2-18-16651/12

2-18-16651 KOHTUOTSUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2019.a, Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-18-16651 Alaealise K R hagi C R vastu igakuise elatise elatise nõudes Tsiviilasja hind 2390 eurot Menetlusosalised esindajad ja nende Hageja: K R, isikukood: XXXXXXXX Hageja seaduslik XXXXXXXX esindaja: E P, isikukood: Kostja: C R, isikukood: XXXXXXXXXXXX Kirjalik menetlus Asja lahendamise viis RESOLUTSIOON
2. Rahuldada hagi.
3. Välja mõista C Rlt (R) lapse K R ülalpidamiseks igakuuline elatis alates hagiavalduse esitamisest s.o 05.11.2018.a kuni lapse täisealiseks saamiseni s.o. XXXXXXXXX.a igakuise elatusrahana 250 (kakssada viiskümmend) eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud elatise miinimummäärast.
4. Kohustada C Rd kandma K R kasuks väljamõistetava igakuise elatise E P arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX iga eelneva kuu viimseks kuupäevaks, märkides makse selgitusse „elatis“. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Jätta menetluskulud kostja kanda. Käesolevas tsiviilasjas puuduvad menetluskulud, mistõttu kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. 1 2-18-16651 Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. HAGEJATE NÕUE, KOSTJA VASTUVÄITED JA MENETLUSE KÄIK
5. 05.11.2018 esitas K R (seadusliku esindaja vahendusel) Pärnu Maakohtule hagiavalduse C R vastu igakuise elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt K R on E P ja C R ühine, X aasta vanune alaealine laps. Hageja sündis
6. juunil
7. a vanemate 2 aastat ja 2 kuud kestnud kooselust. Hagiavaldusele lisatud K R sünniaktist nähtub, et E P ja C R on mõlemad hageja vanemad. C R on kantud hageja sünniaktile isana ja E P emana. Hagiavalduse esitamise ajendiks on asjaolu, et kostja rikub hageja ülalpidamiskohustust. Ülalpidamiskohustuse rikkumine seisneb asjaolus, et kostja ei maksa hageja ülalpidamiseks elatist regulaarselt, iga kalendrikuu eest ette, vähemalt poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses. Enne kohtusse pöördumist on hageja seaduslik esindaja võtnud kostjaga ühendust ja telefoni teel selgitanud, et hageja näol on tegemist alaealise lapsega, kes vajab ülalpidamist regulaarselt ehk igakuiselt ning mõlemal vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Hoolimata hageja seadusliku esindaja selgitustest ja katsetest lahendada olukorda kohtuväliselt, ei täida kostja hageja ülalpidamiskohustust seadusega sätestatud korras. Hageja palub kohtul hagi rahuldada ja välja mõista C R'lt K R kasuks igakuine elatis alates hagiavalduse esitamisest kuni K R täisealiseks saamiseni (ehk kuni XXXXXXX) PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummääras ehk 250.00 (kakssada viiskümmend) eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära. Elatise summa muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega. Hagis palutakse elatis maksta iga kalendrikuu eest ette, so iga järgmise kuu elatis tasuda hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval E P arvelduskontole nr XXXXXXXXXX selgitusega "elatis", näidates makse selgituses ära ka kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.
8. Kostja esitas 14.03.2019 vastuse hagiavaldusele (t.lk 36), mille kohaselt kostjal puudub ametlik töökoht ning tal on veel üks ülalpeetav - alaealine laps. Kostja sõnul tema igakuine sissetulek on olnud 400-500 eurot ning ta elatub juhutöödest. Kostja väitel on ta suhtes algatatud täitemenetlused ning selle tõttu tal pole ka ametlikku töökohta. Kostja leiab, et ta on võimeline hagejale tasuma elatist 100 eurot kuus. Kostja palub jagada menetluskulud pooleks.
