja arvamuse põhjendus on lakooniline, kuid ei saa öelda, et see oleks sisutühi ja põhjendamata. Eksperdi mõttekäik on kohtule põhilistes momentides selge ja jälgitav. Akti tekstist on tuvastatav, et ekspert on põhjalikult uurinud, kuidas raviarst on patsiendi traumat kirjeldanud, milline ravi oli antud, millised uuringud oli raviasutuses tehtud ja millised terviseandmed tuvastatud, milline kirurgiline sekkumine oli vajalik. Ka kohus, kellel puuduvad sügavad teadmised kohtuarstinduses ( ülikooli õigusteaduses saadud hariduse tasemel), peab loogiliseks järeldust, et kui haavale pikkusega 3 cm tuli panna õmblused ja haavad kirurgiliselt korrastada, võib tegemist olla torkelõikehaavaga. Kokkuvõtlikult märgib kohus, et ei ole tuvastatud ühtki menetlusõiguse olulist rikkumist ekspertiisiakti koostamisel, mille tõttu oleks tõend lubamatu. Kaitsja juhtis tähelepanu asjaolule, et kohtueelse uurimise käigus tuleks tuvastada, kas kehavigastused on tekitatud ühe ja sama vahendiga, või vahendeid oli mitu. Kaitsja kahtleb, et eluohtlik kehavigastus on tekitatud süüdistatava poolt. Süüdistatav väidab, et noa pikkus oli 5,5 cm. Kannatanu seljas oli aga paks talvejope. Kaitsja kahtleb, kas üldse sellise vahendiga on võimalik põhjustada selliseid torkehaavu, mis olid kannatanul avastatud. Samuti kaitsja arvates ei ole jopel avastatud selliseid rebendeid, mis kinnitaksid vigastuse esinemist kohas, mis oli eluohtlik. Kaitsja leiab, et nimetatud asjaolud jällegi tekitavad kahtlust, et tegelikult toimus veel üks rünne muu isiku poolt. Kaitsja arvates tuleks välja selgitada, kas kannatanu saaks pärast aktid kirjeldatud kehavigastuste saamist jõuda kehavigastuste tekitamise kohast kohani, kus ta oli avastatud. Siinjuures peab kohus taas kordama, et vajadusel saaks kohtumenetluse pool taotleda eksperdi ülekuulamist ja esitada talle küsimusi akti täiendamiseks, kas ekspert on silmas pidanud akti koostamisel, et kõik haavad on tekitatud ühe vahendiga või muu variant võimalik. Kohus tuletab meelde, et süüdistatav ise on tunnistanud, et ta tema arvates põhjustas mitte rohkem kui 5 haava, nendest üks on külge piirkonda, üks on õla piirkonda ja ülejäänute puhul, ta ei te kuhu ta tabas, täpsustab, et kindlasti mitte elutähtsatesse organitesse. Seega süüdistatava ütlustega ei ole välistatud, et vähemalt kolm süüdistatava tunnistatud haava võisid olla tekitatud ka rinna piirkonda ( rinnapiirkonnas on avastatud 2 23
  50. haava, üks nendest on rinnaõõnde tungiv ehk eluohtlik). Süüdistatava väide, et ta ei löönud elutähtsate organitesse piirkonda, ei ole kohtule veenev, sest see tugineb süüdistatava emotsioonil. Kui isik ei tea, kuhu ta lõi noaga ega näinud mis piirkonda ta tabas, ei saa ta väita, et ei löönud elutähtsate organite piirkonda. Ei ole välistatud, et süüdistatava löögid ei olnud sihipärased, ehk suunatud keha konkreetsetesse piirkondadesse. See aga ei välista eluohtliku kehavigastuse põhjustamist. Kohus tuletab meelde, et süüdistatav Judini ütlustel, oli noa tera pikkus 10-15 cm. Kohtul ei olnud aluseid kahelda süüdistatav Judini ütlustes. Tema ütlused noa tera pikkuse kohta ei tekita ka kahtlusi, kuidas nuga saaks tekitada kehavigastusi, kui kannatanu seljas oli paks talvejope. Nimetatud asjaolu tekitab aga kahtlusi süüdistatav Kotenjovi ütluste õiguses noa tera pikkuse kohta. Jopel on avastatud 8 materjali vigastust tagaosas ja kapuutsil. Kohus on juba tõendi analüüsimisel rõhutanud, et asitõendi vaatlusprotokoll on kooskõlas kohtuarstliku ekspertiisi aktiga. Kannatanu kehavigastuste kataloogist nähtub, et mõned haavad asuvad keha piirkonnas, mis ei ole alati kaetud jopega ( kapuuts ei pea olema alati peas, jope võib olla lahti). Kohus selgitab, et kohtumenetluse poolel oli võimalus taotleda eksperdi ülekuulamist ja selgitada välja, kus on rinna piirkond abaluu joonel või rangluu joonel 8 kehavigastused on põhjalikult aktis kirjeldatud ja ekspert saaks selgitada, kus kohas vigastused paiknesid kehal) ja siis võrrelda eksperdi vastuseid jopel avastatud materjali vigastustega. Sama vastuse annab kohus kaitsja etteheitele, et ei olnud välja selgitatud, kas kannatanu saaks sellises seisundis jõuda kehavigastuste tekitamise kohast kohani, kus ta oli leitud. Kaitsjal olid kõik võimalused esitada eksperdile küsimuse akti sisu selgitamiseks ja täiendamiseks, võimalik oli ka taotleda vajadusel täiendava tõendi kogumist ehk täiendava ekspertiisi määramist ( sel juhul tuleks selgitada, miks varasemalt seda ei taotletud). Kaitsja toodud argumendid, eraldi ja oma kogumis, et tekitanud kohtule veendumust, et 01.12.2016-02.12.2016 ajavahemikus alates kl 21.30 kuni kl 03.00 paiku oleks toimunud kaks eraldi rünnet kannatanu suhtes, üks - süüdistatav Kotenjovi tegu ja teine –tundmatute isikute poolt. Selle teise väidetava ründe kohta ei ole ühtegi tõsiseltvõetavat versiooni, mis tugineks konkreetsetele faktidele. Faktidele, et sündmuskohal olid avastatud jäljed, mis ei ole seostatavad süüdistatavatega, on kohus oma hinnangi andnud. Teine sisuline kaitsja argument puudutab ajavahemikku alates kl 23.30 kuni kannatanu avastamiseni kl 03.00 paiku. Süüdistatavate ütlustega on usaldusväärselt tuvastatud, et kannatanu jäi lamama üksi, korduvalt noaga löödud, verine, jätkuva verejooksuga (millele osutavad roomamiskohtades avastatud korduvad veretaolised plekid, tilgad), kaetud kahe kolme puulauaga, kaotamas teadvuse, põlenud maja juures. See koht asub Kooli tn majade ja garaažide vaheliselt teelt eemal, sisuliselt põllu maa-alal ( vt sündmuskoha vaatlusprotokolli ja skeemi kriminaalasja materjalid lk 26, 27 ja foto nr 7 lk 29). kannatanu oli avastatud ( vt sama sündmuskoha vaatlusprotokoll lk 26, 27 skeemi) xxx asuva hoone juures. Kohtule ei ole teada, mis vahemaad pidi kannatanu läbima põlenud majast kuni xxx hoone asukohani, kuid see on pikem kui 100 meetrit. Arvestades kannatanu seisundit ja seda, et kannatanu liikus juba roomamas ( tunnistaja K. andis ütlusi, et kannatanu püüdis püsti tõusta, kuid see ei õnnestunud, kannatanu roomas), ei ole välistatud, et ta aeg-ajalt võis ta kaotada teadvust, on eluliselt võimalik ja usutav, et kannatanu jõudmine xxx asuva hoone asukohani võttiski aega tunde. Tähelepanuväärt on see, et raviautuses on kannatanul fikseeritud hüpotermia – kehatemperatuur 26,6 ( kriminaalasja materjalid ekspertiisiakt lk 41) – kannatanu keha on jahtunud oluliselt. Nimetatud fakt näitab, et kannatanu viibis välitingimustes ( väljas on talv miinuskraadi temperatuuriga) seisundis, mida ta enam ei kontrollinud, pikema ajal jooksul kuni keha temperatuur langes 26,6-ni. 24 Järelikult ei ole kohtul alust arvata, et osa kannatanul avastatud kehavigastusi on põhjustanud muu isiku poolt muu ründe kestel. Sündmuses osalesid kannatanu ise, süüdistatav Judin ja süüdistatav Kotenjov. Süüdistatav Judinil nuga või muud torkelõikevahendit ei olnud ( seda kinnitas süüdistatav Kotenjov). Kohus jõuab järeldusele, et kõik kannatanul avastatud ja fikseeritud kehavigastused on põhjustanud süüdistatav Kotenjov. Süüdistusest nähtub, et süüdistatavad on tegutsenud teo toimepanemisel grupis, olles kaastäideviijad. Teo toimepanemisest grupis saab rääkida juhul, kui isikud tegutsevad teo toimepanemisel ühiselt ja kooskõlastatult, ehk tegemist on kaastäideviijatega. Kaastäideviimisel valitsevad isikud tegu selliselt, et igaüks valitseb tegu ja igaüks eeldab, et süüteo realiseerimine sõltub igast toimepanijast, 3-1-1-10-15 p
