Obsah (13)
§ 218§ 187§ 175§ 177§ 468§ 638§ 646§ 656§ 651§ 415§ 657§ 444§ 178KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv, Margo Klaar, Kaupo Paal Otsuse tegemise aeg ja koht 04. märts 2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-17220 Tsiviil
) § 178 lg 4 järgi ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.
§ 218
lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse.
§ 187lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka 1
(4)menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus
- Law office Mets & Co Inkasso OÜ (hageja) esitas
- novembril 2018 Harju Maakohtule hagi XX (kostja) vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista 25 euro suuruse võlgnevuse, perioodi
- märts 2017 kuni
- november 2018 eest viivise 3,36 eurot ja viivise 25 euro suuruselt põhinõudelt alates 15 novembrist 2018 (hagiavalduses ekslikult märgitud
- oktoobrist) kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja edasi võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni. Lisaks palus hageja määrata kindlaks menetluskulud, jätta need täielikult kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise menetluskuludelt lahendi jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja OÜ Lasnamäe Spordikeskus (spordikeskus)
- veebruaril 2017 kliendilepingu nr 1046, mille järgi kohustus kostja tasuma spordikeskuse teenuste kasutamise eest igas kuus
- kuupäeval 25 eurot. Kostja ei täitnud
- a märtsis kliendilepingust tulenevat kohustust tasuda spordikeskuse teenuste kasutamise eest igas kuus 25 eurot. Hageja ei saa tõendada negatiivset asjaolu. Spordikeskus ja hageja sõlmisid
- juunil 2018 nõude loovutamise lepingu spordikeskuse võlgnike vastu kuuluvate nõuete kohta. Spordikeskuse nõue kostja vastu on üle läinud hagejale. Hageja esitas hagiavalduse lisana menetluskulude nimekirja, mille kohaselt kulus hagiavaldusega seotud materjalide läbitöötamiseks 1 tund (130 eurot), hagiavalduse õiguslikuks analüüsiks 0,5 tundi (65 eurot) ning hagiavalduse koostamiseks ja kohtule edastamiseks 1 tund (130 eurot). Kokku kandis hageja menetluskulusid koos km-ga 390 eurot (325 eurot × 1,2). Eelnevale lisandus riigilõiv 75 eurot. Seega kokku olid hageja kulutused 465 eurot. Hageja märkis, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb
§ 175
lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Hageja hinnangul osutati õigusabi mõistliku tunnihinnaga (130 eurot) ja tegemist on põhjendatud kulutustega
§ 175lg 1 mõttes (vt ka Riigikohtu 30.
novembri
- a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-131-16;
- veebruari
- a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14;
- märtsi
- a otsus haldusasjas nr 3-3-1-82-14, p 28). Hageja taotles, et kohus määraks
§ 177lg 4 järgi menetluskuludelt kindlaks ka viivised kohase täitmiseni.
Hageja kinnitas, et kõik kohtule esitatud kulud olid kantud seoses praeguse kohtumenetlusega. Kostja vastuväited
- Kostja ei vastanud hagile. Maakohtu otsus
- Maakohus rahuldas
- jaanuaril 2019 tehtud kirjeldava ja põhjendava osata tagaseljaotsusega hageja hagi kostja vastu ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja spordikeskusega
- veebruaril 2017 sõlmitud kliendilepingust nr 1046 tuleneva 25 euro suuruse põhivõlgnevuse ja 3,36 euro suuruse sissenõutavaks muutunud viivise. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 25 euro suuruselt põhinõudelt alates 15 novembrist 2018 kuni kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise. Maakohus tunnistas tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks (
§ 468lg 1 p 2). 2
(4)Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda (resolutsiooni alapeatüki „Menetluskulude jaotus“ p 1) ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena 175 eurot: riigilõiv 75 eurot, vajalikud ja põhjendatud õigusabikulud 100 eurot (resolutsiooni alapeatüki „Menetluskulude jaotus“ p 2). Maakohus mõistis kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt (175 eurot) välja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni (resolutsiooni alapeatüki „Menetluskulude jaotus“ p 3). Apellatsioonkaebus
- Hageja esitas
