S § 121 lg 2 p 2 järgi ning karistuseks mõista 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta 8 (kaheksa) kuud vangistust Kristen Simsoni suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui Kristen Simson ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. 2. Menetluskulu:
lg 3 alusel jätta Kristen Simsoni kaitsjatasu 60 eurot ja sundrahast 210 eurot riigi kanda.
lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 189 lg 2 alusel mõista Kristen Simsonilt välja menetluskulu riigieelarvesse järgmiselt: sundraha 600 eurot.
lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et Kristen Simsonil on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 600 (kuussada) eurot tasuda vabatahtlikult 12-ne kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt vähemalt 50 eurot kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE401700017002872300 Luminor Bank AS, märkides ära viitenumbri 99919700031073 ning selgituse “Kristen Simson, otsus nr 1-19-3646, menetluskulu“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus Kristen Simsonit süüdistatakse selles, et tema 04.04.2019. a kella 12:50-13:00 paiku XXX korteris kasutas füüsilist vägivalda oma poolvenna J.-E. S. suhtes, mis seisnes selles, et Kristen Simson lõi ühel korral parema käe rusikaga J.-E. S. ninapiirkonda, seejärel lõi kannatanule parema jalaga 2-3 korral nina- ja parema näopoole piirkonda, misjärel lõi kannatanule korduvalt nii käte kui jalgadega rindkere- ja mõlema õlavarre piirkondadesse, misjärel surus kannatanule parema põlvega vastu parema näopoole piirkonda, misjärel liikus Kristen Simson kannatanust eemale ja kannatanu läks tualettruumi ninast verd välja nuuskama ja ennast verest puhastama, misjärel lõi Kristen Simson kannatanule parema käe rusikaga vastu parema näopoole piirkonda, mille tagajärjel kukkus kannatanu parema näopoolega vastu tualettruumis asunud kappi. Sellise tegevusega põhjustas Kristen Simson J.-E. S. füüsilist valu, ninaverejooksu ja järgmised tervisekahjustused: punetuse paremale silmalaule, ninapaistetuse, punetuse parema põse piirkonda, kriimustused paremale ja vasakule õlavarrele, hematoomid paremale ja vasakule õlale, kriimustuse keha vasakule küljele, hematoomid alaseljale ja kriimustused paremale labakäele. Kristen Simsoni poolt füüsilise vägivalla kasutamise käigus kukkus maha J.-E. S. käes olnud ja kannatanule kuuluv mobiiltelefon Huawei, mille tagaklaas kukkumise tagajärjel mõranes. Sellega pani Kristen Simson toime KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis toime pandud lähisuhtes. 2
lg 1 p 4 alusel on määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 60 eurot ja
lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 810,00 eurot. Kristen Simson töötab elektritööde alal XXX, ta teenib u XXX eurot kuus kätte. Süüdistatava ülalpidamisel on kaks alaealist last, XXX- ja XXX-aastased. Laste ema on hetkel lapsehoolduspuhkusel. Pere saab XXX. Korter kuulub Kristen Simsoni abikaasa vanematele, laenu ega üüri eluaseme pealt maksta ei tule. Tasuda tuleb kommunaalkulud u 100-150 eurot kuus. Kristen Simsonilt nõuavad vanu võlgnevusi sisse kaks kohtutäiturit, pidades palgaraha kinni, süüdistataval ei saa seetõttu arvel olla rohkem kui 720,00 eurot. Kristen Simsonil vara ega sääste ei ole. Esinevad alused menetluskulude osaliseks vähendamiseks ja nende riigi kanda jätmiseks. On ilmne, et süüdistataval puuduvad võimalused menetluskulude täiemahuliseks tasumiseks ning see halvendaks oluliselt tema ja tema perekonna hakkamasaamist.
lg 1 alusel mõista Kristen Simsonilt menetluskuluna välja sundraha summas 600,00 eurot.
lg 3 alusel jätta sundraha summas 210,00 eurot ja kaitsjatasu summas 60,00 eurot riigi kanda.
lg 3 alusel lubada Kristen Simsonilt menetluskulud hüvitada 12 kuu jooksul ositi alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav Kristen Simson aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav Kristen Simson, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides
§-de 239-245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Kristen Simsoni süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ning mõista temale karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulude osas Kristen Simsoni menetluskuluks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 60 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo 3
lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.
lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kristen Simson on nõus menetluskulu tasuma, kuid taotles nende vähendamist ja tasumise ajatamist 12 kuuks. Kristen Simson kinnitas, et talle on jõukohane tasuda igakuiselt menetluskulu katteks 50 eurot. Kohus leiab, et menetluskulu täismahus ja korraga hüvitamine käib Kristen Simsonile, arvestades tema sissetulekut ja kohustusi, ilmselgelt üle jõu.
lg 3 alusel jätab kohus Kristen Simsoni kaitsjatasu 60 eurot ja sundrahast 210 eurot riigi kanda. Kohus on seisukohal, et arvestades Kristen Simsoni varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud anda
lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel süüdistatavale võimalus tasuda menetluskulu kokku 600 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.