  51. Teovalitsemine tähendab teo kulgemist kontrolli all hoidmist. Teisisõnu, iga isik, täites oma funktsiooni teos, valitseb tegu tervikuna oma teopanuse läbi ja selle teopanuse äralangemisel ehk funktsiooni mittetäitmisel ei panda tegu las üldse toime või see ei leiaks aset sellisel kujul, 3-1-1-57-10 p 6.2 . Isik, kes tegu ei valitse, et vastuta täideviimise, vaid näiteks kaasaitamise eest. Kohus leiab, et süüdistatava Kotenjovi teopanuse puhul ei ole kahtlust, et ta tegutses täideviijana, põhjustades kannatanule hulgalisi noahaavu, ohustades seega kannatanu elu. Süüdistatav Judini teopanus, nagu kohus tuvastas, seisnes selles, et ta viibis koos süüdistatav Kotenjoviga kannatanule noahaavu põhjustamisel algusest lõpuni, peale seda kui Kotenjov lõi kannatanut noaga, lõi ka Judin ühe korra kannatanut jalaga, mille tagajärjel jäi kannatanu istuma maal ega osutanud enam vastupanu, Judin aitaks ka kannatanule püsti tõusta hoides käest, seejärel süüdistatav Judin läks koos kannatanu ja Kotenjoviga põlenud maja juurde, kus Kotenjov jätkas noa kasutamist kannatanu suhtes, ootas kuni Kotenjov viib oma tegevuse lõpule ja koos Kotenjovi lahkus sündmuskohalt. Seega, peab kohus hindama, kas juhul, kui süüdistatav Judin jätaks oma teopanuse realiseerimata, ehk ei viibiks koos Kotenjoviga kannatanule noahaavade põhjustamise ajal, ei lööks kannatanut jalaga, ei läheks koos kannatanu ja Kotenjoviga põlenud maja juurde, ei ootaks kuni Kotenjov viib oma teo lõpuni, kas oleks tegu toime pandud üldse või sellisel kujul, nagu oli toime pandud. Sisuliselt tuleb kohtul süüdistatav Judini teopanus teost välja jätta ja siis kontrollida, kas tegu oleks sel juhul toime pandud üldse või samal kujul. Kohtupraktikas on pikema aja jooksul välja kujunenud seisukoht, et teovalitsemise arusaama kohaselt ei peagi igaüks täideviijatest kuriteokoosseisule vastavaid tegevusakte sooritama, vaid tema teopanus peab olema oluline ja võib seisneda sellistes tegudes nagu valvamine, et kõrvaline isik ei tuleks, tähelepanu kõrvale juhtimine jne; teovalitsemise teooria mõttes on ühine tegu jagamatu ja omistatav kõigile kaastäideviijatele ka siis, kui keegi neist mingit üksikut tegu omakäeliselt toime ei pannud; kokkulepe kaastäideviimisest tähendab kokkulepet rollijaotuses ja vastastikusest sõltuvuses, see kokkulepe ei pea olema suuline ega eelnema süüteokatsele, seda on võimalik saavutada ka vaikimisi ning konkludentsete tegudega juba süüteo toimepanemise ajal. Riigikohtu lahend 3-1-1-97-04 pp 21-21.
  52. On tuvastatud, et mõlemad süüdistatavad olid sündmuse ajal alaealised, õppisid kutsehariduskeskuses. Kannatanu oli täisealine, süüdistatavatest oluliselt vanem töötav isik. Süüdistatavad läksid kohale kannatanuga kohtumiseks kahekesi, üks nendest, süüdistatav Kotenjov, võttis kaasa noa. Süüdistatav Kotenjov tunnistas, et tal oli hirmutunne kannatanu ees. Nimetatud asjaolud näitavad, et süüdistatav Kotenjov vajas süüdistatav Judini juuresviibimist, poolehoidu, et süüdistatav Kotenjovil oleks tekkinud piisavalt julgust oma teopanuse realiseerimiseks. Süüdistatav Judini rolli olulisus seisneb kohtu arvates süüdistatav Kotenjovi julguse aktiveerimises ja selle kogu teo kestel teatud tasemel hoidmises. Kohus leiab, et antud juhtumis on süüdistatav Judini juuresviibimisel 25 on süüdistatav Kotenjovi tegu pooldav oluline tähendus. On suur tõenäosus, et ilma süüdistatav Judini juuresolekuta, ei julgeks süüdistatav Kotenjov kas üldse noaga lüüa või jätkata noaga löömist, viimasel juhul ei kujuneks tegu sellisena, nagu ta on praegu tuvastatud. Ilma süüdistatav Judini poolehoiuta oleks kannatanul suurem võimalus jätkata vastupanu ja reaalne oleks, et kannatanu saaks kohalt põgeneda või ennast edukalt kaitsta füüsiliselt. Siin soovib kohus osutada lahendile 3-1-1-118-13 p 8: „…Kirjeldustest nähtub, et süüdistatavad tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult ning mõlemad valitsesid sündmuste käiku, mistõttu kohtud on põhjendatult käsitanud neid kaastäideviijatena. Asjaolu, et suulised ähvardused esitas A. N. ja S. K. enamjaolt vaikis, ei välista kaastäideviimist. Teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt objektiivse teokoosseisu, kuid kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Samas peab iga täideviija panus süüteo toimepanemisse olema oluline (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  53. jaanuari
  54. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-97-04, p 21). Olulise panusena ähvarduse täideviimisel on kohtupraktikas aktsepteeritud ka olukorda, kus üks süüdistatav võimendab oma kohalolekuga teise poolt esitatud nõudmiste ja ähvarduste sisu, aktiviseerides kannatanus hirmu (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  55. märtsi
  56. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-23-01, p 8). … Kohtud on tuvastanud, et S. K. viibis süüdistuses kajastatud kuupäevadel koos A. N. sündmuskohal, oli teadlik viimase poolt avaldatud ähvarduste ja nõudmiste sisust, kiitis need vaikides heaks ning võimendas neid oma kohalolekuga. …“ Selles lahendis peeti kaastäideviimiseks isiku kohalolekut kuriteo toimepanemisel, teadlikkust ähvarduste sisust, nende heakskiitmist vaikides, mis võimendas kuritegu. Kohus näitas enne lahendile viitamist, et süüdistatav Judin viibis samuti juures kuriteo toimepanemisel, oli ka teadlik, et süüdistatav Kotenjov lööb kannatanu korduvalt noaga, vaikides kiitis teo heaks, jäädes jätkuvalt teo juures. Kohus leidiski, et süüdistatav Judini teopanus võimendas kuritegu selle kaudu, et aktiveeris süüdistatav Kotenjovi tegevust ja hoidis seda teatud tasemel kuni Kotenjovi tegevuse lõppemiseni. Kohus märgib, et süüdistatav Judini kaastäideviimine ei väljendunud ainult kohalolekus. Mõlemad süüdistatavad kinnitasid ütlustes, et kannatanu püüdis algul vastupanu osutada, näiteks Judin väidab, et kannatanu ja Kotenjov kaklesid veel pärast seda, kui Kotenjov esimesena lõi kannatanut noaga. Süüdistatav Kotenjov ei mäleta, et oleks mingi kaklus. Samas süüdistatav Judini ütlustest nähtub, et pärast seda kui ta lõi kannatanut jalaga, jäi kannatanu istuma lumel. Edasisest sündmusest nähtub, et kannatanu ei ole enam vastupanu osutanud. Süüdistatavad mõlemad pidid teda aitama püsti tõusta. Seega jalaga löömisel oli ka oluline tähendus teo toimepanemisel. Süüdistatav Judini teopanuse tähendus seisnes antud juhul ka selles, et kannatanu vastupanu võime oli lõplikult oluliselt kahjustatud. Ülalnäidatud asjaolud näitavad kohtu arvates, et süüdistatav Judini tegevusel oli oma oluline ja kaalukas roll kuriteos. Kui tema teopanus teost välja jätta, siis ei ole kohtul alust arvata, et tegu oleks üldse toime pandud või toime pandud sellisel kujul. Kohus leiab, et süüdistatav Judinile oli arusaadav asjaolu, et teo realiseerimine sõltub ka temast. Olles süüdistatav Kotenjoviga võrdne suhtlemise partner ( tema oli ka, nagu Kotenjov, võlgu kannatanule), oli tal igal hetkel vaba valik loobuda kohapeal viibimisest (millega ta toetas Kotenjovi tegevust), välistada omapoolset vägivalla kasutamist kannatanu suhtes, takistada Kotenjovil vägivalla kasutamist mistahes viisil ( kas väljendades seda sõnaliselt või teoga). Nende valikute tegemine on ka alaealisele jõukohane. 26 Teo objektiivne külg on mõlema süüdistatava puhul tuvastatud. Süüdistatavad tegutsesid kuriteo toimepanemisel ühiselt. Kaastäideviimine tähendab ka seda, et mõlema süüdistatava ühine tegu peab olema ka kooskõlastatud ehk suunatud samale tahtlusele. Kohus peatub tahtluse küsimusel ja põhjendab, kuidas tuleb süüdistatavate tegu kvalifitseerida. Süüdistatavatele on süüdistus esitatud mõrva katses, omakasu motiivil,

