Obsah (9)

§ 76§ 75§ 751§ 78§ 423§ 68§ 74§ 69§ 2

1-18-3718 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25. juuni 2019, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-18-3718 (18244000338) Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtuistungi sekretär Ljubov

§ 76ja § 78 p-st 2 ja Kr

MS § 426, § 383; § 384 ja § 387, kohus määras: Vabastada Artjom Karema tingimisi enne tähtaega temale Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 30.04.2018 otsusega mõistetud karistuse kandmisest elektroonilise valve kohaldamisega. Määrata Artjom Karemale katseaeg, mil ta on allutatud käitumiskontrollile, alates käesoleva määruse jõustumisest kuni karistusaja lõpuni ehk kuni 22.03.2020. Määrata Artjom Karema katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Kohustada Artjom Karemat järgima

§ 75

lg 1 p-de 1-6 ja § 75 lg 2 p-de 2, 21, 4 ja 9 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas - xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 1 1-18-3718 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi; 8) mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 9) otsima endale töökoha, alustama õpinguid või võtma end arvele Töötukassas kahe nädala jooksul alates vabanemisest; 10) alluma elektroonilisele valvele kahe kuu kestel alates elektroonilise valve seadme paigaldamisest. Vastavalt

§ 751lg 3 määrata Artjom Karema elektroonilise valve pikkuseks 2 (kaks) kuud.

Vastavalt

§ 751

lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge.

§ 78p 2 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva määruse jõustumisest ja Artjom Karema vangistusest vabanemisest. Mõista Kr

MS § 180 lg 1 ja 3 alusel Artjom Karemalt välja menetluskuluna Eesti Vabariigi kasuks 286 (kakssada kaheksakümmend kuus) eurot ja 80 senti kaitsjatasu, mis tuleb tasuda 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber

1. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määrus edastada süüdimõistetule, kaitsjale ja prokurörile ning Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. Viru Vangla esitas 13.06.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Artjom Karema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelevalve alla.
3. Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 30.04.2018 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-18-3718 tunnistati Artjom Karema süüdi

§ 423

¹ ja § 424 lg 1 järgi ning karistati

§ 68

lg 1,

§ 74

lg 4 ja 65 lg 2 sätteid kohaldades liitkaristusega 1 aasta, 1 kuu ja 26 päeva vangistust, mis asendati

§ 69lg 1 alusel üldkasuliku tööga 416 tundi.

Otsus jõustus 16.05.

1. Viru Maakohtu 25.10.2018 kohtumäärusega pöörati Arjom Karema ärakandmata karistuse osa, 1 2 1-18-3718 aasta 1 kuu 23 päeva täitmisele. Artjom Karemat kohustati ilmuma Viru Vanglasse karistuse kandmiseks 28.01.
2. Karistuse kandmise alguseks loeti 28.01.
4. Kinnipidamisasutuses Artjom Karema kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangla arvates kinnipeetava puhul seisneb oht alkoholijoobes sõiduauto juhtimises, mis võib põhjustada liiklusohtlikke olukordi. Õigusvastast käitumist käivitab alkoholi kuritarvitamine, mõtlematu käitumine ning hoolimatu suhtumine ühiskonna reeglitesse. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 35%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab Viru Vangla kinnipeetava Artjom Karema tingimisi ennetähtaegset vabanemist elektroonilise järelevalve kohaldamisega.
5. Kriminaalhooldusametnik teeb juhul kui kohus leiab, et Artjom Karema tuleb vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega ettepaneku määrata talle katseaeg ning käitumiskontrolli kestvus kuni tema karistusaja lõpuni, s.o. kuni 22.03.
6. Artjom Karema võimaliku enne tähtaegse vabanemise korral elektroonilise valvega kohustada teda täitma kohustusi:

§ 75

lg 2 p 2 - mitte tarvitama alkoholi;

§ 75

lg 2 p 21 - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

§ 75

lg 2 p 4 - otsima endale töökoha, alustama õpinguid või võtma end arvele Töötukassas kahe nädala jooksul alates vabanemisest;

§ 2

p 10 - alluma elektroonilisele valvele kahe kuu kestel alates elektroonilise valve seadme paigaldamisest.

1. Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Veronika Laur nõustub oma 18.06.2019 kirjalikus arvamuses vanglaga ning toetab Artjom Karema ennetähtaegset vabastamist ning teatab ka, et ei soovi võtta osa Artjom Karema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Süüdimõistetu ja tema kaitsja poolt kohtuistungil välja toodu
2. Süüdimõistetu Artjom Karema jäi 25.06.2019 kohtuistungil selle juurde, et ta sooviks vabaneda vanglast elektroonilise valve alla. Ta on nõus kriminaalhooldaja arvamusega ja viimase poolt ettepandud kohustuste täitmine ei ole talle liialt koormav. Vabaduses olles on tal võimalik asuda tööle AS-i NV, kus ta on ka varasemalt töötanud. Ta sai aru, et alkohol tekitab palju probleeme. Ta peab ennast kokku võtma ja elama korralikult nagu õige inimene. Ta plaanib alkoholist loobuda. Tema isa ei tarvita üldse alkoholi ja kasvatas teda just selliselt ja nüüd ta otsustas, et täiesti loobub alkoholi tarvitamisest. Ta plaanib hüvitada võlgnevuse 1173, 47 eurot, sest tema plaanis on lähimal ajal peret luua ja korterit osta. Sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimisest on kasu küll talle olnud. Ta sai aru, et alkohol on suur kahju ja talle see programmi läbimine tõi küll kasu. Tal olid probleemid ja ta ei teadnud nendest tagajärgedest ja nüüd teab, kuhu ta võib sattuda ja mida ta peab täitma kahe kuu jooksul, mille kohta on vangla taotlenud oma arvamuses.
3. Süüdimõistetu kaitsja palus ennetähtaegselt vabastada karistuse kandmiselt A. Karema. Ta leidis, et kaitsealuse iseloomustu on läbinisti positiivne. Artjom Karema märkis, et ta on esimest korda vanglas ja nüüd tal on võimalus vabaduses võrrelda seda olukorda, et kuhu ta võib sattuda, siis kaitsja usub, et ta seda edaspidi ka väldib. On täidetud ka elektroonilise valve kohaldamise tingimused ja seega kaitsja leiab, et tema kaitsealuse vabastamine ennetähtaegselt karistuse kandmisest elektroonilise valve alla on põhjendatud ja mõistlik, kuivõrd see võimaldab tal kohaneda valutumalt ühiskonnaga. Seega kaitsja palus kohtul taotlus rahuldada ja selle poolt on ka olnud prokuratuur ja siin ei tohiks vaidlust olla. 3 1-18-3718 MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja ning arvestades prokuröri ja vangla kirjalikku seisukohta, leiab, et põhjendatud on Artjom Karema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine allutamisega elektroonilisele valvele. Formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks 9.

§ 76

lg-te 1 ja 2 järgi on tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise formaalseks eelduseks karistusajast teatava pikkusega osa ärakandmine. Ärakantud karistusaja arvutamisel lähtutakse kohtuotsuses KrMS § 313 lg 1 p 6 kohaselt märgitud vangistuse kandmise alguse kuupäevast. Juhul, kui isik viibis enne süüdimõistva otsuse jõustumist vabaduses, ei saanud kohus karistuse kandmise täpset kuupäeva otsuse resolutsioonis kajastada ja selle arvutamisel võetakse KrMS § 414 lg 2 järgi aluseks süüdimõistetu vanglasse jõudmise aeg (vt Riigikohtu 18.aprilli 2011 otsus asjas nr 3-1-1-18-11, p 9.2). Sellest algusajast lähtub vangla vangistusseaduse (VangS) § 76 lg 1 järgi kohtule tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks materjalide saatmisel ning ka VangS § 73 kohaselt kinnipeetava vangistusest vabastamisel seoses karistuse ärakandmisega. 10. Käesoleval juhul Artjom Karema on Viru Maakohtu 30.04.2018 kohtuotsusega süüdi tunnistatud

§ 423

¹ ja § 424 lg 1 järgi ning karistatud

§ 68

lg 1,

§ 74

lg 4 ja 65 lg 2 sätteid kohaldades liitkaristusega 1 aasta, 1 kuu 26 päeva vangistust, mis asendati

§ 69lg 1 alusel üldkasuliku tööga 416 tundi.

Viru Maakohtu 25.10.2018 kohtumäärusega pöörati Arjom Karema ärakandmata karistuse osa, 1 aasta 1 kuu ja 23 päeva täitmisele. Karistuse kandmise alguseks loeti 28.01.2019. 11.