9. 14.03.2019 e-kirjaga küsis kohus hagejalt kostja vastuse osas seisukohta, mille palus esitada hiljemalt 22.03.2019 (t. lk 37). Hageja seisukohta esitanud ei ole.
10. Pärnu Maakohus määras oma 07.05.2019 määrusega tsiviilasja lahendamiseks kirjaliku menetluse ja tegi pooltele ettepaneku esitada kohtule võimalikud avaldused ja dokumendid hiljemalt 14 päeva jooksul, arvates määruse saamisest. Ühtlasi määras kohus, et teeb kohtuotsuse teatavaks
11. mail 2019 Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja kantselei kaudu. 2 2-18-16651
12. Kostja esitas 08.05.2019 kohtule sünnitõendi (t.lk 44), millest nähtub, et kostjal on ülalpeetav xxxxxxxxxxxxx sündinud laps. Hageja täiendavaid avaldusi ega dokumente kohtule esitanud ei ole. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS
13. Materiaalõiguslikuks aluseks käesoleva vaidluse lahendamisel on perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 96 ja § 97 punkt 1, mille kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama ning alaealine laps on õigustatud elatist saama. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt Riigikohtu
14. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-13 p 17, Riigikohtu
15. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13 jt). Elatisenõude esitajaks ehk hagejaks kohtus on alaealine laps, keda esindab kohtumenetluses tema hooldusõiguslik vanem ehk seaduslik esindaja vastavalt PKS § 120 lg 1 sätestatule.
16. Lapse ülalpidamise ulatust reguleerib PKS § 99, mille lõigete 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Osundatud seadusesätete kohaselt tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (vt Riigikohtu 24.oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15 ja Riigikohtu otsus
17. jaanuari 2014.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-165-13 p 15). Nimetatu eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid (vt Riigikohtu
18. mai
19. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19, Riigikohtu
20. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15). PKS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena), kusjuures PKS § 101 lõike 1 kohaselt ei tohi igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad. Riigikohus on oma lahendis
21. oktoobrist 2012.a. tsiviilasjas 32-1-118-12 p 16 ja 16.01.2013.a. lahendis p 17 märkinud, et PKS § 101 lg 1 sätestatust tulenevalt tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt RK lahend 3-2-1-37-11 p 12). Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 sätestatust on kostja tõendamise koormuseks asjaolu, et ta on oma lapse ülalpidamisest osa võtnud vaidlusalusel perioodil. Kohus selgitas pooltele nende tõendamiskoormust asja menetlusse võtmise määruses. Ühtlasi selgitas kohus tõendamiskoormust 07.05.2019 kirjaliku menetluse määramise määruses, kus juhis kostja tähelepanu asjaolule, et hagi vastusele ei ole kostja lisanud tõendeid enda sissetuleku ega väidetava teise lapse põlvnemise kohta.
22. Kohus võtab kõigepealt seisukoha selles, kas elatise hagi kostja vastu on õiguslikult põhjendatud või mitte, sest vastavalt TsMS § 369 sätestatule võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida oma korduvaid kohustusi tulevikus õigel ajal. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine. Sellisele seisukohale on asunud oma lahendis 3-2-1-33-11 p 18 Riigikohus. 3 2-18-16651 Kohus on seisukohal, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et: • • • Kostja on hageja isa; Hageja elab oma ema juures; Kostja ei täida hageja ees ülalpidamiskohustust seadusega sätestatud korras.
23. Edasi kontrollib kohus kas hageja poolt nõutav elatise suurus on põhjendatud. Tulenevalt asjaolust, et Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-7-05 p 20 jt asunud seisukohale, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsetele vajadustele, ega ole ülemäära suur ning arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist ka siis kui vanemad elavad lahus ning kohtuotsuse p-s 12 märgitu kohaselt ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada, kui need ei ületa kahekordset elatise miinimummäära. Käesoleval juhul ei küsi hageja kostjalt elatist rohkem, kui seaduses sätestatud miinimummäär ega ka väida, et tema kulud oleksid suuremad kahekordsest elatise miinimummäärast.
24. Kohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul aluseid elatise väljamõistmiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära. PKS 102 lg 2 sätestab, et erandina saab alaealise lapse ülalpidamiseks välja mõista elatise alla seaduses sätestatud alammäära mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kuna mõjuv põhjus on PKS § 102 lg 2 neljandas lauses sätestatud näidisloeteluna, saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks (vt nt Riigikohtu
25. märtsi
26. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13). Riigikohus on asunud oma lahendites seisukohale, et arvestada tuleb mõjuva põhjuse hindamisel esmajoones sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, st ka miinimumelatisest väiksema elatise maksmisel saaksid lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud. Samas tuleb arvestada, et kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega. Samuti on Riigikohus leidnud, et mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab olla lisaks seaduses nimetatutele ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh lapse miinimumist väiksemad vajadused (nt mastaabisäästu tõttu) või nende katmine muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetusega), samuti vanema halb varaline seisund. Seda juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve.
27. Kostja on viidanud oma raskele majanduslikule olukorrale, mis takistab tal elatise tasumist. Kostja väidab, et ta elatub juhutöödest ja tema sissetulek on 400-500 eurot kuus. Riigikohus on ka 24.10.
28. a lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 rõhutanud (p 15), et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. See tähendab, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada. Kohus on teinud kooskõlas TsMS § 230 lg 3 ja lg 5 päringu liiklusregistrisse. Nimetatust nähtub, et käesoleval hetkel kuulub kostjale kolm sõiduautot xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja haagis Neptun, esmane registreerimine 2019.a. Eeltoodust nähtub, et kostja on suutnud elatise vaidluse 4 2-18-16651 ajal soetada endale kasutatud sõiduauto ja uue järelhaagise, mis annab kohtul alust arvata, et kostja varaline seisund ei ole halb. Seega kuulub kostjale ka vara, mille arvelt on kostjal võimalik rahaliste vahendite ebapiisavuse korral lapse ülalpidamiskohustust täita. Kohus juhtis kostja tähelepanu sellele, et kostja peab ise tõendama oma väiteid sh esitama tõendid enda sissetuleku kohta. Ainuüksi asjaolu, et kostjal on veel üks ülalpeetav ei anna alust vähendada väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimäära. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid enda igakuise sissetuleku suuruse kohta või asjaolu kohta, et tema tervislik seisund ei võimalda teenida piisavalt, mistõttu ei saa kohus lugeda tõendatuks kostja väidet oma raske majandusliku olukorra kohta. Kohus asub seisukohale, et elatise väljamõistmine ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatava kuupalga alammääras ei pane kostjat raskesse majanduslikku olukorda. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele igakuine elatis alates hagiavalduse esitamisest 05.11.2018.a. 250.- eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Eesti Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäära. Elatis kuulub väljamõistmisele kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kohus selgitab, et Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määruse nr 139 "Töötasu alammäära kehtestamine" § 1 lg 2 kohaselt on alates 01.01.2019 kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral on 540 eurot ehk elatise miinimummäär on 270 eurot kuus.
29. Tulenevalt poolte soovist ja TsMS § 445 lg 1 sätestatust, tuleb kohtuotsusega kindlaks määrata ka selle täitmise viis ja kord. Kuna PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette, tuleb kostjat kohustada kohtuotsusega maksma elatist ette iga jooksva kuu viimaseks kuupäevaks lapse seadusliku esindaja E P arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxx arvelduskontole, märkides makse selgitusse „elatis“. MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE
30. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hagiavalduse esitamise hetkel kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei nõutud elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu ning ka tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et pooled oleks menetluses kandnud muid kulusid. Seega ei ole käesolevas asjas menetluskulusid, mille rahalist suurust saaks kohus kindlaks määrata. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Mõlder kohtunik 5