← Eesti

3-19-417/10

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number Otsuse kuupäev 3-19-417 23. mai 2019 Kohtunik Kadri Palm Haldusasi Kalle Danieli kaebus Põllumajanduse Registrite j

§ 184lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

3-19-417 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Kalle Daniel taotles
  2. aastal ühtset pindalatoetust, kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust ning noore põllumajandustootja toetust kokku 24,59 ha põllumajandusmaa kohta (taotlus nr 110181106392, tl-d 53-69).
  3. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) viis
  4. detsembril
  5. a taotleja majandusüksuses läbi kohapealse kontrolli, mille tulemused on vormistatud kontrollaruandes nr 181357 ja lisas (tl-d 8-11). Kohapealse kontrolli käigus tuvastas PRIA põldudel nr 04, 05, 07, 08, 09, 10, 11 ja 18 jõulupuuistandikud, samuti värskelt tüvelt saetud kuuskede kännud ning pakendatud jõulupuud.
  6. PRIA jättis
  7. detsembri
  8. a otsusega nr 12-6/18/1091 rahuldamata K. Danieli ühtse pindalatoetuse taotluse (tl-d 12-13). PRIA selgitas põldudega nr 04, 05, 07, 08, 09, 10, 11 ja 18 seoses, et toetusõiguslik ei ole põld, millel kasvatatakse puittaimi jõulupuudeks, mitte hilisema ümberistutamise eesmärgil. PRIA jättis taotluse rahuldamata, kuna pindala erinevusest tuleneva toetuse vähendamise tulemusena ei ole tekkinud väljamakstavat toetussummat.
  9. PRIA otsustas
  10. detsembri
  11. a otsusega nr 12-6/18/1101 määrata K. Danielile osaliselt ja suunata väljamaksmisele kliima- ja keskkonnatoetuse summas 193,02 eurot (tl-d 14-15).
  12. PRIA jättis
  13. detsembri
  14. a otsusega nr 12-6/18/1107 rahuldamata K. Danieli noore põllumajandustootja toetuse taotluse (tl-d 16-17).
  15. PRIA jättis
  16. veebruari
  17. a vaideotsusega nr 12-4/19/4-1 rahuldamata K. Danieli vaide (tl-d 5-7).
  18. K. Daniel ja Guido Daniel esitasid
  19. märtsil 2019 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse, milles nõudsid PRIA
  20. detsembri
  21. a otsuste nr 12-6/18/1091, 12-6/18/1101 ja
  22. detsembri
  23. a otsuse nr 12-6/18/1107 kehtetuks tunnistamist osas, millega jäeti kaebajate esitatud taotlused rahuldamata; PRIA vastutusele võtmist, kuna PRIA ületas vaidele vastamise tähtaega, tegi õigusvastase vaideotsuse ja nõrgestab kaebajate põllumajanduslikku toimetulekut;
  24. aasta ühtse pindalatoetuse, kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse ja noore põllumajandustootja toetuse täies mahus määramist ja väljamaksmist viivituse pikkusest oleneva protsendiga, mida rakendatakse PRIA-le esitatavate taotluste hilinemiste puhul (tl-d 2-4, 28-30). Kaebuses on rõhutatud, et kehtetu peaks olema ka PRIA tehtud vaideotsus. Ühtlasi taotlesid kaebajad ametlikku ekspertiisi eesti keele eksperdi kaasamisega.
  25. Tartu Halduskohus jättis
  26. märtsi
  27. a määrusega K. Danieli ja G. Danieli kaebuse käiguta, andes kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks 5-päevase tähtaja (tl 33).
  28. K. Daniel esitas
  29. märtsil 2019 parandatud kaebuse (tl-d 35-38).
  30. Tartu Halduskohus jättis
  31. märtsi
  32. a määrusega K. Danieli kaebuse teist korda käiguta, andes kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks 3-päevase tähtaja (tl 40). K. Daniel kõrvaldas kaebuses esinevad puudused
  33. märtsil 2019 (tl 42).
