) § 93 lg 1 korraldatakse teenistuslikku järelevalvet asutuste ja nende hallatavate riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse tagamiseks ning sama sätte lg 2 kohaselt on järelevalve teostajal õigus teha ettekirjutus akti või toimingu puuduste kõrvaldamiseks; peatada toimingu sooritamine või akti kehtivus; tunnistada akt kehtetuks. Teenistusliku järelevalve korraldamine on Vabariigi Valitsuse ja valitsusasutuste kohustus. 7.
lg 2 kohaselt tunnistab minister kehtetuks ministeeriumi kantsleri, osakonnajuhatajate, ametite ja inspektsioonide peadirektorite ja teiste ministeeriumi ametiisikute, samuti muude sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud riigiasutuste juhtide akte ja toiminguid, mis ei ole vastavuses põhiseaduse, muude seaduste, Vabariigi Valitsuse määruste ja korralduste ning ministri määruste ja korraldustega. Minister valvab ministeeriumi struktuuriüksuste, ministeeriumi valitsemisala valitsusasutuste ja nende ametiisikute, samuti muude ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle.
lõikes nimetatud ametiisikute ja hallatavate riigiasutuste juhtide akte ja toiminguid nende ebaotstarbekuse motiivil vastavalt sama seaduse §-le 100. 8.Tulenevalt
lg 1 kohaselt võib ametiisiku akti või toimingu tunnistada kehtetuks ebaotstarbekuse motiivil juhul, kui akt või toiming on ilmses mittevastavuses seadusest tuleneva ning Vabariigi Valitsuse või ministeeriumi poolt realiseeritava riikliku poliitikaga või põhjustab riigi vara ja eelarveliste vahendite ebaratsionaalset kasutamist või muul viisil kahjustab riiklikke huve. Akti või toimingu tunnistamine kehtetuks ebaotstarbekuse tõttu peab olema motiveeritud (
Vabariigi Valitsuse seadus sätestab ministri pädevuse otsustada kõik ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvate küsimuste üle. 9.Kohus märgib, et antud juhul on hinnatud seda, et H. Simm on toime pannud eriliselt raske teo – riigireetmine, ning tegemist on süsteemse, enam kui 10 aasta jooksul toimunud korduva Eesti 3 Vabariigi julgeolekut kahjustava tegevusega, mil süüdimõistetu jagas informatsiooni Venemaale. Arvestades asjaolu, et Herman Simm on riigireetmisega tekitanud riigile kahju ja kahjustanud oma käitumisega Eesti Vabariigi mainet, ei vasta tema ümberpaigutamine avavanglasse vangistuse kui karistuse üldpreventiivsetele eesmärkidele. Kohus nõustub vastustajaga, et vangla ei ole nimetatud asjaolusid oma otsustuses kajastanud, vangla on vaid juhindunud individuaalsest täitmiskavast olles seisukohal, et on alust arvata, et isik ei pane toime uusi kuritegusid ning H. Simmi käitumine on vanglas olnud korrektne ja puudub põgenemisoht ning pole analüüsinud toime pandud kuritegu. 10.Asja materjalide kohaselt oli H. Simmi vangistuse algus 19.09.2008 ja lõpp 18.03.2021, mistõttu on suurem osa karistusest kantud. H. Simm on taotlenud ka kohtult ennetähtaegset vabastamist, mida Tartu Maakohus ei rahuldanud. Kohus märgib, et antud juhul on isiku käitumist vanglas peetud laitmatuks ja puudub alus arvata, et on olemas põgenemisoht või uute kuritegude toimepanemise oht, kuid antud juhul on tegemist kuriteoga, mis kaalub üles individuaalsest täitmiskavast tulenevad nõuded. Antud juhul on oluline arvestada ka ühiskonna suhtumist asjasse ja avalikku huvi. Arvestades seda, et H. Simm on toime pannud enam kui 10 aasta jooksul toimunud korduva Eesti Vabariigi julgeolekut kahjustava tegevuse, on tal kandmata karistust veel alla kahe aasta, seega peab kohus õigeks vastustaja otsustust, et kaebaja saab jätkata karistuse kandmist kinnises vanglas. Vastustaja on kokkuvõttes arvestanud H. Simmi poolt kuriteoga tekitatud varalist kahju ja Eesti Vabariigi mainele tekitatud kahju riigikaitsealastes liitlassuhetes, mistõttu ei vasta tema ümberpaigutamine avavanglasse vangistuse kui karistuse üldpreventiivsetele eesmärkidele. Kohus nõustub vastustajaga, et vangla otsuse kehtima jäämine kahjustaks riiklike huve ja avaldaks negatiivset mõju avalikkusele, mistõttu on põhjendatud ja õiguspärane ministri 16.01.2019 käskkiri nr 15, millega vangla otsus kehtetuks tunnistati. 