Obsah (7)

§ 199§ 73§ 65§ 68§ 69§ 75§ 218

1-18-6398 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Sekretär Tõlk Kriminaalasi Süüdistatav Kaitsja Prokurör Harju Maakohus, Tallinna kohtuma

§ 199

lg 2 p 4 järgi üldmenetluses Sergei Barankov (isikukood: 37410160255; elukoht: xxxx; Eesti Vabariigi kodanik; keskeriharidus; emakeel: vene keel; töökoht: OÜ Xxxx, xxxx; kehtivaid kriminaalkaristusi 1, Harju Maakohtu 24. oktoobri 2016. a otsusega

§ 199

lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi vangistusega 10 kuud, mis jäeti

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi kohaldamata, kui isik ei pane kaheaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu (24.10.2016–23.10.2018); ärakandmata karistus 9 kuud 28 päeva; kahtlustatavana kinni peetud 18.11.2017–20.11.2017, s.o 3 päeva; tõkend elukohast lahkumise keeld alates 20.11.2017 Vandeadvokaat Leelo Viil (määratud korras) Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Natalia Lebed RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 306, § 309 lg-st 3, § 310 lg-st 1, §-dest 311-313 kohus otsustas: 1. Tunnistada Sergei Barankov süüdi

§ 199lg 2 p 4 järgi ja mõista talle karistusena vangistus viis kuud.

2.

§ 65lg 2 alusel suurendada karistust Harju Maakohtu 24.

oktoobri 2016. aasta kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o üheksa kuu kahekümne kaheksa päeva võrra. Mõista liitkaristuseks üks aasta kaks kuud ja kakskümmend kaheksa päeva vangistust. 3.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistuse hulka isiku kohtueelses menetluses kahtlustatavana kinnipidamise aeg kolm päeva, s.o 18.-

1. november
2. Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks on üks aasta kaks kuud kakskümmend viis päeva vangistust. 4.

§ 69

lg-te 1 ja 3 alusel asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab 1 (üks) tund üldkasulikku tööd, s.o 445 tundi üldkasulikku tööd. Määrata üldkasuliku töö tegemiseks 24 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. 5.

§ 69

lg 4 alusel allutada Sergei Barankov üldkasuliku töö tegemise ajal

§ 75järgi käitumiskontrollile.

Sergei Barankovile mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui ta ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu ja järgib

§ 75

lg 1 p-des 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 6. Rahuldada R K tsiviilhagi varalise kahju nõudes ja välja mõista VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel Sergei Barankovilt kannatanu R K kasuks välja 104 eurot 80 senti varalise kahju hüvitamiseks. Kahjuhüvitis tuleb maksta R K arveldusarvele AS Xxxx xxxx, märkides makse tegemisel selgituse „Sergei Barankov, kriminaalasi 1-18-6398, tsiviilhagi hüvitamine“. 7.

§ 75

lg 2 p 1 alusel määrata, et Sergei Barankov peab hüvitama kannatanu R Kle tekitatud kahju hiljemalt nelja kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. Käitumiskontrolli tingimuse seadmine ei mõjuta võimalikku täitemenetlust tsiviilhagi puudutavas osas. 8.

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid kohaldatakse alates kohtuotsuse jõustumisest.

1. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
2. KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista Sergei Barankovilt riigituludesse riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 168 eurot ja kohtumenetluses 510 eurot ning teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 810 eurot, kokku 1488 eurot.
3. KrMS § 180 lg 3
4. lause alusel määrata, et menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o igakuiselt 124 eurot.
5. Menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99919700009539 ja selgitus „Sergei Barankov, kriminaalasi 1-18-6398, menetluskulud ja sundraha.“ Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kui 2 menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.
6. DVD turvakaamera salvestisega – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde.
7. Kohtuotsus edastada Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonnale ( Tartu mnt 85, Tallinn Tel: 612
8. E-post: harjukrho.info@just.ee). EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus
9. Sergei Barankovit süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on karistatud Harju Maakohtu 24.10.2016 otsusega nr 1-16-6691

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 alusel, taas 18.11.2017 kell 22.15 võttis xxxx asuvas xxxx riidehoiust võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil K Ple kuuluva kasuka maksumusega 610,41 eurot ning R Kle kuuluvad halli värvi suusamütsi väärtusega 10 eurot ja tumesinist värvi nahktagi väärtusega 110 eurot, mille taskus olid R K nimele välja antud sõiduki registreerimistunnistus ning 3 koduvõtit koguväärtusega 20 eurot. Seega Sergei Barankov isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o

§ 199lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritud kuriteo.

