lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Anari Pent isikukood: 38806174921 kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik emakeel: XXX elukoht: XXX viibimiskoht: Tartu Vangla asukohaga Turu 56, Tartu haridus: XXX töökoht: XXX kriminaalkorras karistatud ühel
lg 2 järgi ja mõista temale karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.
lg 1, 2 alusel kuulub Anari Pentil kohesele ärakandmisele 3 (kolm) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata Anari Penti kahtlustatavana kinnipidamise aeg 19.01.2019.a, so 1 (üks) päev karistusaja hulka ning lugeda Anari Penti poolt kohesele ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 (kaks) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.
lg 1 alusel arvata Anari Penti kahtlustatavana kinnipidamise aeg karistusaja hulka ning lugeda Anari Penti poolt kohesele ärakandmisele kuuluva karistuse, so 2 (kahe) kuu ja 29 (kahekümne üheksa) päeva vangistuse kandmise aja alguseks tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg, so 02.03.2019.a.
lg 1, 3 alusel jätta karistuse ülejäänud osa 9 (üheksa) kuud vangistust Anari Penti suhtes tingimisi kohaldamata ja täitmisele pööramata, kui Anari Pent ei pane 2 (kahe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle määratud kontrollnõudeid. Anari Pent on kohustatud katseajal järgima
elama kohtu määratud alalises elukohas, so aadressil XXX;
lg 2 p 2 alusel keelata Anari Pentil käitumiskontrolli ajal alkoholi tarvitamine.
lg 2 p 8 alusel kohustada Anari Penti käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis.
lõike 4 alusel kohustada Anari Penti alates vangistusest vabanemisest hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul registreerima ennast riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele (ühes järgnevatest raviasutusest: Lõuna-Eesti Haigla, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Pärnu Haigla, Tartu Ülikooli Kliinikum, Viljandi Haigla) ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal.
p 1 alusel hakkab Anari Penti katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 13.05.2019.a ning kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete täitmise kohustus algab kohtuotsuse jõustumisest.
lg 5 kohaselt peatub kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete täitmise kohustus osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks. Tõkend – vahistamine – tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist. 2. Konfiskeerimine
lg 1,
T.i nimele registreeritud mootorsõiduk Volvo S60 registreerimismärgiga XXX, VIN-kood XXX, mis asub XXX asuvas parklas.
MS § 175 lg 1 p-de 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista Anari Pentilt menetluskulud 930 (üheksasada kolmkümmend) eurot alljärgnevalt: sundraha 810 eurot; kaitsja tasu 120 eurot. 2
Kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele järgnevas: Prokurör taotleb kohtult, et
lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest mõistetakse süüdistatavale karistuseks 1 aasta vangistust.
lg 1, 2 kohaselt määrata, et mõistetud 1 aasta pikkusest vangistusest peab Anari Pent koheselt ära kandma 3 kuud vangistust, mille hulka Karistusseadustiku § 68 alusel arvestatakse 3
lg 1, 3 alusel määrata, et karistuse ülejäänud osa - 9 kuud vangistust - ei pöörata täielikult täitmisele, kui Anari Pent ei pane 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle
§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi: elab kohtu määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut määrata, et A.Pent on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi.
75 lg 4 alusel võtab A.Pent endale kohustuse alates vangistusest vabanemisest hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul registreerida ennast riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ühes järgnevatest raviasutusest: Lõuna-Eesti Haigla; Põhja-Eesti Regionaalhaigla; Pärnu Haigla; Tartu Ülikooli Kliinikum; Viljandi Haigla ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal.
lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata, et A.Pent on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. Kokkuleppe järgi on kriminaalmenetluse kulud kokku 930 eurot, millest KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi tasu kohtueelses menetluses 120 eurot ning kohtumenetluses süüdimõistva kohtuotsuse korral KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi kaasnev sundraha 810 eurot. Vastavalt kokkuleppele tulevad eelnimetatud kriminaalmenetluse kulud – kokku 930 eurot – ära tasuda ositi 1 aasta jooksul, kohustades A.Penti tasuma alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks menetluskulude katteks 77 eurot ja 50 senti. Juhindudes
T. (isikukood XXX) kuuluv mootorsõiduk Volvo S60 reg nr XXX (VIN-kood XXX), mis asub XXX asuvas parklas, kuna M. T. on vähemalt kergemeelsusega kaasa aidanud nimetatud mootorsõiduki kasutamisele süüteo toimepanemisel ja A.Pent kasutas nimetatud mootorsõidukit süüteo toimepanemise vahendina. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et avaldatud kokkulepe on talle arusaadav, vastab tema tahtele ning et ta jääb selle juurde. Prokurör jäi samuti sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tegelikku tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Samuti 4
Seega tuleb Anari Pent süüdi tunnistada
Ka menetluskulude hüvitamine toimub vastavalt menetluspoolte vahel sõlmitud kokkuleppele. Prokurör taotles
T. kuuluv mootorsõiduk Volvo S60 reg.nr XXX (VIN-kood XXX). Mootorsõiduk Volvo S60 registreerimisnumbriga XXX asub XXX asuvas parklas.
lg 1 kohaselt võib kohus konfiskeerida vahendi, mida kasutati või kavatseti kasutada tahtliku süüteo toimepanemiseks (edaspidi süüteo toimepanemise vahend), kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale.
lg 3 p 1 kohaselt võib kohus konfiskeerida käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud vahendi, aine või eseme, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal kolmandale isikule ja kui ta on vähemalt kergemeelsusega kaasa aidanud vahendi, aine või eseme kasutamisele süüteo toimepanemisel või ettevalmistamisel. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, mille kohaselt võimaldas Anari Penti sõber M. T. süüdistataval joobeseisundis autot juhtida. M. T. oli teadlik, et tema sõbral Anari Pentil puudub juhtimisõigus ning süüdistatav pani M. T. kuuluva sõidukiga 19.01.2019.a öösel toime joobes juhtimise, kuid hoolimata sellest ei võtnud ta süüdistatava kasutusest autot ära, misjärel pani süüdistatav toime uue joobes juhtimise. Seega on M. T. vähemalt kergemeelsusega kaasa aidanud sõiduki kasutamisele süüteo ehk joobes juhtimise toimepanemisel. M. T. on andnud nõusoleku sõiduki kui kuriteo toimepanemise vahendi konfiskeerimiseks. Kohtu hinnangul on Anari Penti näol tegemist isikuga, kes ei arvesta ega hooli kaasliiklejatest. Süüdistatava poolt toime pandud kuritegusid raskendab asjaolu, et tal puudub juhtimisõigus. Kuna Anari Pentil ei ole mootorsõiduki juhtimisõigust, siis juhtides mootorsõidukit ilma vastavat koolitust läbimata ning joobeseisundis, on tema käitumine liikluses eriti ohtlik. Anari Pent on oma mõtlematu käitumise tõttu ohtlik nii ühiskonnale kui ka iseendale. Sellise suhtumisega isikule sõiduki tagastamine võib ka edaspidi olla teistele kaasliiklejatele ohtlik. Seega on põhjendatud sõiduki konfiskeerimine, kuna Anari Penti puhul eksisteerib suur võimalus, et ta jätkab ka edaspidi alkoholijoobes auto juhtimist. Auto konfiskeerimisel juhindub kohus Riigikohtu seisukohast, mille kohaselt mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis kuulub raskete liiklusõnnetuste levinud põhjuste hulka ja arvestades konfiskeerimise märkimisväärset preventiivset toimet, võib pidada süüteo toimepanemise vahendiks oleva mootorsõiduki konfiskeerimist teole vastavaks. Seega arvestades ülaltoodut tuleb
lg 1,
T. nimele registreeritud mootorsõiduk Volvo S60 registreerimismärgiga XXX, VIN-kood XXX, mis asub XXX asuvas parklas. (allkirjastatud digitaalselt) Rutt Teeveer Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.