§ 76

lg 1 p 1 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

1. Käesolevaks ajaks on A. Karema temale mõistetud karistusajast (1 aasta 1 kuu ja 23 päeva) ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega on eeltoodud formaalne alus tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks täidetud. Kohtule esitatud Viru Vangla kinnipeetava iseloomustuse lisast nähtub see, et A. Karema avaldatud elukoht xxx vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ja isiku ema J. K. ja kasuisa A. K. on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamise kohta aadressile xxx. Seega on A. Karemal vabaduses olles olemas elektroonilise valve kohaldamiseks sobiv elukoht, mis on samuti käsitatav süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise formaalse eeldusena, kuna sobiva elukoha puudumisel pole võimalik kohaldada ennetähtaegsel vabastamisel obligatoorset käitumiskontrolli (Tartu Ringkonnakohtu
2. augusti 2017.a määrus asjas nr 1-16-6694 p-d 1220) ja käesoleval juhul ka elektroonilist valvet.
3. Kokkuvõtvalt esinevad seega formaalsed alused süüdimõistetu tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Materiaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks 14.

§ 76

lg 4 alusel tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabastamise korral määratakse vastavalt

§ 76

lg-le 5 isikule vähemalt kuuekuuline katseaeg, mille ajaks allutatakse süüdlane

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile. 4 1-18-3718 15.

§ 76

lg 4 annab kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea Riigikohtu 28.04.2017 otsusest nr 3-1-1-12-17 nähtuvalt tuvastama mingeid erandlikke asjaolusid. Kohus peab hindama eri- ja üldpreventiivseid tegureid, pidades silmas ennetähtaegse vabastamise üldise eesmärgi saavutamise võimalikkust üksikjuhul.

§ 76

lg 5 näeb tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel ette süüdimõistetu allutamise kriminaalhooldusosakonna järelevalvele, et aidata toime tulla vabadusse naasmisel tekkida võivate raskustega ja et ta suudaks hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. 16. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKo nr 3-1-1-12-17). Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Isiku vabastamata jätmiseks ei piisa ainuüksi viitest üldpreventiivsetele kaalutlustele seoses kuriteo asjaolude ja/või süüdimõistetu senise elukäiguga, kui samal ajal on täidetud muud ennetähtaegse vabastamise eeldused. Samuti ei saa põhjendada isiku ennetähtaegset vabastamata jätmist vaid toimepandud kuriteo raskusega ning tuleb arvestada, et asjaolude tähtsus võib aja jooksul väheneda. Süüdimõistetu käitumine vangistuses olles