§ 114p 525 lg 2 järgi.

Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et isiku tegu kvalifitseeritakse sätte alusel, millele oli isiku tahtlus tegelikult suunatud. Kui kannatanu surm ei ole teo tagajärjel saabunud, ei ole välistatud kvalifitseerimine tapmise katsena ( Riigikohtu lahend kriminaalasjas 1-17-3858/69, p 9). Kuriteo katse puhul alustatakse subjektiivse poole tuvastamisest ehk tahtluse kontrollimisest ( lahend 3-1-1-111-16, p 8). Teo reaalne tagajärg ei ole kvalifitseerimisel määrav ja on ainult üks kriteeriumitest tahtluse tuvastamisel ( sama lahend p 10). „Subjektiivse külje tuvastamisse peavad olema kaasatud kõik kriminaalasja menetlemisel tuvastatud asjasse puutuvad asjaolud (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. märtsi
  2. a otsus asjas nr 3-1-1-142-05, p 21), mitte ainult teo toimepanemisega tegelikkuses saabunud tagajärg.“ (lahend 3-1-1-111-16 p 10). Samuti tuleb meeles pidada, et teotahtlus tuleb tuvastada rangelt teo toimepanemise hetke seisuga ( 3-1-1-34-12, p 12.2 ja 3-1-1-111-16 p 11). Teoeelne ja –järgne isiku käitumine, samuti ka teo objektiivne avaldumine, on eeskätt abipakkuv kriteerium ja võib anda teavet subjektiivse külje kohta ( 3-1-1-79-15 p 8, 3-1-1-128-06 p 9). Tahtlusest on võimalik teha järeldusi ka üksnes teo objektiivsest avaldumisest lähtudes. Kohtupraktikas on pikaajaliselt välja kujunenud seisukoht, millal tuleb tegu kvalifitseerida tapmiskoosseisu järgi, vt 3-1-1-102-16 p 17: „Ainuüksi välise teopildi alusel saab vahetust inimelu ohustamisest tapmiskoosseisu mõttes rääkida eeskätt olukorras, kus isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis võib kausaalahela katkematu kulgemise korral suure tõenäosusega vahetult kaasa tuua inimese surma“. Teo ohtlikkusel ei ole ei oma erilist ega suuremat kaalu tapmistahtluse tuvastamisel, 3-11-128-06 p 8: „Samas toonitab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et iga tervist kahjustav käitumine võib endast kujutada ohtu kõige raskema tagajärje saabumiseks (vt otsuse 3-1-1-43-06 tehiolusid) ning sellest ei saa teha automaatselt järeldust toimepanijal esinenud tapmistahtluse kohta. Ühekordne noalöök rindkere piirkonda ei ole selliseks teoks, mis annaks automaatselt alust rääkida toimepanija tapmistahtlusest. Juhtudel, mil isiku käitumine on küll põhjustanud konkreetse ohu elule, kuid välise teopildi alusel ei saa teha tõsikindlaid järeldusi tapmistahtluse kohta, tuleb iseäranis hoolikalt kontrollida nn sisemise teopildi asjaolusid, täpsemalt seda, millele toimepanija tahtlus oli suunatud.“ Tahtluse kontrollimisel tuleb tuvastada, kas kehavigastuse tekitamisel möönis toimepanija kannatanu surma saabumist, või lootis, et see ei saabu; teo ohtlikkusest teadmine iseenesest ei tähenda automaatselt tahtlus surma tekitamisele; lootus, et raskem tagajärgsurm- ei saabu, peab olema isiku üldist elukogemist ja teospetsiifikat silmas pidades adekvaatne, ehk tuginema äratuntud asjaoludele, mis lubavad mõistlikult uskuda, et oht ei realiseeru, 3-1-1-128-06 p 9,
  3. Sama 3-1-1-128-06 lahendi p 11 on märgitud, et juhul, kui kolmanda isiku sekkumine muudab teo toimepanija poolt vallandatud kausaalahela kulgemist ( kannatanule õigeaegne meditsiiniabi andmine), on alust arvata, et surma saabumise osas tegutses teo toimepanija kaudse tahtlusega, ehk tegemist on tapmisekatsega. 27 Süüdistatavate Judini ja Kotenjovi ühine tegu algas hetkest, mil Kotenjov lõi kannatanu esimest korda noaga ja tegu lõppes, kui Kotenjov lõi kannatanu viimast korda noaga põlemid maja juures ja pani kannatanu kehale puulaua, lahkudes seejärel koos Judiniga sündmuskohalt. Teo toimepanemisel ajal põhjustas süüdistatav Kotenjov kannatanule vastavalt kohtuarstliku ekspertiisiaktile kokku 18 noahaava. Sellest tuleneb, et süüdistatavate rünne oli intensiivne kehavigastuste arvu poolest. Vastavalt ekspertiisiaktile, vähemalt üks kehavigastus, nimelt rinnaõõnde tungiv haav, on eluohtlik, ehk ohustas kannatanu elu selle tekitamise momendil. Haavad oli kannatanule tekitatud umbes 1,5 tunnise ajavahemikus jooksul ( süüdistatav Kotenjovi ütlused). Haavad paiknevad erinevates kehapiirkondades, veel kaks haava on rinnas, mis tähendab, et vähemalt kolmel korral olid süüdistatava löögid tehtud rinna piirkonda, kus asuvad elutähtsad organid nagu süda ja kopsud. Viia haava on avastatud näo piirkonnas, nimelt huulte, kõrvalesta ja lõua piirkonnas, neli haava kaela piirkonnas, kuus haava kuklapiirkonnas. Kohus leiab, et löökide suur

