Obsah (12)

§ 113§ 101§ 108§ 402§ 416§ 195§ 401§ 397§ 94§ 415§ 42§ 1132

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Epp Tombak Otsuse tegemise aeg ja koht 22. aprill 2019. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-19249 Tsiviilasi Intrum Debt Finance A

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

1. Toimetada kohtuotsus kätte hageja esindajale ja kostjale. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. Intrum Debt Finance Ag (hageja) esitas 21.12.
3. a Tartu Maakohtule hagiavalduse Margit Lõimi (kostja) vastu võlgnevuse, summas 4221,77 eurot, sissenõudmiskulude, summas 50 eurot Ja viivise nõudes. Hageja oli arvestanud viivised kostja ja AS Krediidipank Finants vahel sõlmitud sihtlaenulepingutest nr XXX ja XXX tulenevate kostja kohustuste täitmatajätmisest 02.01.2019.a. seisuga summas 281,75 eurot ning taotles nimetatud lepingute alusel põhivõlgnevuselt- 934,49 eurolt ka lisanduva viivise väljamõistmist alates 03.01.2019.a. määras 19,90% aastas kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni. Kostja ja ETK Finants AS vahel sõlmitud laenulepingutest nr XXX, nr XXX ja Säästukaart Pluss kasutamise lepingust nr XXX tulenevate kostja kohustuste täitmatajätmisest oli arvestatud viivis 02.01.2019.a. seisuga 574,53 eurot ning nimetatud lepingute alusel põhivõlgnevuselt- 2825,19 eurolt taotles hageja lisanduva viivise väljamõistmist alates 03.01.2019.a. määras 13,90% aastas kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni. Hagiavaldusest nähtuvalt sõlmisid CP Vara AS (varem AS Krediidipank Finants) ja Margit Lõim XX.XX.XXXX sihtlaenulepingu nr XXX (tl 9), millega kostjale anti laenu 400 eurot tagastamisega osamaksetena 21,13 eurot kuus 24 kuuks intressimääraga 19,90% aastas ning XX.XX.XXXX sihtlaenulepingu nr XXX (tl 15), millega kostjale anti laenu 700 eurot tagastamisega osamaksetena 27,13 eurot kuus 36 kuuks intressimääraga 19,90% aastas. Kokku 2 lepiti ka lepingutasudes ja lepingu haldustasudes. Kostja ei täitnud maksekohustusi korrektselt ja pärast eelnevalt hoiatamist ütles laenuandja 28.06.
4. a teatisega lepingud üles (tl 22). Coop Finants AS (varem ETK Finants) ja Margit Lõim sõlmisid XX.XX.XXXX laenulepingu nr XXX (tl 23), millega kostjale anti laenu 1500 eurot, tagastamisega osamaksetena 43,49 eurot kuus 60 kuuks intressimääraga 13,90% aastas ja XX.XX.XXXX laenulepingu nr XXX (tl 29), millega kostjale anti laenu 1500 eurot tagastamisega osamaksetena 43,52 eurot kuus 60 kuuks intressimääraga 13,90% aastas. Kokku lepiti lepingutasudes ja lepingu haldustasudes. Lisaks sõlmiti XX.XX.XXXX kostjaga Säästukaart Pluss kasutamise leping XXX (tl 35), milles lepiti kokku krediidisumma 200 eurot ja tagasimakse suuruseks eelmise kuu kohustuste summa aastase intressimääraga 19,90% aastas. Kokku oli lepitud päevane makselimiit 10 eurot ja päevane sularahalimiit 40 eurot. Kostja ei täitnud maksekohustusi korrektselt ja pärast eelnevalt hoiatamist ütles laenuandja 17.07.
5. a teatisega nimetatud lepingud üles (tl 38). AS Coop Finants loovutas 29.12.
6. a nõuete loovutamise lepinguga nimetatud lepingutest tulenevad nõuded koos kõrvalkohustustega hagejale, Intrum Justitia Debt Finance AG-le (tl 39).
7. Kostja esitas 11.02.2019.a vastuse hagile (tl.59), taotledes kohtult intresside ja viiviste seaduslikkuse kontrollimist. KOHTU SEISUKOHT
8. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja hagiavaldus tuleb rahuldada. Kostja seisukohtadest võib järeldada, et kostja ei esita vastuväiteid laenude saamisele. Kostja vastusest nähtuvalt ei nõustu ta intresside ja viiviste suurusega, kuid laenu saamisele ja maksekohustuste täitmata jätmisele kostja vastuväiteid ei esitanud, seega puudub vaidlus selles, et kostja ei ole täitnud nõuetekohaselt lepingujärgseid kohustusi. Võlaõigusseaduse (

) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 101

lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kohustuse rikkumine on

§-s 100 määratletud kui võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 108

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 4. Kohtu hinnangul on kostja sõlminud hagiavalduses nimetatud lepingud tarbijana ning AS Krediidipank Finants ja ETK Finants enda majandus- ja kutsetegevuses, seega on tegemist tarbijakrediidilepingutega

§ 402lg 1 mõistes.