  34. Tartu Halduskohus võttis
  35. märtsi
  36. a määrusega K. Danieli kaebuse menetlusse ja tunnistas vastustajaks PRIA (tl 44). 2 3-19-417
  37. PRIA esitas
  38. aprillil 2019 vastuse kaebusele (tl-d 48-51).
  39. Tartu Halduskohus otsustas
  40. aprilli
  41. a määruses vaadata haldusasi läbi kirjalikus menetluses ning jätta rahuldamata kaebaja taotlus ekspertiisi määramiseks (tl-d 75-76). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
  42. Kaebaja taotleb PRIA
  43. detsembri
  44. a otsuse nr 12-6/18/1091 ja
  45. detsembri
  46. a otsuse nr 12-6/18/1107 tühistamist, PRIA
  47. detsembri
  48. a otsuse nr 12-6/18/1101 osalist tühistamist ning taotluste rahuldamise kohustamist, põhjendades oma kaebust kokkuvõtvalt järgmiselt. 1) Alusetu on PRIA väide, et jõulupuu ei ole püsikultuur. 2) PRIA väide, et tüvelt lõigatav jõulupuu ei ole põllumajandustoode ja nende kasvatamine ei ole põllumajanduslik tegevus, on otseses vastuolus Eesti ja Euroopa Liidu (EL) seadusandlike aktidega. Tüvelt saetud jõulupuu on põllumajandustoode, jõulupuid kasvatatakse põllumaal dekoratiivsel eesmärgil ning neid turustatakse enne puude raieküpseks saamist. Põllumaa, kus jõulupuid kasvatatakse, ei ole metsamaa; on kaetud püsikultuuriga; annab olenevalt kasvatustehnoloogiast korduvat saaki; on haritud vastavalt nõuetele; põllul kasvab mitmes vanuses kuusetaimi, mida saab vajadusel ka ümberistutamiseks müüa; üleskasvanud ning ka mittekvaliteetsed puud lühendatakse, nende tüve külgvõrsest kujundatakse uus puu. 3) Jõulupuu kuulub samasse kategooriasse kuhu lõikelilledki. Jõulupuu on põllumajanduskultuur ja kauem elus kui lõikelill ning selle kasvatamine on põllumajanduslik tegevus. EL ja Eesti õigusaktide määratluse järgi on jõulupuu külvikorraväline dekoratiivsel eesmärgil kasvatatav püsikultuur, sest see võtab maa enda alla rohkem kui viieks aastaks. 4) Kaebaja poolt kasvatatava saagi valmimiseks kulub ühe suve asemel 10-12 aastat. Samal aastal saaki andvate kultuuride kasvatajale antakse toetust igal aastal, kaebajat diskrimineeritakse ettenähtud toetust mitte makstes. 5) PRIA nimetas ilma õigusliku aluseta
  49. aastal jõulupuude kasvatamise puukooliks ning on selle määratluse alusel siiani ühtset pindalatoetust maksnud. Kaebaja toetusetaotlusel on püsikultuur puukoolina deklareeritud vaid seetõttu, et selleks ei ole PRIA muud võimalust andnud ning selline nõue on kehtinud
  50. aastast. Nii Eesti kui EL seadusandluses ei ole antud küsimuses muudatusi olnud. 6) PRIA-l ei ole puukooli suhtes mingit täpsemat määratlust, milliseid taimi võib kasvatada puukoolis ja mida mitte, millisel maa-alal seda võib teha, kas seda võib teha põllul või tarastatud põllu alal ning mida üldse nimetada puukooliks. Mistahes puittaimede põllumajanduslikul maal kasvatamise eesmärk ei ole „kasvatatavate taimede ümberistutamine“ nagu seda väidab PRIA. Kõigi kultuuride kasvatajate eesmärgiks on kasvatatavast kultuurist kasumi saamine.