1. Kinnipidamisasutuse poolt koostatud kinnipeetava iseloomustusest (tl 3-5) nähtub see, et süüdimõistetu individuaalse täitmiskava alusel osaleb A. Karema Viru Vangla III üksuse motivatsioonisüsteemis, kus hea käitumise eest on välja teeninud preemiaid. Kinnipeetav on ühel korral osalenud motivatsioonisüsteemi raames väljaspool vanglat korraldatud kodukülastamisel. Kodukülastamine toimus pereliikmete külastamise eesmärgil ning kulges probleemideta. Samuti 26.03.2019 - 07.05.2019 läbis ta alkoholi tarvitamisega seonduvate riskide teadvustamisele ja sõltuvuskäitumise muutmisele suunatud sotsiaalprogrammis Eluviisitreening. Kinnipeetav töötas programmis aktiivselt kaasa ning on motiveeritud loobuma alkoholi liigtarvitamisest vabanemisel. 10.04.2019, 17.04.2019 kriminaalhooldusametnik on läbi viinud vestlused riskikäitumise tagajärgedest ja mõjust ning mõttetu riski võtmise vältimisest, negatiivset mõju avaldavate isikutega suhtlemisest hoidumisest, liiklussüütegude ühiskonnaohtlikkusest 02.05.2019, 06.05.2019 kriminaalhooldusametnik on läbi viinud vestlused probleemide lahendamise oskuse arendamise ja tegude tagajärgede teemadel.
2. Lisaks kinnipeetu osalemisele eeltoodud sotsiaalprogrammis ja vestlustes on põhjendatud positiivse asjaoluna välja tuua ka see, et A. Karemal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Nimetatu näitab seda, et ta on olnud suuteline alluma vanglas kehtestatud korrale. Isiku hea käitumine vanglas on üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Käesolevas asjas on seega see tingimus täidetud, sest A. Karema käitumine kinnipidamisasutuses on olnud korrektne. Vastavalt individuaalse täitmiskava järgi 18.02.2019 Viru Vangla käskkirja nr 6-2/108-1 alusel A. Karema on määratud koristajaks ning asus tööle. 25.03.2019 alustas riigikeele õpet B1 tasemel. 5 1-18-3718
3. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et A. Karema käitumine kinnipidamisasutuses räägib tema ennetähtaegse vabastamise kasuks, kuna tema käitumisele Viru Vanglas ei ole võimalik teha mingeid etteheiteid. Tänase päeva seisuga on süüdimõistetu täitnud valdavas ulatuses talle koostatud kinnipeetava individuaalse täitmiskava. Samas arvestades seda, et süüdimõistetu on esimest korda kinnipidamisasutuses, siis kohus leiab, et juba kinnipidamisasutusse sattumine peaks olema sellise kasuteguriga, et mõtlemisvõimeline süüdimõistetu analüüsib toimunut ja mõtleb läbi, milliseid samme tuleks edaspidi astuda selleks, et mitte toime panna uusi kuritegusid, mis võib päädida uuesti vanglasse sattumisega. Seetõttu kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole kinnipeetava individuaalses täitmiskavas planeeritud kõikide tegevuste läbimine hädavajalik ning kui süüdimõistetu peab enda sõna alkoholi tarvitamisest loobumiseks, siis suudab ta vabaduses jätkata enda elu seaduskuuleka kodanikuna. Süüdimõistetu elutingimused vabaduses olles
4. Vangla iseloomustusest nähtub, et võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral soovib A. Karema elama asuda aadressile xxx. Sellise elukoha valikut kinnitas ka süüdimõistetu kohtuistungil. Käesoleval ajal elavad antud pinnal kinnipeetava ema J. K., ema abikaasa Anton Kaigorodov ja 11.a. tütar. A. Karemal on plaanis hiljem kolida tagasi oma varasemale eluasemele aadressil xxx. Vabanemisjärgne eluase vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele, elanikud on elektroonilise valve seadmete paigaldamisega nõus.
5. Majandusliku toimetuleku osas nähtub vangla iseloomustusest, et K-Raha andmetel on kinnipeetaval täitmata nõudeid summas 1173,47 eurot. A. Karema töötas AS Ekovir ajavahemikul 1.02.2018-30.09.2018, prügisorteerijana. Lepingu lõpetas, kuna töökaaslasega tekkisid lahkhelid. Edasi läks tööle teetöölisena AS NV 30.09.2018- 21.01.2019 kuni vanglani. Igakuine sissetulek oli umbes 500-1000 eurot, ütleb, et igapäevaselt tuli toime. Kuni töökoha leidmiseni on valmis Artjom Karemad toetama tema perekond ning süüdimõistetu teatas ka, et tal esineb tema isa sõnul võimalus jätkata töötamist AS-is NV.
6. Eeltoodud andmete põhjal leiab kohus, et süüdimõistetu elutingimused vabaduses olles pigem toetavad tema ennetähtaegset vabastamist. Nimelt on A. Karemal olemas elukoht, kuhu on tal võimalik elama asuda ning toetav perekond. Tema õlul lasuv võlgnevus ei ole ületamatult suur ning tal on sellega võimalik hakkama saada kui ta vabanemisel otsib koheselt tööd ning asub tööle. Seoses vanglas töötamisega ei ole ta ka minetanud töötegemise harjumust. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise võimalikud tagajärjed
7. Kohus hindab siinkohal võimalike uute kuritegude ning muude õigusrikkumiste ohtu ning vaieldamatult on eeltoodud alapunktile kõige keerulisem leida õige vastus, sest põhimõtteliselt tuleb kohtul tegeleda ennustamisega.
8. Karistusregistri andmetel on A. Karemal kaks kehtivat kriminaalkaristust. Kõik kuriteod on liiklussüüteod (s.o mootorsõiduki juhtimine juhtimisõiguseta ja joobeseisundis). Kuriteod on pandud toime samalaadsetel põhjustel – mõtlematu käitumine ja lisandus ka alkoholi kuritarvitamine. Kohtuistungil tõi süüdistatav välja, et plaanib alkoholi tarvitamisest enda isa eeskujul täielikult loobuda. Kohus leiab, et läbitud sotsiaalprogramm „Eluviisitreening“ peaks aitama kaasa sellele, et vabaduses olles A. Karema ei tarvita alkoholi, kuna ta on saanud teadmisi sellest loobumiseks. Kohus leiab, et põhjendatud on anda süüdimõistetule võimalus näidata, et ta peab enda sõna ning ka

