Tsiviiltoimik 2-18-1550 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Raivo Einula Määruse tegemise aeg ja koht 28.02.2019, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-1550 Tsiviilasi K S avaldus kohtu loa saamiseks abielu sõlmimiseks ilma abieluvõimetõendita Avaldaja: K S, sündinud xxxx; India Vabariigi kodanik, India pass xxxx, välja antud 30.04.2013 Indias, pass kehtib kuni 29.04.2023 Puudutatud isik: A V, sündinud xxxx, isikukood xxxx, Eesti Vabariigi kodanik, registreeritud elukoht: xxxx Menetluse liik Ärakuulamine 28.02.2019 RESOLUTSIOON
- Avaldus rahuldada.
- Anda K S’le (sündinud xxxx, India Vabariigi kodanik) luba abielu sõlmimiseks A V’iga (isikukood xxxx, Eesti Vabariigi kodanik) Eesti Vabariigis ilma abieluvõimetõendita. Luba kehtib kuus kuud.
- Menetluskulud jäävad avaldaja kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Vastavalt TsMS § 478 lg 4 hakkab käesolev määrus kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolev kohtumäärus jõustub selle teatavakstegemisega avaldajale, kuid määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu viieteistkümne päeva jooksul määruse kättesaamisest alates. ESITATUD ASJAOLUD
- India Vabariigi kodanik K S (avaldaja) esitas kohtule avalduse loa saamiseks abielu sõlmimiseks Eesti Vabariigis ilma abieluvõimetõendita. 1
(3)Tsiviiltoimik 2-18-1550
- Avalduse kohaselt on K S India Vabariigi kodanik, kes ei saa abieluvõimetõendit esitada. Ta ei ole avalduse esitamise ajal abielus ning puuduvad takistused abielu sõlmimiseks. Avaldaja soovib sõlmida Eestis abielu Eesti kodaniku A Viga (puudutatud isik). KOHTU PÕHJENDUSED
- Kohus leiab, et avaldus tuleb rahuldada ning anda avaldajale luba abielu sõlmimiseks Eesti Vabariigis ilma abieluvõimetõendita. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 4 ja 5 kohaselt on kohus ära kuulanud avaldaja ja puudutatud isiku ja seega kontrollinud avaldusega seonduvaid asjaolusid. Kohus on isiklikult ära kuulanud kohtuistungil Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 28.02.2019 avaldaja ja puudutatud isiku. Avaldaja kinnitas, et ta ei ole varem olnud abielus. Avaldaja kinnitas, et soovib oma armastatuga, kelleks on A V, sõlmida abielu Eestis. Avaldaja on ärakuulamisel esitanud kohtule enda passi. Avaldaja kinnitas, et tema avaldus on tema tegeliku tahte väljendus ja tõsikindel soov abielluda Eestis Eesti Vabariigi kodaniku A Viga. Puudutatud isik A V kinnitas kohtule, et ta soovib avaldajaga registreerida Eestis abielu. Puudutatud isik ei ole olnud varem abielus. Avaldaja ja puudutatud isik kinnitasid, et nad soovivad abielluda ja luua perekonna. Kuna avaldaja kodakondsusejärgne riik India ei väljasta abieluvõimetõendit, puudub avaldajal võimalus saada abieluvõimetõendit, mis vastaks perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 39 lg 1 sätestatule.
- Perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 39 lg 5 esimese lause kohaselt võib kohus, kelle tööpiirkonnas kavatsetakse abielu sõlmida, anda välisriigi kodanikule, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla kuue kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist ja kes mõjuval põhjusel ei saa abieluvõimetõendit esitada, anda loa abielu sõlmimiseks ilma abieluvõimetõendita. PKTS § 39 lg 1 kohaselt on abieluvõimetõend abielluja elukoha- või kodakondsusriigi väljastatud dokument, millega tema elukoha- või kodakondsusriigi pädev asutus kinnitab, et isikul puuduvad takistused abielu sõlmimiseks tema elukoha- või kodakondsusriigi õiguse järgi.
- TsMS § 229 lg 2 kohaselt võib tõendiks olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. Hagita menetluses võib kohus lugeda asjaolude tõendamiseks piisavaks ka muu tõendusvahendi, muu hulgas menetlusosalise seletuse, mis ei ole antud vande all.
- Passiga, samuti avaldaja seletusega TsMS § 229 lg 2 alusel on tõendatud, et avaldaja on vähemalt 18-aastane välisriigi kodanik, kellel on elukoht välisriigis.
- Avaldusega ja kohtus ärakuulamisel antud seletusega on tõendatud, et avaldaja ei saa Eestis abielu sõlmimisel abieluvõimetõendit esitada, sest India Vabariigi pädev asutus ei väljasta kinnitust, et avaldajal puuduvad takistused abielu sõlmimiseks India õiguse järgi.
- India õiguse järgi puuduvad isikul takistused abielu sõlmimiseks, kui isik ei ole abielus, avaldaja teovõime ei ole piiratud, avaldaja ei ole abielus ning avaldajal puuduvad oma kodakondsusriigi järgi takistused abielu sõlmimiseks. 2
(3)Tsiviiltoimik 2-18-1550
- Seadusest ei tulene, et loa andmine oleks seotud isikuga, kellega avaldaja kavatseb abielu sõlmida. Kuna avaldaja on kohtule teatanud, et soovib abielluda A Viga, kaasas kohus tema käesolevas menetluses puudutatud isikuna ja kuulas ära.
- Kohtul on kujunenud avaldaja ja puudutatud isiku vahetu ärakuulamise tulemusena veendumus, et avaldaja kavatsus on siiras ja ta soovib puudutatud isikuga abielu registreerida Eesti Vabariigis.
- PKTS § 39 lg 5 teise lause kohaselt kehtib luba kuus kuud.
- TsMS § 172 lg 2 esimese lause kohaselt, kui menetluses osaleb üksnes avaldaja, kannab avaldaja ise menetluskulud ka juhul, kui tema avaldus rahuldatakse. Menetluskulud tuleb TsMS § 172 lg 2 esimese lause alusel jätta avaldaja enda kanda.
- Vastavalt TsMS § 478 lg 4 hakkab käesolev määrus kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti.
- Määruse peale võib sellega mittenõustumisel esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu viieteistkümne päeva jooksul määruse kättesaamisest alates. /allkirjastatud digitaalselt/ Raivo Einula, kohtunik 3
(3)