  51. Vastustaja ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele vastu. Vastustaja vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, millisel eesmärgil kaebaja enda majandusüksuses kuuski kasvatab. Kaebaja on korduvalt rõhutanud, et vaidlusaluste alade näol on tegemist kuuseistandusega, kus kaebaja kasvatab kuuski jõulupuudeks, mida turustatakse tüvelt saetuna peamiselt enne jõule ning uut aastat. Kaebaja on siiski 3 3-19-417 seisukohal, et jõulupuuks kasvatatav kuusk on püsikultuur ning seeläbi toetusõiguslik. Samuti, et kuuseistandiku puukooliks kvalifitseerimine on väär. 2) Tüvelt lõigatud kuuskesid ei saa põllumajandustooteks lugeda, kuivõrd tegemist ei ole elava puuga lähtuvalt asjaolust, et puu on selle juurtest eraldatud. Asjaolu, et elavad puud jm taimed asetsevad aluslepingute I lisas samas rühmas lõikelillede ja dekoratiivse taimmaterjaliga, ei anna alust jõulupuid lõikelilledega samastada ning seeläbi jõulupuud toetusõiguslikuks põllumajandustooteks lugeda. 3) Toetusõiguste seisukohalt saab püsikutuuri mõistest tulenevalt kuuseistikut määruse (EL) nr 1307/2013 tähenduses püsikultuuriks lugeda vaid läbi puukooli mõiste – see tähendab, et kuuseistikuid tuleks kasvatada ainult paljundamise eesmärgil. Sellisel juhul toodab maa korduvat saaki kuuseistikute, s.t ümberistutatavate taimede näol. Istanduses kasvatatav kuusk on aga mitmeaastane kultuur, mis hõivab maa enda alla kaebaja sõnul 10-12 aastaks ja rohkemaks, ning mis ei anna vastustaja hinnangul korduvat saaki. Tüvelt maha saetud kuuske ei saa lugeda põllumajanduslikuks saagiks. Kaebaja vastupidine arusaam on ekslik. Seega ei vasta jõulupuu määruses nr 1307/2013 sätestatud püsikultuuri mõistele. 4) Kuivõrd jõulupuu ei vasta tulenevalt asjaolust, et nende kasvatamine ei anna korduvat saaki, püsikultuuri mõistele, ei saa jõulupuude kasvatamiseks kasutatavate alade näol olla tegemist põllumajandusmaaga määruse (EL) nr 1307/2013 tähenduses. Seega on sellised alad määruses nr 32 sätestatud põllumajandusmaa nõuetele mittevastavad. 5) Kuuskede põllumajanduslik kasvatamine ning antud tegevuse eest toetuse taotlemine on võimalik vaid puukoolidele sätestatut järgides. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 art 4 lg 1 p-i j kohaselt on puukoolid noorte puittaimedega kaetud alad, kus puid kasvatatakse hilisema ümberistutamise jaoks. Täpsemalt mh puukoolid, kus kasvatatakse puid ja põõsaid aedadesse, parkidesse, tee äärde ja mulletele istutamiseks (nt hekitaimed, roosipuud ja muud dekoratiivpõõsad, dekoratiivsed okaspuud), sh nende istikud ja seemikud jm. Tegemist on aladega, kus paljundatakse viljapuid ja marjapõõsaid ning ilupuid- ja põõsaid, nagu kaebuses on viidatud. Eeltoodu ühtib ka määratlusega, mille kohaselt loetakse põllumajandustooteks vaid elavad puud jm taimed, sh taimesibulad ja -juured. Ka käsitletud puukoolide mõiste kohaselt on dekoratiivtaimeaiad toetusõiguslikud, kuid seda vaid juhul, kui neid kasvatatakse hilisema ümberistutamise eesmärgil. Kuuseistikute, mis ei kasva puukoolis, kasvatamise eesmärk on erinev. Et kaebaja tegevus on seotud jõulupuude kasvatamisega, s.t kuuskede kasvatamisega, mis lõigatakse nende turustamiseks tüvelt maha, ei ole vastustaja hinnangul tulenevalt püsikultuuri, põllumajandustoote ning puukoolide mõistest selliste kuuskede näol tegemist põllumajandustootega, mistõttu ei saa jõulukuuskede kasvatamist lugeda põllumajanduslikuks tegevuseks määruse (EL) nr 1307/2013 mõistes. Asjaolu, kas kasvatatav kuuseistik on käsitletav püsikultuurina, ei oma toetusõiguste seisukohalt tähtsust, kui selle kasvatamine ei toimu hilisema ümberistutamise eesmärgil. 