Menetluse käik

1. Põhja Ringkonnaprokuratuur edastas Harju Maakohtule
2. augustil 2018 süüdistusakti üldmenetluses, mille kohaselt S. Barankovi süüdistatakse

§ 199lg 2 p 4 järgi.

Kohus andis süüdistatava

1. novembri
2. a määrusega üldmenetluses kohtu alla.
3. Kriminaalasja arutati avalikul kohtuistungil
4. jaanuaril,
5. jaanuaril ja
6. jaanuaril
7. Süüdistatav end teo toimepanemises süüdi ei tunnistanud, leides, et tegemist ei olnud vargusega, kuid nõustudes siiski sellega, et ta tekitas oma teoga kannatanule R. Kle varalist kahju.
8. Prokurör taotles tunnistada S. Barankov süüdi

§ 199

lg 2 p 4 järgi ja karistada teda vangistusega 6 kuud, mõista isikule liitkaristus

§ 65

lg 2 järgi ning asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, allutades isik käitumiskontrollile ja kohustades teda hüvitama kannatanule tekitatud kahju. Kannatanu R K esitatud tsiviilhagi varalise kahju osas on põhjendatud ning süüdistatavalt tuleb seega kannatanu kasuks välja mõista 104 eurot 80 senti.

1. Kaitsja taotles isiku õigeksmõistmist, asudes seisukohale, et S. Barankovi teos puudub subjektiivne koosseis. Süüdistatava joobeseisundist tingitult ei mõistnud isik oma teo tähendust. Juhul, kui kohus mõistab siiski isiku süüdi, palub kaitsja karistada süüdistatavat rahalise karistusega, kuid süüdistatav on nõus ka üldkasuliku töö kohaldamisega. Samuti taotleb kaitsja 3 ajatada nii rahalise karistuse kui ka menetluskulude tasumise tähtaega ja võimaldada nende tasumist ühe aasta jooksul. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
2. Kohus leiab, et Sergei Barankovile süüdistuse kohaselt etteheidetav tegu on leidnud tõendamist kohtumenetluses vahetult uuritud tõenditega ja põhistab seda järgmiselt. 6.
3. Kohtuistungil uuritud videosalvestise kui asitõendi vaatlusprotokolliga (tl 21-34) on tõendatud, et
4. novembril 2017 kell 22.14 – 22.20 viibis S. Barankov xxxx asuva xxxx riidehoius, lahkudes sealt kell 22.
5. Kohtuistungil vaadeldud salvestiselt (asitõendi vaatlusprotokolli lisa DVD-l) nähtub, et süüdistatav viibib riidehoius ja sobrab sinna jäetud jopedes ja jalatsikotis, otsides midagi. Kohtu hinnangul iseloomustab süüdistatava tegevuse iseloomu ja eesmärki seejuures ilmekalt tõsiasi, et nähes riidehoidu sisenemas teist isikut (salvestise aja järgi kell 22.15.41) lõpetab S. Barankov järsult otsingud ja istub aknalauale, jätkates siiski oma tegevust pärast seda, kui teine inimene teda enam eelduslikult ei näe. Kohtu arvates kinnitab eelmärgitu tõsiasja, et süüdistatava tegevuse eesmärk oli võõraste jopede või mantlite taskutest mõne sobiva asja või ka sobiva riideeseme otsimine endale pidamiseks. Samuti nähtub videosalvestiselt, et vahetult enne riidehoiust lahkumist (salvestise aja järgi kell 22.19) on S. Barankovil käes jope, mis vastab kannatanu R. K nahkjope kirjeldusele vastavalt kannatanu kohtuistungil antud ütlustele – tumedat, võimalik, et tumesinist värvi meeste nahkjope. Samuti viskab süüdistatav aknalaualt maha teise musta jope või mantli, võttes seejärel samalt aknalaualt eseme, mis vastab kannatanu K P kasuka kirjeldusele nii kasuka kui asitõendi vaatlusprotokollist (tl 35-37) kui ka kannatanu kohtuistungil antud ütlustest tulenevalt – tumehalli värvi naise kasukas. Kannatanu K. P selgitas oma ütlustes, et tema kasukas ei olnud riidehoius nähtaval kohal, vaid oli mähitud tema mehele kuuluva mantli sisse. Seetõttu ei saanud selle eseme leidmine olla süüdistatava poolt juhuslik, vaid eeldas S. Barankovi sihilikku tegevust kaasavõtmiseks sobiva eseme otsimisel. Seejärel lahkub süüdistatav riidehoiust, hoides kaenla all riideesemeid ja käes mitu kingapaari. Kuigi on näha, et S. Barankovil on mõningad koordinatsioonihäired, jätab süüdistatava tegevus seejuures eesmärgistatud käitumise muljet ega ole käsitatav joobes inimese juhuslike liigutustena. Kohtu hinnangul tõendab videosalvestisel jäädvustatu, et süüdistatav võttis tahtlikult ära teistele isikutele kuuluvaid esemeid, s.o K. Ple kuuluva kasuka ja R. Kle kuuluva nahktagi, ning lisaks ka R. K mütsi, dokumendid ning võtmed, võõraste asjade omastamise eesmärgil. 6.
6. Teo toimepanemist tõendavad ka kannatanu R. K ja K. P ütlused, kes kirjeldavad neile kuuluvaid riietusesemeid (üleriideid), mis olid jäetud xxxx toimunud peole tulles riidehoidu. Kannatanu R. K ütluste kohaselt oli tal seljas tumesinine nahktagi, mille taskus oli auto registreerimistunnistus ja võtmed ning peole minnes jättis ta selle riidehoidu. Kui ta soovis lahkuda, ei olnud jopet enam alles, kuid talle helistati politseist ja selgus, et jope oli süüdistatava käes. Kannatanu K. P selgitas, et klubisse tulles oli tal seljas tumehall naiste kasukas, mida ta riidehoidu tagasi pöördudes enam üles ei leidnud. 6.
7. Samuti tõendavad S. Barankovi tegu politseiametnikust tunnistaja T. T ütlused kohtuistungil, mille kohaselt kannatanutelt kadunud esemed avastati süüdistatava valdusest
8. novembril 2017 kell 23.40, kui politseipatrull pidas isiku kinni aadressil xxxx. Kinnipidamise põhjuseks oli isiku ebakindel liikumine ja tema käes olev hunnik asju, mis äratas 4 politsei tähelepanu. Tunnistaja ütlustega on kooskõlas ka S. Barankovi ja tema asjade läbivaatuse protokoll, mille kohaselt oli süüdistataval kinnipidamisel muu hulgas musta värvi kasukas „Giglio“, mis võeti hoiule (tl 46). Kannatanu R. K ütlustest nähtub, et jope tagastati talle pärast S. Barankovi kinnipidamist. Kinnipeetud isiku identiteeti tõendab omakorda S. Barankovi kahtlustatavana kinnipidamise protokoll koos fototabeliga (tl 69-76). 6.
