lg 2 p 2, 3 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Mariken Arro Süüdistatav Silvo Viljak, isikukood 39312312751; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: XXX; XXX; elukoht: XXX; telefon: XXX; e-post: XXX; XXX; kriminaalkorras karistamata. Tõkend – ei ole kohaldatud. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Silvo Viljak
lg 2 p 2, 3 järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1 ja 3 alusel jätta 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust Silvo Viljaku suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui Silvo Viljak ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. Määrata Silvo Viljak katseajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda järgima
lg 1 alusel järgmiseid kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 alusel määrata Silvo Viljakule katseajaks täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi.
lg 2 p 8 alusel määrata Silvo Viljakule katseajaks täiendav kohustus osaleda sotsiaalprogrammis kriminaalhooldusametniku äranägemisel.
lg 4 alusel kohustada Silvo Viljakut registreerima ennast hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikus (aadress: Raja 31, Tartu; registratuuri tel: 731 9100) ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal.
lg 2 p-de 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt. Kokkuleppe sisu
§-s 121 lg 2 p-des 2, 3 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest küsib prokurör kohtus Silvo Viljakule karistuseks 1 aastat 6 kuud vangistust.
lg-te 1, 3 alusel jätta karistuseks mõistetud vangistus tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui Silvo Viljak ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle 3
§-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Silvo Viljak peab järgima talle kooskõlas
§-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 alusel kohustada Silvo Viljakut käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.
lg 2 p 8 alusel kohustada Silvo Viljakut käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis kriminaalhooldusametniku äranägemisel.
lg 4 alusel kohustada Silvo Viljakut registreerima ennast hiljemalt 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikus (aadress: Raja 31, Tartu; registratuuri tel: 731 9100) ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal. Kriminaalmenetluse kulud on kokku 1020 eurot, millest KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 210 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 810 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista Silvo Viljakult menetluskuluna välja sundraha summas 810,00 eurot ja kaitsjatasu summas 150,00 eurot, kokku menetluskulud summas 960,00 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta kaitsjatasu summas 60,00 eurot riigi kanda, mis puudutab 21.05.2019. a toimuma pidanud kokkuleppe läbirääkimistel osalemise tasu, mis Silvo Viljaku ilmumise tõttu ära jäid. Tõenäoliselt teatas Prokuratuuri kantselei Silvo Viljakule esialgu vale kuupäeva kokkuleppe läbirääkimisteks. KrMS § 180 lg 3 alusel lubada Silvo Viljak menetluskulud hüvitada 12 kuu jooksul ositi alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav Silvo Viljak aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav Silvo Viljak, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud tegude, nende kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Silvo 4
Kohtu seisukoht menetluskulude osas Silvo Viljaku menetluskuluks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 210 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 810 eurot (alates 1. jaanuarist 2019.a on kuupalga alammäär 540 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Silvo Viljak on nõus menetluskulu tasuma, kuid taotles nende tasumise ajatamist 12 kuuks. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude korraga hüvitamine käib süüdistatavale tema sissetulekuid arvestades ilmselgelt üle jõu. Kohus jätab Silvo Viljaku kaitsjatasust 60 eurot, mis puudutab 21.05.2019.a kokkuleppemenetluse läbirääkimistel osalemist, riigi kanda, kuivõrd kokkuleppes märgitu kohaselt ei ilmunud Silvo Viljak nimetatud kuupäeval läbirääkimistele, kuivõrd tõenäoliselt oli prokuratuuri kantselei teatanud talle vale kuupäeva. Kohus on seisukohal, et arvestades Silvo Viljaku varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud anda KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel süüdistatavale võimalus tasuda menetluskulu kokku 960 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.