2-19-1297/6

Tsiviiltoimik 2-19-1297 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Raivo Einula Määruse tegemise aeg ja koht 28.02.2019, Tallinn, Lubja tänav 4 Tsiviilasja number 2-19-1297 Tsiviilasi Y K avaldus loa saamiseks abielu sõlmimiseks abieluvõimetõendita Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: Y K, sündinud xxxx, Ukraina kodanik, Ukraina pass xxxx, välja antud 25.10.2017 Ukrainas kehtivusajaga kuni 25.10.2027, Eesti Vabariigi isikukood xxxx Puudutatud isik: A B, sündinud xxxx, Eesti kodanik, isikukood xxxx Menetluse liik Ärakuulamine 28.02.2019 RESOLUTSIOON

1. Avaldus rahuldada.
2. Anda Y K’le (sündinud xxxx, Ukraina kodanik, Eesti Vabariigi isikukood xxxx) luba abielu sõlmimiseks A B’iga (sündinud xxxx, Eesti Vabariigi kodanik, isikukood xxxx) Eesti Vabariigis ilma abieluvõimetõendita. Luba kehtib kuus kuud.
3. Menetluskulud jäävad avaldaja kanda. Edasikaebe kord ja selgitused Vastavalt TsMS § 478 lg 4 hakkab käesolev määrus kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolev kohtumäärus jõustub selle teatavakstegemisega avaldajale, kuid määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu viieteistkümne päeva jooksul määruse kättesaamisest alates. 1 Tsiviiltoimik 2-19-1297 ESITATUD ASJAOLUD
4. Ukraina kodanik Y K (avaldaja) esitas kohtule avalduse loa saamiseks abielu sõlmimiseks Eesti Vabariigis ilma abieluvõimetõendita.
5. Avalduse kohaselt on Y K Ukraina kodanik, kes ei saa abieluvõimetõendit esitada. Ta ei ole avalduse esitamise ajal abielus ning puuduvad takistused abielu sõlmimiseks. Avaldaja soovib sõlmida abielu Eesti Vabariigis Tallinnas Eesti kodaniku A Biga (puudutatud isik). KOHTU PÕHJENDUSED
6. Kohus leiab, et avalduse võib rahuldada ning anda avaldajale luba abielu sõlmimiseks Eesti Vabariigis ilma abieluvõimetõendita. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 4 ja 5 kohaselt on kohus ära kuulanud avaldaja ja puudutatud isiku ja seega kontrollinud avaldusega seonduvaid asjaolusid. Kohus on isiklikult ära kuulanud 28.02.2019 avaldaja ja puudutatud isiku. Avaldaja kinnitas, et ta on varem olnud abielus, abielu on lahutatud. Avaldaja on ärakuulamisel esitanud kohtule enda passi. Avaldaja kinnitas, et tema avaldus on tema tegeliku tahte väljendus ja tõsikindel soov abielluda Tallinnas Eesti kodaniku A Biga. Puudutatud isik A B kinnitas kohtule, et ta soovib avaldajaga registreerida Eestis abielu. Puudutatud isik ei ole varem olnud abielus. Avaldaja ja puudutatud isik kinnitasid, et nad soovivad luua perekonna. Kuna avaldaja kodakondsusejärgne riik Ukraina ei väljasta abieluvõimetõendit ja Ukraina Suursaatkond väljastab tõendi vaid avaldaja ütluste alusel, siis puudub avaldajal võimalus saada abieluvõimetõendit, mis vastaks perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 39 lg 1 sätestatule.
7. Perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 39 lg 5 esimese lause kohaselt võib kohus, kelle tööpiirkonnas kavatsetakse abielu sõlmida, anda välisriigi kodanikule, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla kuue kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist ja kes mõjuval põhjusel ei saa abieluvõimetõendit esitada, anda loa abielu sõlmimiseks ilma abieluvõimetõendita. PKTS § 39 lg 1 kohaselt on abieluvõimetõend abielluja elukoha- või kodakondsusriigi väljastatud dokument, millega tema elukoha- või kodakondsusriigi pädev asutus kinnitab, et isikul puuduvad takistused abielu sõlmimiseks tema elukoha- või kodakondsusriigi õiguse järgi.
8. TsMS § 229 lg 2 kohaselt võib tõendiks olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. Hagita menetluses võib kohus lugeda asjaolude tõendamiseks piisavaks ka muu tõendusvahendi, muu hulgas menetlusosalise seletuse, mis ei ole antud vande all.
9. Passiga, samuti avaldaja seletusega TsMS § 229 lg 2 alusel on tõendatud, et avaldaja on vähemalt 18-aastane välisriigi kodanik, kellel on elukoht välisriigis.
10. Avaldusega, passiga ja kohtus ärakuulamisel antud seletusega on tõendatud, et avaldaja ei saa Eestis abielu sõlmimisel abieluvõimetõendit esitada, sest Ukraina pädev asutus ei väljasta kinnitust, et avaldajal puuduvad takistused abielu sõlmimiseks Ukraina õiguse järgi.
11. Ukraina õiguse järgi puuduvad isikul takistused abielu sõlmimiseks, kui isik ei ole abielus, avaldaja teovõime ei ole piiratud, avaldaja ei ole abielus ning avaldajal puuduvad oma kodakondsusriigi järgi takistused abielu sõlmimiseks. 2 Tsiviiltoimik 2-19-1297
12. Avaldaja on kohtule teatanud, et soovib Eestis abielluda Eesti kodaniku A Biga, kelle kohus on kaasanud käesolevas menetluses puudutatud isikuna ja ära kuulanud.
13. Kohtul on kujunenud avaldaja ja puudutatud isiku vahetu ärakuulamise tulemusena veendumus, et avaldaja kavatsus on siiras ja ta soovib puudutatud isikuga abielu registreerida Eesti Vabariigis.
14. PKTS § 39 lg 5 teise lause kohaselt kehtib luba kuus kuud.
15. TsMS § 172 lg 2 esimese lause kohaselt, kui menetluses osaleb üksnes avaldaja, kannab avaldaja ise menetluskulud ka juhul, kui tema avaldus rahuldatakse. Menetluskulud tuleb TsMS § 172 lg 2 esimese lause alusel jätta avaldaja enda kanda.
16. Vastavalt TsMS § 478 lg 4 hakkab käesolev määrus kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti.
17. Määruse peale võib sellega mittenõustumisel esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu TsMS § 661 lg 1, lg 2 viieteistkümne päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. /allkirjastatud digitaalselt/ Raivo Einula, kohtunik 3