← Eesti

2-19-2575/14

VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-19-2575 31. mai 2019, Narva Kohtuasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised j

) § 65 lg 1 järgi võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Hageja esitas hagi abielu lahutamise nõudes oma abikaasa vastu. Mõlemad pooled seletasid, et nende abielusuhted lõppesid 14. detsembril 2018, kui kostja on Eestist lahkunud ja tagasi ei tulnud.

§ 63

kohaselt abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse.

§ 67

lg-st 1 tulenevalt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lg 3 sätestab, et kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. Vastavalt

§-s 7 sätestatud mõttele peab abiellumiseks olema mõlema abikaasa tahe ning kohus leiab, et abielu jätkamiseks peab ka olema mõlema abikaasa tahe. Kohus on seisukohal, et käesoleva menetluse käigus leidis tõendamist, et poolte abielulised suhted on lõppenud 2018. a detsembrist, poolte kindel soov on abielu lahutada, abielusuhted on 3

(5)Tsiviilasi nr 2-19-2575 pöördumatult lõppenud ning poolte arvates ei ole võimalik poolte abielusuhteid taastada. Pooltel on neli ühist last ning neljas laps on sündinud
  1. mail 2019 (tl 25). Kohtu hinnangul ei ole abielu jätkamine võimalik, kui abikaasad ei soovi abielu jätkamist ega abielusuhete taastamist. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on abielu mehe ja naise vabatahtlik liit ning abielu ei ole võimalik säilitada ilma poolte vastava taheta. Kohus leiab, et tulenevalt sellest, et pooltel puudub tahe abielu jätkamiseks, ei saa kohus sundida neid abielu jätkama. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et poolte abielusuhete taastamine ei ole võimalik ega mõistlik poolte sellekohase soovi puudumise tõttu ning poolte abielu tuleb lahutada. Viru Maakohtu
  2. detsembri
  3. a määruse (tl 28) kohaselt tsiviilasjas nr 2-18-15052 pöörduski J Za kohtusse
  4. oktoobril
  5. a hagiga abielu lahutamise nõudes. Kohtuistungil
  6. detsembril 2018 teatas hageja hagist loobumisest. Mainitud määrusega lõpetati menetlus tsiviilasjas nr 2-18-
  7. Käesolevas asjas
  8. mail 2019 toimunud kohtuistungil selgitas hageja, et hagist loobumise tingis asjaolu, et pooled said teada, et hageja on rase. Pooled püüdsid säilitada abielu. Kuid poolte seletuste kohaselt käesolevas asjas juba
  9. detsembril 2018 kostja Eestist lahkus ja tagasi ei tulnud. Hagejal ei ole teada kus kostja viibib ning sidevahendite abil ei ole ta kättesaadav, mistõttu ta isegi ei tea, et temal on sündinud tütar
  10. mail
  11. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et pooltele kuuekuulise leppimisaja andmine ei ole mõistlik. Nimeseaduse § 11 lg 1 järgi võib abielu lahutamisel kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Hageja soovib abielu lahutamise järgselt jätta abielus kantud perekonnanime alles. Pärast abielu lahutamist säilib J Zal abielus kantud perekonnanimi „Za“.

§ 66p 2 alusel lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. MENETLUSKULUD Ts

MS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kohus ei nõua menetluskulude nimekirja, kuna poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda ning seega ei ole menetluskulude rahaline kindlaksmääramine vajalik. Kohus jättis menetlusosaliste menetluskulud poolte endi kanda ja seega menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Kohtuotsuse edastamine TsMS § 455 lg 2 järgi saadab kohus jõustunud kohtuotsuse Narva linnakantseleisse abielulahutuse kande tegemiseks rahvastikuregistrisse. /allkirjastatud digitaalselt/ 4

(5)Tsiviilasi nr 2-19-2575 Tamara Šabarova kohtunik 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.