← Eesti

1-19-3739/7

Obsah (6)§ 248§ 175§ 180§ 313§ 38§ 179

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse kuulutamise aeg ja koht 12. juuni 2019.a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja nr 1-19-3739 Kohtunik Marju Persidskaja Kohtuistungi sekretär Meril

§ 248lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Sergei Semennikov Kar

S § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ning karistuseks mõista 2 (kaks) aastat vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta 2 (kaks) aastat vangistust Sergei Semennikovi suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui Sergei Semennikov ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. 2. Menetluskulu:

§ 175

lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 189 lg 2 alusel mõista Sergei Semennikovilt välja menetluskulu riigieelarvesse järgmiselt:   kaitsjatasu 60 eurot; sundraha 810 eurot.

§ 180

lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et Sergei Semennikovil on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 870 (kaheksasada seitsekümmend) eurot tasuda 12-ne kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt vähemalt 72,50 eurot kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE401700017002872300 Luminor Bank AS, märkides ära viitenumbri 99919700031264 ning selgituse “Sergei Semennikov, otsus nr 1-19-3739, menetluskulu“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 3.

§ 313

lg 1 p 101 ja

§ 38lg 5 p 1, 2 alusel teavitada kannatanut R.

V. (ik XXX; e-post XXX) ja tema ema L. S. (ik XXX; e-post XXX) Sergei Semennikovi vahistamisest ja vahi alt vabastamisest. R. V. teavitada ka Sergei Semennikovi ennetähtaegsest vabastamisest ja kinnipidamisasutusest põgenemisest. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus Sergei Semennikovi süüdistatakse selles, et tema 08.12.2018 kella 19:00 paiku XXX korteris XXX kasutas füüsilist vägivalda oma XXX R. V. suhtes. Vägivald seisnes selles, et elutoas toiminud sõnavahetuse käigus lõi Sergei Semennikov R. V. rusikaga vastu parema jala pahkluupiirkonda, seejärel läks kannatanu kööki, kuhu järgnes ka kahtlustatav. Köögis lõi Sergei Semennikov kannatanule ühe korra labakäega vastu pead, millele järgnevalt tõukas kannatanu kahtlustatava esikusse maha. Kannatanu liikus elutuppa, kus Sergei Semennikov lükkas R. V. vastu seina, sellele järgnevalt lõi kahtlustatav kannatanut ühe korra labakäega vastu põlve, misjärel üritas Sergei Semennikov haarata kinni R. V. kõrist, kuid kannatanu haaras kahtlustatava kätest ja tõukas ta eemale. Sellise tegevusega põhjustas Sergei Semennikov R. V. füüsilist valu ja järgnevad kahavigastused: marrastus parema abaluu piirkonnas, punetus vasakul pool kaelapiirkonnas ja parema hüppeliigese nikastuse. -22.08.2017 kella 20.44 paiku Tartus Tähe tn ja Saekoja tn ristil asuvas Purde bussipeatuses kasutas füüsilist vägivalda oma elukaaslase K. K. suhtes, mis seisnes selles, et 2