6) Tulenevalt määrusest nr (EL) 1307/2013, millega on kehtestatud otsetoetuste eeskirjad, sätestatud põllumajandusmaa, püsikultuuri ning puukooli mõistetest omab rahastamiskõlblikkuse hindamisel puukoolide puhul peamist tähtsust just taimede kasvatamise eesmärk – täpsemalt, et puude ja põõsaste kasvatamise eesmärgiks on nende hilisem ümberistutamine, s.t elavate taimede tootmine. Antud juhul ei ole vaidlust selles, et kaebaja kasvatab vaidlusalustel põldudel kuusetaimi valdavalt tüvelt saetuna jõulupuudeks turustamiseks. Põllumajandusmaal metsakultuuride kasvatamine ei ole üldjuhul toetusõiguslik ning toetusõiguslikud on ainult sellised põllumajandusmaal asuvad puittaimedega alad (antud juhul dekoratiivsete okaspuudega alad), mille eesmärgiks on seal kasvatatavate taimede hilisem ümberistutamine, samuti viljapuude 4 3-19-417 ja marjapõõsaste alused alad ning lühikese raieringiga madalmets. Eeltoodu näol ei ole tegemist vastustaja subjektiivse arvamusega, ega ka aluslepingute art-s 38 osutatud nimekirja muutmisega, vaid määrusest nr (EL) 1307/2013 tuleneva toetuskõlblikkuse kriteeriumiga. 7) Ei oleks mõeldav, et PRIA mõõdaks toetusõigusliku pindala hulka iga maa-alal asetseva üksiku augu, millest on kuusk välja kaevatud. Kuivõrd kaebaja on korduvalt kinnitanud, et kasvatab kuuski tüvelt lõigatuna jõulupuudeks turustamiseks ning, et vaidlusaluste põldude näol ei ole tegemist puukooliga, arvati kõik vaidlusalused põllud (k.a väikeste kuuseistikutega alad) toetusõigusliku pindala hulgast välja. 8) Kaebaja viide Tartu Halduskohtu
  52. juuni
  53. a otsusele asjas nr 3-06-491 ei ole asjakohane, kuivõrd antud asjas puudus sisuline vaidlus, mis tingimustel on puukoolis taimede kasvatamine toetusõiguslik. Vaidlus seisnes selles, et kaebaja deklareeris osadel aladel kasvatatavaks kultuuriks „puukool“ ning osadel „kuuseistik“. Kuivõrd PRIA lähtus toetuse määramisel vaid esitatud toetusetaotlusest (s.t kohapealset kontrolli ei teostatud), ei määratud kaebajale toetust põldude eest, milledel oli kasvatatavaks kultuuriks märgitud „kuuseistik“. Kuna vastutaja möönas, et kui ka kõikide põldude osas oleks toetusetaotlusel kasutatud sõna „puukool“, oleks kaebajale määratud toetust kõikide põldude eest, tulnuks PRIA-l kontrollida tegelikke asjaolusid mitte lähtuva vaid sõnastusest. Seetõttu tühistas kohus vaidlustatava haldusakti vaid põldude osas, milledel oli toetusetaotlusel kasvatatavat kultuuriks märgitud „kuuseistik“. 9) Tegelikkuses ei ole jõulupuude kasvatamine toetusõiguslik juba alates
  54. aastast. Komisjoni määrus (EÜ) nr 1973/2004 art 51 lg 1 p b määratles püsikultuurid pindalatoetuse saamiseks määruse nr 795/2004 art 2 p c tähenduses. Nimetatud määrus ütles, et püsikultuurid on külvikorravälised kultuurid /…/, sealhulgas puukoolid /…/, väljaarvatud mitmeaastased kultuurid ja selliste mitmeaastaste kultuuride puukoolid. Jõulupuud kuulusid komisjoni määruse (EÜ) nr 1444/2002 art H/2 kohaselt metsamaa kategooriasse. Seega tulenevalt eeltoodust olid puukoolid ühtse pindalatoetuse jaoks toetusõiguslikud, kuid jõulupuu ei olnud toetusõiguslik. Kuigi vahepeal on toimunud ühise põllumajanduspoliitika reform ning toetuse saamise eeskirjade kohta on antud uued õigusaktid, ei ole sisult käesoleva vaidluse esemeks olevad nõuded ning mõisted muutunud. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  55. Kaebaja on esitanud kaebuse PRIA