9. Kohtu hinnangul ei lükka tuvastatud asjaolusid ümber ka süüdistatava enda ütlused, mille kohaselt isik möönab, et viibis töökaaslastega peol xxxx ja tunnistab, et süüdistuses nimetatud esemed olid kinnipidamisel tema käes, kuid eitab nende tahtlikku võtmist klubi riidehoiust. Nimelt väidab süüdistatav, et tarbis peole tulles hulganisti alkoholi ega mäleta midagi toimunust enne seda, kui ta avastas võõraid esemeid enda käes, olles juba xxxx puiesteel. Sel hetkel otsustas ta minna oma venna juurde, kes oleks teda klubisse tagasi viinud, sest tagasipöördumine klubisse jalgsi olnuks liiga keeruline ja helistamine ei olnud võimalik, kuna telefoniaku sai tühjaks. Süüdistatava ütluste kohaselt ei soovinud ta esemeid endale pidada. 6.
10. Kohus leiab, et isegi kui pidada usaldusväärseks süüdistatava ütlusi selles osas, et ta ei mäleta asjade äravõtmist ja selle eesmärki, ei muuda see iseenesest teole antavat õiguslikku hinnangut. Ka juhul kui S. Barankovil puudub praegusel ajal mälestus toimunust ja enda tegevuse tagamaadest, ei mõjuta see kuidagi tema tahtluse olemasolu teo toimepanemise ajal. Kohtu hinnangul on eeskätt videosalvestiselt nähtuvaga tõendatud, et teo toimepanemise ajal, s.o asjade väljaviimisel klubist, oli isiku tegevus sihipärane ega saanud olla põhjendatav millegi muuga, kui võõraste asjade äravõtmise ja endale pidamise sooviga, mida kinnitab ka tõsiasi, et hiljem ilmselgelt võõraste asjade avastamisel enda käest ei otsinud süüdistatav reaalseid võimalusi esemete tagastamiseks. Kohus leiab siiski, et juhul, kui süüdistatav ka tegelikult avastanuks tänaval enda jaoks ootamatult võõraste esemete valdamist, siis olles teadlik enda varasemast karistatusest, otsinuks ta aktiivselt võimalusi esemete tagastamiseks, vajadusel ka jalgsi klubisse tagasi pöördudes, otsides abi politseilt või teistelt inimestelt. Tunnistaja T. Ti ütluste kohaselt ei selgitanud aga S. Barankov ka kinnipidamisel tema käes olnud esemete päritolu, mainides vaid, et oli eelnevalt firmapeol. Seega mäletas süüdistatav vähemalt oma eelnevat viibimiskohta. Seda, et süüdistatav ei selgitanud asjade päritolu, kinnitavad ka kannatanu R. K ütlused, mille kohaselt politsei helistas talle ja küsis, kus tema auto on, mis oli ilmselgelt tingitud S. Barankovilt kannatanule kuuluvate dokumentide leidmisest. Nagu märgitud eespool, ka süüdistatava käitumine riidehoius ei jäta muljet purjus inimese juhuslikest käitumisaktidest, vaid eesmärgistatud tegevusest, mis on suunatud asjade äravõtmisele. Kuigi tunnistaja T. Ti ütluste kohaselt oli süüdistatav kinnipidamisel joobes, ei viita siiski tunnistaja ütlused sellele, et S. Barankov oleks sellises seisundis, mis välistaks oma teost arusaamise. Seega leiab kohus, et S. Barankovi ütlused ei ole selles osas usaldusväärsed ja on kantud soovist vältida vastutust talle etteheidetava teo eest ning neid tuleb tõendina kõrvale jätta.
11. Süüdistuses nimetatud varastatu väärtust tõendavad kannatanu K. P esitatud dokumendid, s.o kasuka ostmist kinnitavad tšekid ja G P pangaarve väljavõte, mille kohaselt on kasuka väärtus 610 eurot 41 senti, mis ületab