(5)Sergei Semennikov lõi kannatanut käega näo piirkonda. Sellise tegevusega tekitas Sergei Semennikov K. K.’ füüsilist valu ja huule haava ning kriimustuse sõrmel. 28.07.2017 Järvamaal Eivere külas asuvas karjääris kasutas füüsilist vägivalda oma elukaaslase K. K. suhtes, mis seisnes selles, et Sergei Semennikov lõi kannatanut lahtise käega näo piirkonda. Sellise tegevusega tekitas Sergei Semennikov K. K. füüsilist valu ja hematoomi lõua piirkonnas. 04.06.2017 kella 21.00 paiku XXX asuvas korteris kasutas füüsilist vägivalda oma elukaaslase K. K. suhtes, mis seisnes selles, et Sergei Semennikov lõi kannatanut käega näo piirkonda. Sellise tegevusega tekitas Sergei Semennikov K. K. füüsilist valu ja vasaku silma aluse punetuse. 28.01.2017 kella 20.20 paiku XXX asuvas korteris kasutas füüsilist vägivalda oma elukaaslase K. K. suhtes, mis seisnes selles, et Sergei Semennikov lõi kannatanut käega näo piirkonda. Sellise tegevusega tekitas Sergei Semennikov K. K. füüsilist valu ja marrastuse huulel ning hematoomi paremal käsivarrel. 04.11.2016 kella 15.45 paiku XXX asuvas korteris kasutas füüsilist vägivalda oma elukaaslase K. K. suhtes, mis seisnes selles, et Sergei Semennikov pigistas kannatanut kätest. Sellise tegevusega tekitas Sergei Semennikov K. K. füüsilist valu ja hematoomid kätel. 27.10.2016 kella 22.45 paiku XXX asuvas korteris kasutas füüsilist vägivalda oma elukaaslase K. K. suhtes, mis seisnes selles, et Sergei Semennikov lükkas kannatanu pikali. Sellise tegevusega tekitas Sergei Semennikov K. K. füüsilist valu ja vasaku käe randme hematoomi ning marrastuse suunurga ja lõua piirkonnas. 09.01.2016 kella 17.50 paiku XXX asuvas korteris kasutas füüsilist vägivalda oma elukaaslase K. K. suhtes, mis seisnes selles, et Sergei Semennikov pigistas kannatanut randmetest. Sellise tegevusega tekitas Sergei Semennikov K. K. füüsilist valu ja hematoomid randmetel. Sellisega pani Sergei Semennikov toime KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt. Kokkuleppe sisu KarS § 121 lg 2 p 2, 3 kuritegude toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Sergei Semennikovile karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 73 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Sergei Semennikov ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Menetluskuludeks on advokaat Karl Saavo poolt osutatud õigusabiteenus summas 60 eurot ja

§ 179

lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos süüdimõistmisel korral sundraha 1,5 kuupalga alammäära, so 810 eurot. Menetluskulud kokku on 870 eurot. Sergei Semennikov avaldas, et ta saab palka XXX eurot kuus, sissetulek sõltub tööst, s.t töö on Eesti või välismaal, välismaal töötamise ajal on võimalik saada suuremat palka, tal on maksta 2 kiirlaenu ja üks autolaen, kuus on vaja maksta laene kokku 400 eurot. Kogu menetluskulude tasumine ühekordse maksena käib isikule üle tema majanduslike võimaluste.

§ 180lg 3 alusel, taotleb Sergei Semennikov 3

(5)kriminaalmenetluskulude 870 euro tasumise võimalust 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, st et Sergei Semennikov tasub menetluskulud ühe aasta jooksul iga kuu võrdsetes osades kuni menetluskulude täieliku tasumiseni (12 x 72,50 eurot = 870 eurot). Menetluskulude tasumiseks vajalikud andmed: saaja, pankade loetelu, konto numbrid, viitenumbrid ja selgitused on kirjas kohtuotsuses. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav Sergei Semennikov aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav Sergei Semennikov, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides

§-de 239-245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Sergei Semennikovi süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ning mõista temale karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulude osas Sergei Semennikovi menetluskuluks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 60 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 810 eurot (alates 1. jaanuarist 2019.a on kuupalga alammäär 540 eurot). Vastavalt

§ 180

lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

§ 180

lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Sergei Semennikov on nõus menetluskulu tasuma, kuid taotles nende tasumise ajatamist 12 kuuks. Sergei Semennikov kinnitas, et talle on jõukohane tasuda igakuiselt menetluskulu katteks 72,50 eurot. Kohus leiab, et menetluskulu korraga hüvitamine käib Sergei Semennikovile, arvestades tema sissetulekut ja kohustusi, ilmselgelt üle jõu. Kohus on seisukohal, et arvestades Sergei Semennikovi varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud anda

§ 180lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel 4

(5)süüdistatavale võimalus tasuda menetluskulu kokku 870 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.