  56. detsembri
  57. a otsuse nr 12-6/18/1091 ja
  58. detsembri
  59. a otsuse nr 12-6/18/1107 tühistamiseks, PRIA
  60. detsembri
  61. a otsuse nr 12-6/18/1101 osaliseks tühistamiseks ning PRIA kohustamiseks rahuldama kaebaja
  62. aastal taotletud ühtse pindalatoetuse, kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse ja noore põllumajandustootja toetuse taotlused.
  63. Hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab kohus, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus nõustub vastustaja põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.
  64. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, millisel eesmärgil kaebaja enda majandusüksuses kuuski kasvatab. Kaebaja on korduvalt rõhutanud, et vaidlusaluste alade näol on tegemist kuuseistandusega, kus kaebaja kasvatab kuuski jõulupuudeks, mida turustatakse tüvelt saetuna peamiselt enne jõule ning uut aastat. Kaebaja on seisukohal, et jõulupuuks kasvatatav kuusk on püsikultuur ning seeläbi toetusõiguslik. Samuti, et kuuseistandiku puukooliks kvalifitseerimine 5 3-19-417 on väär. Kokkuvõttes taandub vaidlus küsimusele, kas põllud, milledel kasvatatakse jõulupuid, on toetusõiguslikud või mitte.
  65. Nii ühtse pindalatoetuse, kliima ja keskkonna toetuse kui ka noore põllumajandustootja toetuse saamise tingimused ja kord tulenevad siseriiklikult maaeluministri
  66. aprilli
  67. a määrusest nr 32 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus“ (määrus nr 32). Sellele määrusele on PRIA vaidlusalustes otsustes ka õiguspäraselt viidanud ja aluseks võtnud.
  68. Lisaks eeltoodule on ühtse pindalatoetuse, kliima- ja keskkonnatoetuse ning noore põllumajandustootja toetuse taotlemise ja toetuse saamise nõuded, samuti nõuetele vastavuse kindlaks määramise kord ning toetuse vähendamise alused sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1306/2013, komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 809/2014, komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 640/2014, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 1307/2013 ja komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 639/2014 ning põllumajandusministri
  69. jaanuari
  70. a määrusega nr 4 „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded“. Ka nendele määrustele on PRIA vaidlusalustes haldusaktides õiguspäraselt viidanud.
  71. Määruse nr 32 § 3 lg 1 kohaselt võib otsetoetust taotleda vähemalt ühe hektari põllumajandusmaa kohta, millel tegeletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 art 4 lg 1 p-s c nimetatud põllumajandusliku tegevusega. Põllumajanduslik tegevus määruse (EL) nr 1307/2013 art 4 lg 1 p-i c tähenduses on mh põllumajandustoodete kasvatamine. Vastavalt art 4 lg 1 p-le d on põllumajandustooted aluslepingute I lisas loetletud tooted, v.a kalatooted, ning puuvill. Nimetatud aluslepingute I lisast (Brüsseli nomenklatuuri rubriigi number
  72. rühm) tuleneb, et põllumajandustootena on käsitletavad elavad puud jm taimed; taimesibulad, -juured jms; lõikelilled ja dekoratiivne taimmaterjal. Vastustaja leiab, et tüvelt lõigatud kuuski ei saa põllumajandustooteks lugeda, kuivõrd tegemist ei ole elava puuga lähtuvalt asjaolust, et puu on selle juurtest eraldatud. Kohus nõustub vastustajaga, et asjaolu, et elavad puud jm taimed asetsevad aluslepingute I lisas samas rühmas lõikelillede ja dekoratiivse taimmaterjaliga, ei anna alust jõulupuid lõikelilledega samastada ning seeläbi jõulupuud toetusõiguslikuks põllumajandustooteks lugeda.
