← Eesti

2-16-4095/52

Obsah (9)§ 428§ 432§ 150§ 430§ 429§ 173§ 168§ 174§ 661

2-16-4095 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tamara Šabarova Määruse tegemise aeg ja koht 04. juuli 2019, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-4095 Tsiviilasi Enefit Solutions AS (Eesti Energ

§ 428

lg 1 p 4 ning

§ 432sätestatud tsiviilasja kompromissiga lõpetamise õiguslikest tagajärgedest.

Hageja palub kohtul seoses kompromissi sõlmimisega

§ 150lg 2 p 1 alusel tagastada pool hageja tasutud riigilõivust hageja kontole xxx.

Kostja palub kohtul seoses kompromissi sõlmimisega

§ 150lg 2 p 1 alusel tagastada pool kostja tasutud riigilõivust kostja kontole xxx.

Pooled lühendavad kompromissi kinnitava määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega 1 (ühe) päevani. Kompromissi sõlmimisega loevad pooled käesoleva erimeelsuse Poolte vahel lõplikult lahendatuks ning avaldavad ja kinnitavad, et ei oma teineteise suhtes tulevikus nimetatud vaidlusest tulenevalt mistahes nõudeid. Käesolev kokkulepe jõustub selle allkirjastamisega poolte poolt. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud poolte taotluse ja kompromissiga, uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et poolte pakutud tingimustel tuleb kompromiss kinnitada, vastu võtta hageja hagist loobumine ja lõpetada asja menetlus.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Et pooltevaheline kompromiss on vastuolus seaduse või heade kommetega, pole tuvastatud, mistõttu kinnitab kohus poolte kompromissi nende poolt kokkulepitud tingimustel. Pooled kinnitasid, et on teadlikud kompromissi sõlmimise ja asja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Kompromissis leppisid pooled kokku, et hageja loobub oma nõudest kostja vastu.

§ 428

lg 1 p 3 kohaselt, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt

§ 429

lg 1 hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Hageja avaldab, et loobub nõudest kostja vastu täies ulatuses ja kostja on sellega nõus. Kohus selgitab, et

§ 432

kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas

§ 430

lg 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lg 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise 3

(4)2-16-4095 menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Menetluskulud Vastavalt

§ 173

lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Vastavalt

§ 174

lg 2 maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Pooled ei ole kompromissis leppinud kokku menetluskulude kandmises.

§ 168lg 3 alusel tuleb jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Riigilõivu tagastamine Vastavalt

§ 150

lg 2 p 1 järgi tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivu, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja tasus tsiviilasjas riigilõivu 900 eurot. Vastuhagi hageja tasus riigilõivu 350 eurot. Kohus leiab, et hageja ja vastuhagi hageja taotlused on põhjendatud ja tuleb rahuldada

§ 150lg 2 p 1 alusel.

Pooltele tuleb tagastada pool menetluses tasutud riigilõivu ehk hagejale 450 eurot ja vastuhagi hagejale 175 eurot. Edasikaebamine Pooled leppisid kokku, et lühendavad kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise peale edasikaebamise tähtaega 1 päevale alates määruse kättetoimetamisest. Lähtuvalt

§ 661lg 4 lühendab kohus edasikaebamise tähtaega kuni 1 päevani määruse kättetoimetamisest arvates. /Digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.