(18)arv, nende paiknemine elutähtsate organite piirkonnas ( 3 haava rinnas, üks nendest eluohtlik tekitamise momendil), rünnatud kehapiirkondades arv ( kukla, näo, kaela piirkond, näitavad, kuivõrd intensiivne oli rünne. Eksperdi arvamuse kohaselt nimetatud kehavigastuste tagajärjel tekkis tüsistusena mõlemapoolne õhkrind, nahaalune emfüseem ja arenes šokiseisund. Tahtlust tuleb tuvastada rangelt teo toimepanemise hetke seisuga, nagu kohus on kohtupraktikale osutanud. Tahtluse kohta võib kohtu arvates anda informatsiooni teopilt ehk teo objektiivne avaldumine reaalajas. Kohus leiab, et antud juhul objektiivne teopilt osutab sellele, et süüdistatavate ühine tegu oli suunatud kannatanu tapmisele. Sooritades ülalnäidatud tegevusakte ( lüües kannatanu korduvalt erinevatesse kehapiirkondadesse piisava füüsilise jõuga, et ühel korral tungis noalöök rinnaõõnde) pidasid süüdistatavad võimalikuks, et teostavad süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ehk põhjustavad tervisekahjustuse, mis oma tavalise katkematu kulgemise korral viib kannatanu surmani. Kotenjov lõi kannatanut noaga, Judin viibis alati selle juures ja pidi nägema tervisekahjustuse põhjustamise viisi ja kulgu. Kotenjov jätkas teo toimepanemist kuni tegu oli tema arvates toime pandud ehk lõpule viidud. Judin viibides noalöökide tegemise juures, lüües kannatanut jalaga, aidates kannatanut püsti ja minnes koos Kotenjovi ja kannatanuga põlenud maja juurde, andes vaikides heakskiidu Kotenjovi tegevuse, soostus kuriteoga. See tähendab, et mõlemad süüdistatavad möönsid kuriteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ehk sellise tervisekahjustuse põhjustamist, mis oma tavalise katkematu kulgemise korras lõpeb kannatanu surmaga. Järelikult panid süüdistatavad toime teise inimese tapmise katse, kuna kannatanu surm ei saabunud, tegutsedes kaudse tahtlusega