§ 75

lg 2 p 2, 21 alusel määratavad kohustused: mitte tarvitada alkoholi ja mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid peaksid sellele kaasa aitama.

1. Kokkuvõtvalt seega kohtu hinnangul võiks A. Karema tingimisi enne tähtaega vabastamise korral olla tõenäosus, et ta tulevikus enam kuritegusid toime ei pane suurem kui tema vabanemisel pärast kogu karistuse ärakandmist, kuna kinnipeetu on reaalse vangistuse 6 1-18-3718 kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid saavutanud enne selle lõpptähtaja saabumist, sest individuaalne täitmiskava on peaaegu täidetud. A. Karema ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine võiks olla kohtu hinnangul tulemuslikum kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Aluse asuda sellisele seisukohale annab see, et ta viibib esimest korda enda elus kinnipidamisasutuses ja ta on õigustanud talle määratud soodustuste kohaldamist. Kohus tahab uskuda, et A. Karema on nüüdseks teinud talle mõistetud karistusest vajalikud järeldused ning käitub edaspidiselt õiguskuulekalt. Kohtule annab aluse selliseks positiivseks tulevikuprognoosiks ka see, et A. Karema puhul on vabanemisel olemas kõik asjaolud (toetav perekond ja eluase ning tõenäoliselt ka töökoht), mis peaks tagama seda, et ta jätkab enda elu seaduskuulekalt. Süüdimõistetu peaks olema motiveeritud alkoholi mitte tarvitama, kuna talle on teada, et see on tema puhul asjaoluks, mis kutsub esile kriminaalset käitumist. Arvestades ka läbitud sotisaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja motivatsioonisüsteemis osalemist, siis ka see peaks suurendama seda tõenäosust, et A. Karema ei naase kuritegeliku eluviisi juurde.
2. Tingimisi ennetähtaegne vabastamine annab süüdimõistetule võimaluse tõestada asumist paranemise teele ning seda, et ta on edaspidi võimeline järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal saab hinnata tema püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. A. Karema suhtes elektroonilise valve kohaldamine tõstab kriminaalhoolduse efektiivsust ning kaheks kuuks tuleb süüdimõistetu suhtes kohaldada elektroonilist valvet, sest ilma selle kohaldamiseta hetkel tal ennetähtaegselt vangistusest vabaneda ei ole võimalik.
3. Kohus leiab, et A. Karema tuleb määrata katseajaks lisaks ka järgmised kohustused:

§ 75

lg 2 p 2 - mitte tarvitama alkoholi;

§ 75

lg 2 p 21 - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

§ 75

lg 2 p 4 - otsima endale töökoha, alustama õpinguid või võtma end arvele Töötukassas kahe nädala jooksul alates vabanemisest. Need kohustused aitavad kaasa enesekontrolli säilitamisele, mis on edasiste kuritegude vältimiseks vajalik. A. Karema teatas, et nõustub täielikult eeltoodud kohustusi täitma ja need ei ole talle liialt koormavad. 28. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes

§ 76, Kr

MS § 426 lg 1, § 432, vabastab kohus süüdimõistetu A. Karema karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla määrates talle

§ 75

lg 1 p-des 1-6 ja § 75 lg 2 p-des 2, 21 4 ja 9 sätestatud kontrollnõuded ja elektroonilise valve. 29. Kohtuistungil osales süüdimõistetu A. Karema kaitsja Margus Viira. Kohus rahuldas kaitsja tasutaotluse täies ulatuses, s.o summas 286, 80 eurot. Vastavalt seadusele tuleb kõnealune menetluskulu A. Karemalt välja mõista. Kohus leiab, et A. Karemale võib tema piiratud majanduslikke võimalusi arvestades anda võimaluse maksta mainitud summa ühe aasta jooksul alates määruse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson kohtunik 7