§ 218lg-s 4 nimetatud pisivarguse piirmäära (200 eurot), vt tl 38-44.

Kohus märgib, et kannatanule R. Kle kuuluvate esemete väärtuse osas ei ole kohtule tõendeid esitatud, kuid võttes arvesse K. P kuuluva kasuka väärtust, ei ole sel tähtsust teole õigusliku hinnangu andmise seisukohalt. 5

1. Karistusregistri väljavõtte (tl 48) ja Harju Maakohtu
2. oktoobri
3. a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-6691 (tl 58 – 60) on tuvastatud, et S. Barankovit on varem karistatud

§ 199

lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi 9 kuu 28 päeva pikkuse vangistusega, mis jäeti kohaldamata tingimisi kahe aasta pikkuse katseajaga, mis kulges alates kohtuotsuse kuulutamisest. Eeltooduga on tõendatud, et S. Barankov on varem toime pannud varguse ja ta pani uue teo toime katseajal. 9. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et S. Barankovile süüdistuses ette heidetud tegu on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud

§ 199lg 2 p 4 järgi, s.o korduvalt toime pandud vargus.

Kuna eelmises kohtuotsuses kirjeldatud tegu pandi toime

1. aastal ja tegemist oli sissetungimisega ning grupis toime pandud vargusega sõiduautost, nõustub kohus prokuratuuri hinnanguga, et tegemist ei ole praegusel juhul süstemaatiliselt toime pandud teoga.
2. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et kuigi isik ei tunnista otsesõnu teo toimepanemist, avaldas ta siiski kahetsust kannatanutele põhjustatud ebamugavuste osas. Varastatud esemed on kannatanutele tagastatud ja tekitatud kahju piirdub R. Kl kadunud võtmete taastamise ja luku vahetamise väärtusega. S. Barankovile etteheidetav tegu on toime pandud enam kui aasta tagasi ja süüdistatav, viibides vabaduses, ei ole vahepeal uusi tegusid toime pannud. Siiski leiab kohus, et rahalise karistuse kohaldamine ei ole praegusel juhul põhjendatud. S. Barankovi on varem karistatud varguse toime panemise eest vangistusega, mille kandmisest teda vabastati tingimisi. Kohus leiab, et katseajal uue sama õigushüve vastu suunatud teo toimepanemine ei saa tingida kergema karistusliigi kohaldamist. Siiski peab kohus võimalikuks karistada S. Barankovi sanktsiooni alammäära lähedase karistusega, s.o viis kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendada karistust Harju Maakohtu 24.

oktoobri 2016. aasta kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o üheksa kuu kahekümne kaheksa päeva võrra. Mõista liitkaristuseks üks aasta kaks kuud ja kakskümmend kaheksa päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistuse hulka isiku kohtueelses menetluses kahtlustatavana kinnipidamise aeg kolm päeva, s.o 18.-

1. november
2. Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks on üks aasta kaks kuud kakskümmend viis päeva vangistust.
3. Kohtuistungil antud ütlustes nõustus süüdistatav vangistuse asendamisega üldkasuliku tööga. Kohus leiab, et praegusel juhul on põhjendatud üldkasuliku töö kohaldamine ja isiku allutamine käitumiskontrollile, mis võimaldab isikul näidata, et ta suudab elada seaduskuulekat elu.

§ 69

lg-te 1 ja 3 alusel asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab 1 (üks) tund üldkasulikku tööd, s.o 445 tundi üldkasulikku tööd. Määrata üldkasuliku töö tegemiseks 24 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 69

lg 4 alusel allutada Sergei Barankov üldkasuliku töö tegemise ajal

§ 75järgi käitumiskontrollile.

Sergei Barankovile mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui ta ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu ja järgib

§ 75

lg 1 p-des 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti 6 territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 1 alusel määrata, et Sergei Barankov peab hüvitama kannatanu R Kle tekitatud kahju hiljemalt nelja kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. Käitumiskontrolli tingimuse seadmine ei mõjuta võimalikku täitemenetlust tsiviilhagi puudutavas osas.

1. Kohus leiab, et R. K tsiviilhagi (tl 4-5) summas 104 eurot 80 senti on põhjendatud ja see tuleb rahuldada. Tsiviilhagi kohaselt tekkis kahju seoses koduvõtmete kadumisega ja sellest tingitult lukuvahetamise ja uute võtmete valmistamise vajadusega, mille suurust tõendab kannatanu esitatud tõend Xxxx OÜ-lt (tl 45). Kannatanu on andnud usaldusväärseid ütlusi selle kohta, et võtmed oli jope taskus ja jope tagasi saamisel ei olnud võtmeid enam alles. Võtmete kadumine on vahetult tingitud S. Barankovi tegevusest, s.o jope äravõtmisest, mistõttu sellega tekitatud kahju kuulub hüvitamisele. S. Barankov on kohtuistungil ka hagi sisuliselt omaks võtnud, nõustudes vajadusel tekkinud kahju hüvitada.
2. KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel tuleb välja mõista Sergei Barankovilt riigituludesse riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 168 eurot ja kohtumenetluses 510 eurot ning teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 810 eurot, kokku 1488 eurot. KrMS § 180 lg 3
3. lause alusel määrata, et menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o igakuiselt 124 eurot.
4. DVD turvakaamera salvestisega – jätta asitõendina KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde.
5. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. (allkirjastatud digitaalselt) Elina Elkind Kohtunik 7