- jaanuaril 2019 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu tagaseljaotsuse resolutsiooni alapeatüki „Menetluskulude jaotus“ p-d 2-3 ning teha tühistatud osas uue otsuse, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 465 eurot ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise menetluskuludelt (465 eurot) lahendi jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Muus osas palub hageja jätta maakohtu tagaseljaotsuse muutmata. Apellatsioonimenetlusega seotud kulud palub hageja jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei põhjendanud maakohus tagaseljaotsuses menetluskulude määra. Maakohus mõistis lepingulise esindaja õigusabikulud välja 46 minuti ulatuses. See ei ole kooskõlas kohtumenetluses esitatud dokumentide ja seisukohtade mahuga. Nõuetekohast hagiavaldust ei ole võimalik koostada 46 minutiga. Tagaseljaotsuse puhul ei ole vaja esitada tõendeid, kuid hageja ei tea hagiavalduse esitamisel, et kostja ei vaidlusta hageja esitatud faktilisi asjaolusid. Hageja hagiavalduse koostamisele kulunud põhjendatud aega ei saa vähendada kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmise tõttu. Hageja peab iga kord esitama õigusliku analüüsi, kuna vastasel juhul on oht, et hageja kaotab hagimenetluses, kui kostja esitab põhjendatud vastuväite. Asjaolu, et kostja ei vastanud, ei tähenda, et hageja analüüs ei olnud põhjendatud. Ringkonnakohtu seisukoht
- Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta (
§ 638
lg 1) ja maakohtu tagaseljaotsus menetluskulude kindlaksmääramise osas (resolutsiooni alapeatüki „Menetluskulude jaotus“ p-d 2 ja 3) tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Maakohtu tagaseljaotsus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu vaidlustatud osas tühistada ja saata esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks kaebuse põhjendustest olenemata, mistõttu ei tule küsida ka kostja seisukohta (
§ 646
). Asi tuleb
§ 656
lg 1 p 5 ja § 657 lg 2 järgi saata menetluskulude kindlaksmääramise osas uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule, kuna ringkonnakohus ei saa ise rikkumist kõrvaldada. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. 6.
§ 651
lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustas maakohtu otsust osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena 175 eurot ning jättis hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt rahuldamata. Kostja maakohtu tagaseljaotsust ei vaidlustanud ja kaja esitamiseks
§ 415
lg 2 esimeses lauses sätestatud tähtaeg on möödunud (maakohtu tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte 22. jaanuaril 2019 postkasti jätmisega).
§ 657
lg 2 sätestab, et kui ringkonnakohus tühistab tagaseljaotsuse, saadab ta asja täies ulatuses läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb siiski ka 3
(4)tagaseljaotsuse tühistamisel arvestada apellatsioonkaebuse piiridega ning tagaseljaotsuse saab tühistada üksnes vaidlustatud ulatuses. Apellatsioonkaebuse esitamine ei saa halvendada hageja menetluslikku positsiooni. Hageja suhtes oleks ebaõiglane, kui ringkonnakohus tühistaks tagaseljaotsuse täielikult (st ka hagi rahuldamise ja menetluskulude jaotuse osas), vaatamata sellele, et hageja vaidlustas üksnes menetluskulude kindlaksmääramist ja kostja lahendit ei vaidlusta (kaja esitamiseks seaduses ettenähtud tähtaeg on möödunud). Eelnevast tulenevalt vaatab ringkonnakohus asja läbi üksnes hageja apellatsioonkaebuses vaidlustatud ulatuses. 7. Ringkonnakohus leiab, et kaebuse väited annavad aluse vaidlustatud osas maakohtu tagaseljaotsus tühistada.
§ 175
lg 1 esimene lause sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
§ 175
lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 23. märtsi 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-184-15, p 14). Kuigi
§ 444
lg 3 järgi võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata, on maakohtul ringkonnakohtu arvates selline õigus üksnes olukorras, kus hagi rahuldatakse täielikult. Kui maakohus rahuldab hagi osaliselt, tuleb otsust nõuetekohaselt põhjendada. Maakohus ületas ringkonnakohtu hinnangul diskretsioonipiire, kui jättis hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse osaliselt rahuldamata, kuna ei põhjendanud tagaseljaotsuses menetluskulude vähendamist. Kuna maakohtu diskretsiooniotsus hageja menetluskulude vähendamisel ei ole jälgitav, ei saa ringkonnakohus selle õigsust kontrollida. Seetõttu tuleb maakohtu tagaseljaotsus vaidlustatud osas
§ 656lg 1 p 5 järgi tühistada.
8.
§ 178
lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal 4
(4)