  73. Kaebaja tugineb enda väidete põhistamisel peamiselt püsikultuuri mõistele ning asjaolule, et jõulupuuks kasvatatav kuusetaim on selle järgi käsitletav püsikultuurina. Vastustaja antud käsitlusega ei nõustu. Asjaolu, et puukoolis kasvatatav kuuseistik on käsitletav püsikultuurina, ei oma PRIA hinnangul tähtsust, kui selle kasvatamine ei toimu hilisema ümberistutamise eesmärgil.
  74. Määruse (EL) nr 1307/2013 art 4 lg 1 p-d g, h ja j sätestavad, et „püsikultuurid“ on külvikorravälised kultuurid, välja arvatud püsirohumaa ja püsikarjamaa, mis võtavad maa enda alla vähemalt viieks aastaks või kauemaks ja annavad korduvat saaki, sealhulgas puukoolid ja lühikese raieringiga madalmets; „püsirohumaa ja püsikarjamaa (koos „püsirohumaa”)” – maa, mida kasutatakse rohu või muude rohttaimede kasvatamiseks kas looduslikul viisil (isekülvi teel) või harimise teel (külvamise teel), ning mis ei ole põllumajandusliku majapidamise külvikorraga hõlmatud viis aastat või kauem; see võib hõlmata muid liike, nagu karjatamiseks sobivad põõsad ja/või puud, tingimusel et rohi või muud rohttaimed jäävad valdavaks, samuti, liikmesriikide otsuse korral, karjatamiseks sobiv ja kohalike tavadega seotud maa, kus rohi ja muud rohttaimed ei ole tavapäraselt karjamaal ülekaalus; „puukoolid” – noorte puittaimedega 6 3-19-417 kaetud alad, kus puid kasvatatakse avamaal hilisema ümberistutamise jaoks: viinapuu- ja alustekoolid; viljapuukoolid ja marjaistikute kasvatamine; dekoratiivtaimeaiad; metsapuukoolid, välja arvatud need, kus kasvatatakse metsamaal puid põllumajandusliku majapidamise enda vajadusteks; puukoolid, kus kasvatatakse puid ja põõsaid aedadesse, parkidesse, tee äärde ja mulletele istutamiseks (nt hekitaimed, roosipuud ja muud dekoratiivpõõsad, dekoratiivsed okaspuud), sealhulgas nende istikud ja seemikud. Puukoolide mõiste kohaselt on dekoratiivsed taimed toetusõiguslikud, kuid seda juhul, kui neid kasvatatakse hilisema ümberistutamise eesmärgil. Kohtu hinnangul ei saa tüvelt lõigatud kuuski Euroopa Liidu õigusest lähtuvalt põllumajandustooteks lugeda. Kuivõrd kuuseistiku näol ei ole tegemist kultuuriga, mis annaks korduvat saaki (kaebaja poolt kohtule esitatud fotod (tl-d 1825) tõendavad vaid seda, et teatud juhtudel võib kuusekännu kõrvale kasvada uus puu, kuid kuusk ei anna juurevõsu), on kuuskede põllumajanduslik kasvatamine ning selle tegevuse eest toetuse taotlemine võimalik vaid puukoolidele sätestatut järgides. Istanduses kasvatatav kuusk on mitmeaastane kultuur, mis hõivab maa enda alla kaebaja sõnul 10-12 aastaks ja rohkemaks. Tüvelt maha saetud kuuske ei saa lugeda põllumajanduslikuks saagiks.