§ 16

lg 4 mõttes, mille kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega siis, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kannatanu oli avastatud kella 03 paiku 02.12.2016 raskes seisundis, tugevalt veritsevate haavadega, kannatades hüpotermiast ( kehatemperatuur oli langenud 26,6-le). Kohtuarstilikus ekspertiisiaktis on kirjeldatud, millised meetmed pidid meedikud vastu võtma selleks, et viia kannatanu šokiseisundist välja, tüsistusena oli kannatanul arenenud mõlemapoolne õhkrind, kannatanul oli pulssi juba tunda ainult kaelal, randmepiirkonnas pulssi ei olnud, vererõhk on langenud 88/55 mmHg. Sel juhul on kohtul piisavalt alust arvata, et meedikute sekkumata jätmise korral oleks kannatanu surm saabunud kindlalt, kannatanu avastamise ajale lähiajal. Kohus leiab, et süüdistatavatel ei olnud alust tugineda ühelegi mõislikule asjaolule, millest nad saaksid arvata, et nende tegevuse tagajärjel jääb kannatanu surm saabumata. Süüdistatav Kotenjovi ütlustele, et ta lõi kannatanut korduvalt kuid mitte nii palju kordi, nagu kannatanul haavu avastatud, ja tema nuga oli nii väike 5 vm teraga, et tema arvates tõsisemaid vigastusi sellega ei saaks põhjustada, on kohus hinnangu andnud ja jõudnud 28 järeldusele, et süüdistatava ütlused ei vasta tõele, süüdistatav Judini ütlustel on tera pikkus võis olla alates 10 cm, samuti on kohus kaitsja versiooni teise võimaliku ründe kohta ümber lükanud. Kaitsja on osutanud asjaolule, et kannatanu seljas oli piisavalt paks talvejope, mis võis anda süüdistatavatele lootuse, et kannatanule korduvate noalöökide andmisele ei kaasne kannatanu surm. Kohus vastab sellele, et vaatamata sellele, et kannatanu seljas oli tõepoolest talvejope, oli süüdistatava poolt tehtud noalöögid piisavalt tugevad, et üks nendest tungis rinnaõõnde ja oli eluohtlik tekitamise momendil ja veel kaks noalööki tabasid rinda, mitte tingides rinnaõõnde. See näitab, et süüdistatav kohandas löömise tugevust selliselt, et noalöögid oleksid piisavad selleks, et põhjustada ka tõsisemaid kehavigastusi ja sellise tervisekahjustuse, mis tavalise kulgemise korral viib surmani. Kohtu järeldusest tapmise katsele suunatud kaudse tahtluse kohta kinnitab kohtu arvates süüdistatavate käitumine enne tegu. Süüdistatavad tulid kohtumispaigale kahekesi, millest kannatanu ei teadnus ja mis pidi olema talle kohtumisele saabudes üllatusena. Süüdistatava Kotenjov võttis kaasa noa, mis oli tal kohtumisel alguse ajaks pandud taskusse ehk sisuliselt valmis kasutamiseks. Süüdistatav Judini ütluste järgi ta ulatas ta kannatanule kätt tervitamiseks, kuid ei jõudnudki tervitada, kui Kotenjov lõi kannatanut noaga. Süüdistatav Judin ei lahkunud nähes noaga löömist kohalt, ei takistanud teo toimepanemist vaid vastupidi ühines Kotenjovi tegevusega, mis osutab sellele, et süüdistatav Judinile ei olnud Kotenjovi tegevus suureks üllatuseks. Selline teole eelnev käitumine näitab, et teo toimepanemine ei arenenud juhuslikult ja spontaanselt, vaid juba enne tegu oli süüdistatav Kotenjov valmis kasutama kannatanu suhtes tõsisenat vägivalda, lööma noaga. Kohus leiab, et iseloomustab süüdistatavate teojärgne käitumine ilmekalt kaudset tahtlust tapmisele. Nimelt pani süüdistatav Kotenjov noalöögi tagajärjel kukkunud kannatanu keha peale puulaua, mis võib viidata soovile kas peita kannatanu keha või takistada kannatanul pääseda kohale, kus ta saaks abi. Mõlemad variandid annavad aluse arvata, et süüdistatavate tahtlus oli kaudselt suunatud kannatanu surma põhjustamisele, nad pidasid seda võimalikuks ja möönsid seda. Süüdistatavad olid enne teo lõpule viimist ära võtnud kannatanult võimaluse kasutada mobiiltelefoni abi kutsumiseks, Kotenjov võttis kannatanult telefoni ära. Seega pannes kannatanu leha peale puulaua ja lahkudes koos sündmuskohalt, oli mõlemal süüdistataval piisavalt alust arvata, et kannatanu surm saabub. Nüüd annab kohus hinnangu, kas tapmise katse oli toime pandud omakasu motiivil. Kohus on juba tuvastanud, et mõlemad süüdistatavad oli kannatanule võlgu rahaliselt, seda ei eita süüdistatavad ka ise. Kohtupraktikas on peetud tapmist omakasu motiivil, toimepandut, kui tapmine on toime pandud sooviga vabaneda kohustusest, võlast, 3-1-1-36.09 p 14.5 .