11. Kohus märgib, et justiitsministri 16.01.2019 käskkiri nr 15 on sisult õiguspärane, antud selleks pädeva isiku poolt, käskkiri on arusaadav ja kontrollitav, küll aga tulnuks käskkirja lõpus eraldi välja tuua selle resolutiivosa, mida antud käskkirjas ei ole, kuid tulenevalt haldusmenetluse seaduse § 58 ei võinud eelnimetatud puudus mõjutada asja otsustamist. 12.Kaebaja on kaebuses märkinud, et oluline on see, mida vangla välja toonud on, et kaebaja ei ole põgenemisohtlik, ei ole vägivaldne ning vastab avavanglasse paigutamise nõuetele (riskihindamine ja individuaalne täitmiskava) , kuid minister ei ole sellega arvestanud. Kohus märgib, et eespool on kohus välja toonud asjaolud, mida vastustaja on oluliseks pidanud ning millest on vastustaja ka lähtunud ning kohus ei pea seda vajalikuks uuesti märkida. 13.Kaebaja on märkinud, et vastustaja on jätnud tähelepanuta kaebaja tervisliku seisundi. Kohus märgib, et tervishoiuteenust osutatakse kinnipeetavatele nii avavanglas kui kinnises vanglas ning selles osas ei oma tähtsust kummas vanglas isik viibib, seega ei ole kohtule arusaadav selline kaebaja väide ning see ei mõjutaks ka asja otsustamist. 14.Samuti on asjakohatu kaebaja viide Põhiseaduse § -le 12, mis sätestab võrdse kohtlemise printsiibi. Kohus märgib, et antud juhul puudub võrdlusmoment, kellede suhtes tuvastada ühetaoliselt käitumist ühesuguste asjaolude korral, mistõttu pole vajalik ka sellekohane analüüs. 15.Kaebaja väide, et kokkuleppemenetluses (kohtuistungil prokuratuuriga karistuskokkuleppe sõlmimine) on arvestatud kuriteo raskust karistuse määramisel ning seadused ei sätesta, et karistuse eeskujulikul kandmisel puudub võimalus ennetähtaegseks vabastamiseks või avavanglasse ümberpaigutamiseks. Kohus märgib, et on tõsi, et karistuse eeskujulikul kandmisel 4 on võimalik saada ennetähtaegselt vabaks või üle viia isik karistuse edasiseks kandmiseks avavanglasse, kuid kõiki juhtumeid tuleb iseseisvalt vaadata ning hinnangut saab anda selleks eelkõige kõikide asjaolude hindamisel. Kohus märgib, et ei ole kahtluse alla seadnud kaebaja eeskujulikku käitumist vanglas ega vangla positiivset hinnangut kaebaja suhtes. 16.Kaebaja väide, et enne tema suhtes tehtud süüdimõistvat kohtuotsust on meedias avaldatud tema suhtes süüdistavaid materjale, ei oma kohtu arvates käesolevas asjas tähendust, mille kohta kohus ei pea seisukohta võtma. 17.Kohus nõustub kaebajaga, et kinnipeetavate ümberpaigutamise küsimuse on pädev lahendama vangla, kuid ministri pädevus on selle otsustuse üle vaatamine ja lähtumine
Ministri käskkirjaga ei ole laiendatud Täitmisplaani § 17 lg 2 kehtestatud nõudeid nagu märgib kaebaja, vaid täidesaatva riigivõimu valitsemisala juhi ülesanne on tagada, et tema valdkonnas tehtavad otsustused oleks kooskõlas Põhiseadusega ja riikliku poliitikaga. Tulenevalt Põhiseaduse § 94 juhib minister ministeeriumi ja lahendab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvad küsimused ning justiitsministri valitsemisalas on Eesti Vabariigi õigus- ja kriminaalpoliitika elluviimine. 18.Kaebaja on viidanud ka sellele, et käskkirja kohaselt on ta tekitanud suure kahju, kuid ta ei saa seda hüvitada oma ausa tööga, talle ei ole vanglas töötamist võimaldatud. Kohus märgib, et kaebaja töötamine või mittetöötamine vanglas ei ole antud juhul oluline; kaebaja soov saada ümberpaigutamist avavanglasse põhjusel, et saaks tööd teha, ei anna alust ümberpaigutamiseks. 19.Kaebaja arvates on justiitsminister võtnud temalt ära lootuse ausale õigusemõistmisele ja kohtupidamisele, mida kohus ei pea õigeks, kuna õigusemõistmisega ja kohtupidamisega on tegelenud kohus, mitte vastustaja. 20. Kaebaja on palunud lisadokumente, mis on vaidlusaluse käskkirja väljaandmisel aluseks olnud. Kohus märgib, et kõik menetlusdokumendid on kaebajale väljastatud. 21.Eeltoodu alusel jätab kohus kaebuse täielikult rahuldamata. Kohus on lähtunud otsuse tegemisel halduskohtumenetluse seadustiku ( HKMS) § 160 lg 1, mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, selgitustest, kirjeldavast ja põhjendavast ning resolutiivosast. 22.Menetluskulud Tulenevalt HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulu (riigilõiv 15 eurot) tema enda kanda. Vastustaja ei ole omapoolselt menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad menetluskulud poolte kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.