  75. Eelnevast nähtub, et püsikultuuride kategooriast on välja arvatud püsirohumaa ja püsikarjamaa, kuna need võtavad maa enda alla vähemalt viieks aastaks. Samuti on määruses (EL) nr 1307/2013 püsikultuuri mõistet laiendatud tervikuna puukoolidele, mitte eraldi seal kasvatatavatele puudele, põõsastele jm taimedele. Kohus nõustub vastustajaga, et sellest tulenevalt kuuluvad puukoolid, läbi seal kasvatatavate taimede (antud juhul dekoratiivsed okaspuud), püsikultuuride kategooriasse. Seisukohta, et puukoolid kuuluvad püsikultuuride kategooriasse toetab ka kaebuses viidatud Tartu Halduskohtu
  76. juuni
  77. a otsus asjas nr 306-
  79. Olukorras, kus põllumajandusmaal kasvatatakse püsikultuure dekoratiivsel eesmärgil, on määruse (EL) nr 1307/2013 art 4 lg 1 p-st g tulenevalt ainuvõimalik deklareerida kasvatavaks põllumajanduskultuuriks puukool ning täpsustada, milliseid taimi põllumajandusmaal kasvatatakse. Kaebaja on pindalatoetuste taotlusel ja maksetaotlusel nr 1100181106392 deklareerinud põldudel nr 04, 05, 07, 08, 09, 10, 11 ja 18 veerus 8 kasvatatavaks põllumajanduskultuuriks „puukoolid“ ning täpsustatud põllumajanduskultuuriks „picea abies“ (harilik kuusk) (tl 54p). Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja, rõhutades, et on kuuseistandikud puukooliks nimetanud vaid toetuse saamise eesmärgil, võib olla esitanud valeandmeid või tekitanud kunstlikult toetuse saamiseks vajalikud tingimused, mille tuvastamisel on PRIA kohustatud jätma toetusetaotluse rahuldamata.
  80. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et kohapealse kontrolli ajal põldude lõikes pindalalist erinevust ei tuvastatud ega fikseeritud. Kontrollaruande nr 181357 lisast nähtuvalt on vaidlusalustele põldudele lisatud puudusekood KKP6A-JÕ (veerg 28, kindlakstehtud puuduste koodid). Kontrollaruande lisas on selgitatud, et KKP6A-JÕ tähendab, et põld, kus kasvatatakse puid jõulupuudeks realiseerimise eesmärgil, ei ole kontrolli aastal toetusõiguslk (tl 9). Samuti on kontrollaruande lisa veerus 22 märgitud toetuse arvutamisel aluseks võetav pind, kokku 19,98 ha. Seejuures on selgitatud, mida toetuse arvutamisel aluseks võetav pind tähendab (tl 9). Seega on kohapealse kontrolli ajal põldude lõikes pindalaline erinevus tuvastatud ja fikseeritud.
  81. Pindalatoetuse arvutamise alused tulenevad komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 art-st 18, mille lg 6 sätestab, et kui pindalatoetuskavade või -meetmete alusel esitatud toetuse- ja/või maksetaotluse puhul selgub, et deklareeritud pindala ületab põllumajanduskultuuri rühmale määratud pindala, lähtutakse toetuse arvutamisel määratud pindalast. Määruse (EL) nr 640/2014 art 2 lg 1 p 23 alapunkti a kohaselt on kindlaksmääratud 7 3-19-417 pindala pindalatoetuskavade tähenduses pindala, mille puhul on täidetud kõik toetuskõlblikkuse tingimused või muud toetuse andmise tingimustega seotud kohustused. Toetuse maksmise eeskirjades on üheks toetusõiguslikkuse tingimuseks see, et otsetoetust taotletakse põllumajandusmaa kohta, millel tegeletakse põllumajandusliku tegevusega. Kohus nõustub vastustajaga, et kuivõrd tüvelt saetuna ning jõulupuudeks turustatavate kuuskede näol ei ole määrusest (EL) nr 1307/2013 tulenevalt tegemist põllumajandustootega, samuti ei ole jõulupuu määrusest nr 1307/2013 tulenevalt püsikultuur, mistõttu ei vasta vaidlusalused maad ka põllumajandusmaa mõistele, ei kuulunud vaidlusalused põllud 19,98 ha ulatuses kindlaksmääratud pindala definitsioonist lähtuvalt kindlaksmääratud pindala hulka, vaid moodustasid taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevuse, millega kaasnevad komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 640/2014 art 19a sätestatud halduskaristused.