§ 24

lg 1,4 kohaselt on kuriteokoosseisule vastav tunnus, mis kirjeldab toimepanija motiivi, eriline isikutunnus; vastutust kergendav, raskendav. Välistav eriline isikutunnus kehtib üksnes isikutunnusega toimepanija kohta. Iseenesest võlasuhete eksisteerimise tõendatus ei tähenda veel, et kuritegu on toime pandud omakasu motiivil. Peab olema siiski tõendatud, et isik või isikud ühiselt panevad teo toime, mille tagajärjel vabanevad mõlemad kohustusest või võlast. Kohus märgib, et kohtuliku arutamise käigus ei ole tuvastatud, et süüdistatavatel võiks olla teo toimepanemiseks muu motiiv kui omakasu. Kohtumine oli kannatanu ja Kotenjovi vahel kokku lepitud seoses Kotenjovi narkokäitlemisel käigus tekkinud võlaga. Judin tema enda ütlustel ühines kohtumisega samuti põhjusel, et pidi detsembris 2019 tagastama kannatanule 1000 eurot, mida tal ei olnud tagastada. Juhul, kui kuritegu, tapmise katse oleks lõpule viidud, ehk saabuks kannatanu surm, oleksid mõlemad süüdistatavad võlast 29 vabad. Kuigi Kotenjovi ütlustest nähtub, et kohtumisel soovis ta röökida kannatanuga, kuidas edasi lahendada võla probleemi, võttis ta selle probleemi lahendamiseks kaasa noa ja kohtumise algul lõi kannatanut noaga. Kohus leiab, et ka Judin oli rahuldatud oma võla sellisel viisil lahendamisega, sest ühines Kotenjovi tegevusega. Kohtu arvates on omakasu motiivi esinemine ka eluliselt täiesti selge ja nähtav. Kohus jõuab järeldusele, et kohtus uuritud tõenditega on usaldusväärselt kindlaks tehtud, et süüdistatava panid toime järgmise teo: 01.12.2016 peale kl 21.30 xxx asuva maja taga oleval maa-alal, tegutsedes omakasu, nimelt võlast vabanemise motiivil, kasutasid kannatanu suhtes vägivalda, nimelt süüdistatav Kotenjov lõi kannatanut korduvalt noaga pea, keha ja külje piirkonda, mille käigus püüdis kannatanu ennast kaitsta füüsiliselt, süüdistatav Judin lõi kannatanut ühe korra jalaga, selle tegevuse tagajärjel jäi kannatanu istuma maal ega osutanud enam vastupanu, samuti andis kannatanu Kotenjovi nõudel talle oma mobiiltelefoni. Pärast kannatanult telefoni äravõtmist võtsid süüdistatavad kannatanu kätest ja aitasid sellega püsti tõusta, seejärel suundusid süüdistatavad ja kannatanu põlenud maja juurde, kus süüdistatav Kotenjov lõi kannatanut noaga kaela-õla piirkonda Judini juuresolekul. Süüdistatavate ühise teo tagajärjel on kannatanule põhjustatud 18 noahaava erinevatesse kehapiirkondadesse, millest üks tungis rinnaõõnde ohustades kannatanu elu selle tekitamise momendil. Süüdistatav Kotenjov pani kannatanu keha peale puulaua ja koos, Judin ja Kotenjov, lahkusid sündmuskohalt. Nimetatud süüdistatav Kotenjovi tegu on kvalifitseeritav

§ 114lg 1 p 5- 25 lg 2, 4 järgi - teise inimese tapmise katse omakasu motiivil.

Nimetatud süüdistatav Judini tegu on kvalifitseeritav

§ 114lg 1 p 5- 25 lg 2, 4 järgi - teise inimese tapmise katse omakasu motiivil.

Omastamise episood

§ 201

lg 1 alusel Süüdistatav Kotenjovile on süüdistus esitatud ka kannatanule kuuluva mobiiltelefoni Samsung S5 maksumusega 300 eurot enda kasuks pööramises. Kaitsja andis arvamuse, et tegemist on süüteoga väheväärtusliku asjaga

§ 218

lg 1 mõttes, sest kriminaalasjas ei ole millegagi tõendatud, et selle telefoni maksumuse ületaks seadusega kehtestatud piiri

§ 218lg 4 mõttes -20 miinimumpäevamaara ehk ületaks 200 eurot.

