KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing Otsuse kuupäev 09.05.2019, Tallinn Kohtuasja number 2-18-112905 Kohtuasi Aktsiaselts

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määr, jättis 13% menetluskuludest Aktsiaselts Plus

Plus Capitali kanda ja vähendas XX-lt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks väljamõistetava menetluskulu suurust.

1. Saata tühistatud osas asi tagasi esimese astme kohtule uueks otsustamiseks.
2. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud ja menetluse käik
3. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 19.06.2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XX-lt (kostja) 1 096,01 euro saamiseks. Seoses makseettepaneku mõistliku aja jooksul kättetoimetamise ebaõnnestumisega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti asi üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 29.11.2018 kohtule nõude hagivormis, paludes kostjalt välja mõista põhivõla 763,22 eurot, intressi 46 eurot ja kuni 29.11.2018 kogunenud viivise 348,43 eurot. Samuti palus ta välja mõista alates 30.11.2018 põhivõlalt lisanduva viivise määraga 0,052% päevas (19% aastas). Samuti palus ta kostjalt välja mõista menetluskulud. Kostja ja Swedbank AS (pank) sõlmisid 16.03.2013 laenulepingu 13-084899-VL. Pank laenas kostjale 2 500 eurot ja kostja kohustus selle igakuiste maksetega perioodi 13.01.201413.12.2016 jooksul tagasi maksma. Intressimäär oli 19% aastas. Kostja rikkus alates 13.04.2016 lepingut, kui ei taganud arvelduskontol piisavate rahaliste vahendite olemasolu. Pank lõpetas lepingu ennetähtaegselt ja kuulutas laenu tagastamise tähtpäeva saabunuks 04.07.
4. 25.08.2016 loovutas pank oma nõuded kostja vastu hagejale, millest teavitati ka kostjat.
5. Maakohus võttis hagi menetlusse. Kostjale toimetati hagimaterjalide kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, kuid kostja tähtaegselt hagile ei vastanud.
6. Maakohus rahuldas hagi tagaseljaotsusega osaliselt ja mõistis kostjalt välja põhivõlgnevuse 763,22 eurot, intressi 46 eurot ja hagi esitamise seisuga (29.11.2018) sissenõutavaks muutunud viivise 143,62 eurot, kokku 952,84 eurot ning alates 30.11.2018 kuni põhinõude täitmiseni lisanduva viivise võlaõigusseaduse (

) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulud jättis kohus 87% ulatuses kostja ja 13% ulatuses hageja kanda ning määras menetluskulud kindlaks. Kohus selgitas osalist rahuldamist sellega, et tarbijalepingus on keelatud kokku leppida seadusjärgset viivist ületavas viivisemääras (

§ 415lg 1).

Seetõttu sai hageja viivisenõude rahuldada üksnes seadusjärgse määra järgi ning ülejäänud osas tuli hagi jätta rahuldamata. Eelneva tõttu tuli menetluskulud jätta osaliselt ka hageja kanda. 4. Hageja palus tühistada maakohtu otsus osas, milles kohus jättis hagi rahuldamata ja jättis osa menetluskuludest kostja kanda ning palus teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi rahuldada tervikuna ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus tõlgendas vääralt

§ 415

lg-t 1.

§ 415

lg-t 1 ja § 113 lg-t 1 koostoimes hinnates pidi kohus jõudma järeldusele, et ka tarbijakrediidilepingus on võimalik kokku leppida suuremas viivisemääras, kui

§ 113lg 1 teises lauses nimetatud.

Ringkonnakohtu seisukoht 5. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu tagaseljaotsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 646, 656 lg 2, 657 lg 2 alusel materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osaliselt tühistada. Tühistatud osas tuleb asi saata tagasi esimese astme kohtule uueks otsustamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. 2 TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustas apellatsioonkaebusest nähtuvalt maakohtu tagaseljaotsuse osas, milles kohus jättis kostjalt hageja kasuks välja mõistmata sissenõutavaks muutunud viivise 204,81 euro ulatuses, vähendas lisanduva viivise määra

§ 113

lg 1 teises lauses ettenähtud määrani, jättis 13% menetluskuludest hageja kanda ning vähendas kostjalt hageja kasuks väljamõistetava menetluskulu suurust. Osas, milles maakohtu otsuse peale kaebust ei esitatud, on maakohtu otsus jõustunud edasikaebetähtaja möödumise tõttu. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsust vaidlustatud osas. Iseenesest on maakohtul õigus, et tarbijakrediidilepingute puhul on

-is tarbija kaitseks ettenähtud erinorm viivisemäära osas.

§ 415

lg 1 esimese lause kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda

§ 113lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist.

Kuid kohus jättis tähelepanuta, et

§ 415

lg 1 esimeses lauses sisalduv viide

§ 113

lg-le 1 hõlmab ka

§ 113lg 1 kolmandat lauset.

Seega kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad

§ 415

lg 1 ja

§ 113

lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, s.t kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi (vt ka Riigikohtu 14.01.2009 otsust asjas nr 3-2-1-120-08, p 12). Eeltoodust tulenevalt kuulub maakohtu otsus tühistamisele apellatsioonkaebuses esitatud väidete alusel osas, milles maakohus ei mõistnud hagiavalduse esitamiseni viiviseid välja seadusjärgset määra ületavas osas ja piiras 30.11.2018 kuni põhinõude täitmiseni lisanduva viivise määra

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määraga ning sellest tulenevalt ka menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas. Ringkonnakohus ei saa praegusel juhul tühistatavas osas ise uut lahendit teha, kuivõrd vaidlustatud lahend on tagaseljaotsus ja TsMS § 657 lg 2 kohaselt tuleb tagaseljaotsuse tühistamisel saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. TsMS § 646 alusel võib kohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses. Kuivõrd käesoleval juhul tuleb apellatsioonkaebuse põhjal maakohtu otsus kaevatus osas tühistada ning ringkonnakohus ei saa puudust ise kõrvaldada (TsMS § 656 lg 2), puudub menetlusökonoomilistel kaalutlustel vajadus teise poole seisukohta küsida. Kuivõrd ringkonnakohus ei saa ise uut lahendit teha, kuulub apellatsioonkaebus rahuldamisele osaliselt. 6. Juhindudes TsMS § 173 lg-st 3 jätab kohus menetluskulude jaotuse esimese astme kohtu otsustada sõltuvalt asja lõpptulemusest. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing 3