← Eesti

1-19-709/7

Obsah (5)§ 424§ 68§ 74§ 75§ 78

Kriminaalasi nr. 1-19-709 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 20. veebruaril 2019.a. Tallinnas Harju Maakohus koosseisus kohtunik Margot Mikler sekretär Moonika Rubizova juuresolekul prokurör Kersti Rein

§ 424lg 1 järgi.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas Siim Neiland juhtis 17.07.2018 kella 20.47 ajal Tallinnas, Janseni 21 juures liikudes suunaga Vabaduse pst poole mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis alkoholisisaldusega väljahingatavas õhus 1,42 mg/l. Sellise käitumisega rikkus Siim Neiland liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras/ ja § 69 lg 2 p 1 /Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht järgmistel juhtudel: juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ ning korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes ja psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning § 36 lg 4 p 1 /Joobeseisundi liigid on: alkoholijoove/ nõudeid. Seega pani Siim Neiland toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Juhindudes Kr

MS § 245 sätetest on prokurör Kersti Reinuste, süüdistatav Siim Neiland ja tema kaitsja Gregori Palm käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et prokurör taotleb kohtus

§ 424

lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest Siim Neilandile vähendatud karistusena 10 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka tema kahtlustatavana kinnipidamisel 17.-18.07.2018 viibitud aeg, s.o 2 päeva ning karistuse täitmisele pööramisel jääb kanda 9 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 74

lg-te 1 ja 3 kohaselt jätta mõistetud karistus Siim Neilandi suhtes täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle

§-s 75 lg 1 p 1-6 ja § 75 lg 2 p 2 ning lg 4 alusel sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi, mille kohaselt süüdimõistetu kohustub:  elama kohtu määratud alalises elukohas (xxxx);  ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;  alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.  mitte tarvitama alkoholi; Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub Siim Neiland temale

§ 424

lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja talle tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, siis seega kuulub Siim Neilandilt KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras, s.o. 810 eurot. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 tuleb Siim Neilandil välja mõista riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasud, s.o. kokku summas 180 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistatavatel esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine neile ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Kohus leiab, et menetluskulud kokku summas 990 eurot tuleb Siim Neilandil tasuda 12 kuu (maksimumaeg) jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 82.50 eurot. Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4,9; § 179 lg 1 p 2, § 248 lg 1 p 5, 249; § 311; § 312; § 313; § 315;

§ 68

lg 1, § 74 lg 1,3, § 75 kohus: otsustas Süüdi tunnistada Siim Neiland

§ 424

lg 1 järgi ning mõista karistuseks 10 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata Siim Neilandi eelvangistuses viibitud aeg, s.o.

17.-18.07.2018 (2 päeva) karistusaja hulka, kandmata karistus 9 kuud ja 28 päeva vangistust. 2

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel jätta vangistus Siim Neilandi suhtes täielikult täitmisele pööramata, kui Siim Neiland ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§-s 75 lg 1 p 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid:  elama kohtu määratud alalises elukohas (xxxx);  ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;  alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustada Siim Neilandi käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkohol.

§ 78

p 1 alusel arvestada Siim Neilandile määratud 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 20.02.2019.a. Siim Neiland määrata Tallinna Vangla kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada peale kohtuotsuse jõustumist. Menetluskulud Välja mõista Siim Neilandilt 810 eurot sundraha ja kaitsjatasu 180 eurot riigi tuludesse. Menetluskulud kokku summas 990 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 82.50 eurot. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse Siim Neilandile e-posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul. /digitaalselt allkirjastatud/ Margot Mikler Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.