Tõepoolest, ainukeseks tõendiks, millest saaks hakata hindama telefoni maksumust, et hind, mis oli selle eest määratud pandimajas – 60 eurot. Samas märgib kohus, et pandimajas määratud hinna puhul ei ole tegemist asja tegeliku turuhinnaga, sest ei ole välistatud, et pandimajja antakse asi turuhinnast oluliselt madalama hinnaga. Samas ei kannata kriitikat prokuröri kohtuvaidlustes repliigi korras väljendatud seisukoht, et tema arvates maksab selline telefon 250-300 eurot. Kohus leiab, et Samsung S5 mobiiltelefoni maksumus ei ole üldtuntud asjaolu KrMS 60 lg 3 mõttes, mis ei kuulu tõendamist kriminaalmenetluses ja usaldusväärne info oleks kätte saadav kriminaalmenetlusvälistest allikatest. Prokuröri allikas on „minu teadaolevalt“ , kohtutoimik lk 121 pöördel. Tõepoolest, ei ole ka teada, mis turuhinnaga ja millal oli mobiiltelefon omandatud. Üldtuntud asjaolu on see, et mobiiltelefonide maksumus langeb ajaga oluliselt ja ühe-kaheaastased kasutuses olnud mobiiltelefonide turuhind on erinev kuid väike. Seega, puudub kohtul tõenduslik ega usaldusväärne kriminaalmenetlusväline informatsiooni, mille alusel saaks kohus tuvastada, kas enda kasuks pööratud mobiiltelefoni maksumus ületas 200 eurot või mitte. 30 KrMS § 7 lg 3 alusel tõlgendab kohus kõrvaldamata kahtlust mobiiltelefoni maksumuse kohta süüdistatava kasuks. Süüdistatav Kotenjov kuulub

§ 201lg 1 järgi esitatud süüdistuses õigeksmõistmisele.

Kohus leiab, et kohtuliku arutamise käigus ei ole tuvastatud süüdistatavate teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid

§ 2. peatüki 2.

jao mõttes. Kohtuliku arutamise käigus on süüdistatav Kotenjov väitnud, et ta võttis noa kaasa enda kaitseks, sest kartis kannatanut ja ei teadnud, mis võib juhtuda. Samuti andis süüdistatav ütlusi, et kohtumisel lähenes kannatanu nende juurde ähvardava sammuga käsi taskus. Lõplikult avaldas süüdistatav Kotenjov, et ta praegugi leiab, et ta ei teinud midagi ainult et kaitses ennast. Kohus leiab, et süüdistatavate ütluste ega kohtulikul arutamise tuvastatud asjaolude alusel ei saa teha järeldust hädakaitses tegutsemise kohta, mis välistaks süüdistatavate teo õigusvastasust. Samuti ei näe kohus ühtki asjaolu, millest saaks rääkida, et süüdistatavad oleksid hädakaitse piire ületanud.

§ 28

lg 1 alusel, ei ole tegu õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata hädakaitse piiri. Kohus leiab, et kannatanu ähvardava sammuga lähenemisest ja käe taskus hoidmisest ei saa kuidagi teha järeldusi võimaliku eesseisva ründe kohta. Sellistest asjaoludest adekvaatse järelduse tegemine, kas ees seisab rünne kannatanu poolest, on jõukohane isegi alaealisele. Näiteks süüdistatav Judin ei arvanud, et kannatanu käitumine on selline, et sellest saaks tuletada kannatanu poolt kohe algava ründe kohta. Süüdistatav Judin ulatas kannatanule käe tervitamiseks. Kohtu arvates on süüdistatav Kotenjovi väide enesekaitse kohta alusetu ega põhjenda kohtuliku arutamise käigus tuvastatud asjaoludele. Kohus leiab, et süüdistatavaid saab karistada õigusvastase teo eest

§ 32

mõttes, sest mõlemad süüdistatavad süüvõimelised ja puuduvad süüvõimet välistavad asjaolud. Mõlemad süüdistatavad on süüvõimelised

§ 33

mõttes, sest teo toimepanemise ajal olid mõlemad vähemalt 14-aastased ja süüdivad. Kohtul ei ole alust kahelda süüdistatavate süüdivuses

§ 34mõttes.

Mõlema süüdistatava puhul on läbi viidud ka kohtupsühhiaatrilised ekspertiisid, eksperdid jõudsid arvamusele, et süüdistatavad olid süüdivad teo toimepanemise ajal on süüdivad, võivad osaleda menetluses ja kanda karistusi. KARISTUS

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvist. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki tegude toimepanemisel, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohtu otsuse nr.3-1-1-58-13 p.7 järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. 31 Sama otsuse p.8 selgitatakse, et lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas on arvestatavad ka muid karistust mõjutama võivaid asjaolusid. Näiteks tuleb juhul, kui isik on kriminaalasja esemeks oleva ühe või mitme teoga täitnud kuriteokoosseisu mitu erinevat kvalifitseerivat tunnust, hinnata tema süüd reeglina suureks. Samuti võivad süü suurust iseloomustada isiku teopanus grupiviisilise teo puhul, koosseisupärase käitumise süstemaatilisus, tagajärje raskus, samuti kannatanu isik ja tema käitumine teo toimepanemise ajal (vt RKKKo 3-1-1-76-12, p 7). Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-1-1-76-12, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19). Kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust, saab isikule mõista karistuse ka üle sanktsiooni keskmise määra, vaatamata sellele, et tema süü on keskmine (vt ka nt RKKKo 3-1-1-26-03, p 5).

§ 114

lg 1 p 5 järgi karistatakse kaheksa- kuni kahekümneaastase vangistusega või eluaegse vangistusega.

§ 25

lg 6 kohaselt süüteokatse puhul võib kohus kohaldada käesoleva seadustiku §-s 60 sätestatut.

