← Eesti

2-19-2305/4

Obsah (7)§ 368§ 371§ 667§ 4§ 3401§ 173§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Tsiviilasja number 2-19-2305 Määruse tegemise aeg ja koht 10. juuli 2019, Tallinn Kohtukoosseis Iko Nõmm, Krista Kirspuu ja Villem Lapimaa

§ 368

lg 1 järgi esitada juhul, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi, mida tuleb hagejal ka vastavalt põhjendada ning mis tuleb kohtul kahtluse korral välja selgitada (Riigikohtu

  1. detsembri
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-11, p 26). Kohus selgitab ka, et üldjuhul on isikul võimalik olukorras, kus tal võlgnevus puudub, oma õiguseid igakülgselt kaitsta juhul, kui tema vastu esitatakse nõue, ning isik ei pea ise kohtusse pöörduma võlgnevuse puudumise tuvastamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaandes on selgitatud, et menetlusse tuleb jätta võtmata ka tuvastushagi, millega hageja nõuab õigussuhte tuvastamist, mis tuleb tuvastushagist sõltumata lahendada teise samade poolte vahel samal alusel esitatud sooritushagi käigus (vt komm 3.3.5.3, lk 454). Antud juhul on hageja taotletavaks eesmärgiks sisuliselt aegumise kohaldamine kostja võimalikule nõudele. Aegumise vastuväite saab hageja esitada menetluses, milles lahendatakse võlgnevuse sissenõudmisega seotud asjaolusid. 9.

§ 371

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus leiab, et esitatud hagi tuleb jätta menetlusse võtmata

§ 371lg 2 p 2 alusel, kuna hagi ei ole esitatud eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. 2

(4)
  1. Maakohus märkis, et hagejal on tuvastushuvi olemasolul õigus uuesti kohtusse pöörduda, s.o esitada kohtule uue tsiviilasjana põhistatud hagiavaldus. Tuvastushagi menetlusse võtmise eelduseks tuvastushuvi hageja poolt põhistamine, s.t miks on tarvilik võlgnevuse puudumise tuvastamine iseseisvas menetluses kohtulahendiga. Alusetu nõude kajastamine hagejale esitatavatel arvetel ei tekita hagejale ega korteriomandi tulevasele omandajale kohustust selle tasumiseks. Määruskaebus
  2. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja võtta hagiavaldus võlgnevuse puudumise tuvastamiseks menetlusse.
  3. Vastupidiselt maakohtu seisukohale palub hageja tuvastada, et temal puudub võlg kostja ees ning selleks on ainult üks võimalus – kohtusse pöördumine tuvastushagiga. Aegumise tähtaeg antud juhul on vaid põhjus, millest tuleneb hageja puudumise tuvastamine.
  4. Maakohus ei arvestanud hagi aluseks olevad asjaolusid. Hagejal on võlgnevuse puudumise tuvastamiseks õiguslik huvi ning ta on seda vastavalt põhjendanud hagi esitamisel.
  5. Kuivõrd tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 näeb ette, et kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel, palus hageja oma hagiga kohtul kohaldada aegumist ja tunnistada võlgnevuse puudumist. Hageja arvates, hinnates kogutud tõendeid, oleks kohus pidanud hagi menetlusse võtma ja selle rahuldama. Menetluse edasine käik
  6. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
  7. Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et vaidlustatud kohtumäärus tuleb

§ 667

lg 2 alusel tühistada ning asi saata tagasi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada. 17. Maakohus on ebaõigesti keeldunud hagi menetlusse võtmisest

§ 371lg 2 p 2 alusel.

Nimetatud sätte kohaselt võib kohus jätta hagi menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. 18. Hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi (

§ 368lg 1).

Ringkonnakohus iseenesest nõustub maakohtuga, et hageja võib

§ 368

lg 1 hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks järgi esitada juhul, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi, mida tuleb hagejal ka vastavalt põhjendada ning mis tuleb kohtul kahtluse korral välja selgitada (Riigikohtu

  1. septembri
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-71-16, p 12). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et üldjuhul on isikul võimalik olukorras, kus tal võlgnevus puudub, oma õiguseid igakülgselt kaitsta juhul, kui tema vastu esitatakse nõue, ning isik ei pea ise kohtusse pöörduma võlgnevuse puuduse tuvastamiseks.
  3. Ringkonnakohus on maakohtuga erimeelt selles, et hagejal puudub võimalus esitada tuvastushagi, kui kostja ei ole pannud hageja vastu nõuet kohtus maksma. See, et võlgnikul on võimalus tugineda aegumise vastuväitele kohtus või muu vaidlust lahendavas organis (TsÜS § 143), ei tähenda, et väidetav võlgnik ei saaks esitada 3

(4)tuvastamishagi nõude aegumise kohta. Riigikohus on leidnud, et kuigi üldjuhul saab võlgnik esitada aegumise vastuväite kohtumenetluses, kus võlausaldaja on tema vastu esitanud nõude, saab võlgnik olukorras, kus võlausaldaja ei ole tema vastu kohtusse hagi esitanud, esitada ise hagi nõude aegumise tuvastamiseks. Kolleegiumi hinnangul võib võlgnikul olla õiguslik huvi tuvastada, et võlausaldaja nõue tema vastu on aegunud, et saada selgust, kas ta peab oma kohustuse võlausaldaja vastu täitma või võib selle täitmisest aegumise tõttu keelduda. Õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub TsÜS § 142 lg 1 järgi seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul ning pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest (Riigikohtu
  1. jaanuari
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-166-13, p 12).
  3. Maakohus viitas tsiviilkohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaandes väljendatud seisukohale, mille kohaselt tuleb jätta menetlusse võtmata tuvastushagi, millega hageja nõuab õigussuhte tuvastamist, mis tuleb tuvastushagist sõltumata lahendada teise samade poolte vahel samal alusel esitatud sooritushagi käigus. Hageja ei ole praegusel juhul esitanud sooritus- ja tuvastushagi koos. Kui hageja oleks esitanud sooritushagi, siis sellisel juhul ei saaks esitada eraldi ka tuvastushagi. Tuvastushagi subsidiaarsusest tulenevalt puudub üldiselt õiguslik huvi tuvastusnõude esitamiseks, kui hageja on esitanud menetluses sooritushagi, mille ese kattub tuvastusnõude esemega. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et keegi ei saa sundida kostjat pöörduma kohtusse võla väljanõudmiseks, sest lähtudes

§ 4

lg 2 kohaselt määravad hagimenetluses pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. 21. Hageja on palunud ringkonnakohtul hagi menetlusse võtta. Kolleegium selgitab, et hagiavalduse menetlusse võtmine ei ole ringkonnakohtu pädevuses. Hagi menetlusse võtmiseks on vajalik kontrollida hagi menetlusse võtmise muude eelduste täidetust ning hagi menetlusse võtmine eeldab täiendavaid menetlustoiminguid, mida ringkonnakohtul ei ole võimalik teha. Vajadusel saab maakohus

§ 3401lg 1 järgi anda hagejale tähtaja hagiavalduse või nõude täpsustamiseks.

Seega tuleb asi saata maakohtule menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Määruskaebus kuulub osaliselt rahuldamisele. 22. Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele (

§ 173lg 3).

23. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise määruse tühistamise peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada (

§ 696lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm Krista Kirspuu Villem Lapimaa 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.