  82. Komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 2016/1393 muudeti delegeeritud määrust (EL) nr 640/
  83. Muudatusega lisati art 19a, mille lg-d 1, 2 ja 4 sätestavad järgmist. Kui määruse (EL) nr 1307/2013 III jaotise 1., 2.,
  84. ja
  85. ptk-ga ning V jaotisega ette nähtud pindalatoetuskavade ning määruse (EL) nr 1305/2013 art-tega 30 ja 31 ette nähtud pindalapõhiste toetusmeetmete alusel toetuse saamiseks deklareeritud pindala ületab art 17 lg-s 1 osutatud põllumajanduskultuuri rühma puhul käesoleva määruse art 18 kohaselt deklareeritud pindala, arvutatakse toetus kindlaksmääratud pindala alusel, millest lahutatakse 1,5 kordne leitud erinevus, kui see erinevus moodustab kindlaksmääratud pindalast üle 3% või on rohkem kui 2 ha. Halduskaristus ei tohi olla suurem kui 100% summadest, mis on arvutatud deklareeritud pindala alusel. Kui toetusesaajale ei ole määratud halduskaristust lg-s 1 osutatud pindala üledeklareerimise eest asjaomase toetuskava või -meetme puhul, vähendatakse kõnealuses lõikes osutatud halduskaristust 50% võrra, kui erinevus deklareeritud pindala ja kindlaksmääratud pindala vahel ei ole suurem kui 10% kindlaksmääratud pindalast. Kui lõigete 1, 2 ja 3 kohaselt arvutatud summat ei ole võimalik täielikult tasaarvestada kooskõlas komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 908/2014 art-ga 28 rikkumise avastamisele järgneva kolme kalendriaasta jooksul, siis tasumata jääk kustutatakse. Rakenduv toetuse vähendamise kord on artiklis kindlaks määratud ja rakendatav imperatiivne õigusnorm ei anna PRIA-le kaalutlusruumi toetussumma vähendamise ulatuse osas.
  86. Vaidlusaluses
  87. detsembri
  88. a otsuses nr 12-6/18/1091 leidis PRIA, et toetust vähendatakse taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevuse võrra (delegeeritud määrus (EL) nr 640/2014 art 19a). Kuna erinevus oli 19,98 ha, siis taotletud (24,59 ha) ja kindlaksmääratud (4,61 ha) pindala erinevus on suurem kui 3% või 2 ha kindlaksmääratud pindalast. PRIA jättis taotluse kohtu hinnangul õigesti rahuldamata, kuna pindala erinevusest tuleneva toetuse vähendamise tulemusena ei tekkinud väljamakstavat toetussummat. Samadele õiguspärastele argumentidele toetus PRIA ka
  89. detsembri
  90. a otsuses nr 12-6/18/
  92. Neil põhjustel leiab kohus, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus. Kuna kaebaja tühistamisnõue jääb rahuldamata, ei ole alust ka kohustamisnõude rahuldamiseks. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 sätestab, et isik võib nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Kohustamisnõude rahuldamise eelduseks on haldusakti või toimingu õigusvastasus (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-3-1-62-09, p 11). Seega peaks kohustamiskaebuse rahuldamiseks olema PRIA otsus õigusvastane.
  93. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehakse kaebaja kahjuks, seega jäävad tema menetluskulud kaebaja 8 3-19-417 enda kanda. Vastustaja ei ole kohtult menetluskulude hüvitamist taotlenud. Seetõttu jäävad ka vastustaja potentsiaalsed menetluskulud tema endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.