§ 60

lg 1 kohaselt võib karistusseadustiku üldosas kirjeldatud juhtudel kohu kergendada isiku karistust. Kergendused tulenevad süüteomõistest, nimelt deliktistruktuuri erinevatel tasanditel ilmnevast teo või tagajärje väiksemast ebaõigussisust. Selliseks juhtumiks on muuhulgas süüteokatse.

§ 25

lg 6 kohaselt võib kohus süüteokatse puhul kohaldada

§-s 60 sätestatut.

§ 45

lg 2 kohaselt ei mõisteta alaealisele isikule karistusena vangistus üle 10 aasta ega eluaegset vangistust. Seega antud kriminaalasjas on võimalik

§ 114

lg 1 p 5- 25 lg 2, 4 järgi mõista alaealisena kuriteo toime pannud isikule karistusena vangistust 8 kuni 10 aastani. See tähendab, et isegi kõige raskema tagajärjega või/ja mitmeepisoodilise või mitme kannatanuga mõrvas pole võimalik mõista alaealisena kuriteo toime pannud isikule karistus üle 10 aasta vangistust. Riigikohtu lahendis 3-1-1-70-16 p 13,14 on märgitud, et süüteo jäämine katsestaadiumisse ei too kaasa

§ 25

lg 6 ega ka mitte § 26 lg 2 kohaselt automaatselt karistuse kergendamist võrreldes lõpuleviidud süüteoga. Juhul, kui kuritegu jääb katsestaadiumisse, tuleb karistuse vähendamist küll kaaluda, kuid seda ei saa käsitada absoluutse nõudena. (p 13) Katsestaadiumisse jäänud süüteo korral on karistuse mõistmise jaoks tähtis eeskätt isiku tahtluse intensiivsus, millega on seotud nt ka kuriteo toimepanemise põhjalik planeerimine ja ettevalmistamine. Teiseks on oluline see, kas ja millises ulatuses rünnatud õigushüve kahjustatud sai ehk teisisõnu toimepanija poolt silmas peetud ja soovitud tagajärje saavutamise lähedus. Määravad on ka konkreetse süüteo tehiolud, s.o katsestaadiumisse jäänu teo üldine ohtlikkus, nt kolmandate isikute paralleelne ohustamine planeeritava kuriteoga. Kaalukad on ka konkreetsed põhjused, miks ei päädinud katsestaadiumisse jõudnud tegu toimepanija poolt soovitud tagajärjega – oli selleks siis lihtsalt ebaõnnestumine (nt möödatulistamine), kolmandate isikute ootamatu ning planeerimata sekkumine (nt õigeaegne arstiabi osutamine) või toimepanija eesmärgi 32 realiseerumine üksnes osaliselt (kahe inimese surma asemel üksnes ühe kannatanu surm) jne. p 14. Kui arvestada ülalnäidatud kohtupraktikat, on kohtul esitada järgmised tähelepanekud. Esimene. Kohus ei näe, et süüdistatav Kotenjovi poolt oleks kuritegu eriti põhjalikult planeeritud ja ette valmistatud. Süüdistatav Kotenjov võttis kaasa noa ja pani tasku, kannatanuga kohtumisel kohe võttis noa välja ja lõi sellega kannatanut. Seega on kohtul alust arvata, et isiku tahtlus oli piisavalt intensiivne ja süüdistatav valmistus vägivaldseks käitumiseks ja noa kasutamiseks kannatanu suhtes. Seega ei saa olla karistuse kergendamine

§ 60mõttes väga olulisel määral.

Süüdistatav Judini puhul ei ole tuvastatud, et ta oleks teoks ettevalmistusi teinud ega seda kuidagi eriti planeerinud. Kohus leiab, et süüdistatav Judin oma käitumises kuriteo toimepanemisel ühines süüdistatav Kotenjovi tegevusega. Sel juhul arvab kohus, et süüdistatav Judini tahtluse intensiivsuse tase on oluliselt kergem, võrreldes süüdistatav Kotenjoviga. Teine. Õigushüve kahjustamine peaks

§ 114mõttes tähendama kannatanult elu äravõtmist.

See tagajärg - surm, mida saabumise korral ei ole võimalik millegagi korvata, jäi saabumata. Kannatanu ei osutanud vastupanu, ainult algul ja lühikese aja jooksul. Samas suurem osa haavadest ei ole eluohtlikud ega tungivad, ainult üks haav rinnaõõnde ohustas elu selle tekitamise momendil. Kotenjovi teo intensiivsus oli selline, mis küll ohustas elu, kuid noalöögid ei olnud niivõrd tugevad, et surm saabuks sündmuskohal või vahetult pärast seda. Ka süüdistatav Judin ei teinud midagi sellest, et eriti aktiivselt julgustada süüdistatav Kotenjovit tekitada kannatanule tõsisemaid haavu. Sellised asjaolud ka ei välista

§ 60kohaldamist ehk karistuse kergendamist.

Kolmas. Süüdistatavate teoga ei olnud kolmandad isikud kuidagi ohustatud. Neljas. Tagajärg ei saabunus kolmandate isiku sekkumise ja kannatanu enda mehelikkuse tõttu. Süüdistatavad on nende arvates omapoolt teinud tõepoolest kõik, et kannatanu surm saabuks. Kohus on teo objektiivsel küljel on piisavalt peatunud ega hakka siin asjaolusid uuesti kordama. Kannatanu on roomanud mitu tundi kuni tal õnnestus jõuda tootmishooneni ja sealt abi saada. Kiirabi saabus kohale kiiresti, kannatanu seisund oli raske, verekaotus, šokiseisund, hüpotermia. Ei ole kahtlust, et meditsiinilise abita oli kannatanu surma saabumine välitingimustes, alajahtumisega, verejooksuga, kohus julgeb öelda - lähiaja küsimus. Arvestades näidatud asjaolusid, ei saa süüdistatav Kotenjovi puhu

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.