XX.XX.XXXX. a sõlmitud sihtlaenulepingutega nr XXX ja nr XXX on kostjale antud laenu kogusummas 1100 eurot intressimääraga 19,90 % aastas. Pooled on mõlema lepingu puhul kokku leppinud lepingutasu 35 eurot ja haldustasu 0,90 eurot. Laenulepingute ülesütlemise seisuga oli kostja võlgnevus kokku 1066,99 eurot s.h tagastamata krediidisumma 174,36 eurot, intress 80,99 eurot, haldustasu 10,52 eurot, viivis ja meeldetuletuskirjade tasu 51,51 eurot ning tulevikus ettenähtud krediidisumma tagastamise maksed 749,61 eurot. Hageja nõuab lepingu ülesütlemise aja seisuga võlgnevuse väljamõistmist, viivise põhivõlgnevuselt 934,49 eurot intressimääraga 19,90% aastas lepingu ülesütlemisest kuni hagiavalduse esitamiseni (perioodi 29.06.2017-02.01.2019 eest) 281,75 eurot ja lisanduva 3 viivise alates 03.01.2019 kuni põhivõlgnevuse 934,49 eurot tasumiseni väljamõistmist lepingujärgses määras 19,90% aastas. Laenulepingute nr XXX, nr XXX ja Säästukaart Pluss kasutamise lepingu XXX ülesütlemise seisuga oli kostja võlgnevus kokku 3154,78 eurot s.h tähtajaks tagastamata põhiosa 2804,15 eurot, tasumata intress 229,12 eurot, viivitusintressid ja kahjuhüvitised 100,47 eurot ning lepingu haldamisega seotud muu kulu 21,04 eurot. Hageja nõuab lepingu ülesütlemise aja seisuga võlgnevuse väljamõistmist, viivise põhivõlgnevuselt 2825,19 eurot intressimääraga 13,90% aastas lepingu ülesütlemisest kuni hagiavalduse esitamiseni (perioodi 18.07.2017-02.01.2019) eest 574,53 eurot väljamõistmist ja lisanduva viivise alates 03.01.2019 kuni põhivõlgnevuse 2825,19 eurot tasumiseni väljamõistmist lepingujärgses määras 13,90% aastas. Poolte vahel sõlmitud lepingute alusel oli kostjal raha maksmise kohustus lepingus sätestatud tähtaja jooksul, mida kostja on rikkunud. Rikkumise vabandatavus on raha maksmise kohustuse rikkumisel üldjuhul olemuslikult välistatud. Seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. 5.

§ 416

lg 1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole vastu vaielnud vähemalt kolme järjestikkuse osamakse tasumisega viivitamisele ning täidetud on ülesütlemisavalduse vorminõuded (tl 21, 22 ja 37,38), on poolte vahel sõlmitud sihtlaenulepingud, laenulepingud ja säästukaart pluss kasutamise leping kehtivalt üles öeldud. Ülesütlemine vabastab

§ 195lg 2 järgi mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest.

Samas kuni lepingu ülesütlemiseni lepingu alusel tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt

§ 401lg 3 ja § 396 lg 1 alusel laenude tagastamist.

6. Võlgnik on vastu vaielnud kohaldatavale intressimäärale.

§ 397

lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi.

§ 94

lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt on lepingupooled vabad lepingu tingimustes kokku leppima ning laenuandjal on enda majandustegevuses õigus otsustada, missuguse intressiga ta laenu annab. Intress võlaõigusseaduse § 94 lg 1 mõttes on tasu raha kasutamise eest. Riigikohus on muuhulgas ka intressimäära puhul leidnud, et kokkulepe võib olla tühine tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 alusel. TsÜS § 86 lg 1 on võimalik kohaldada juhul, kui krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas sedavõrd erakordselt suures ulatuses, mis õigustab lugeda tehingu heade kommete vastaseks ka krediidisaaja sundolukorda hindamata. Riigikohtu hinnangul võib vähemalt eelduslikult olla sellise olukorraga tegemist, kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda. (Riigikohtu 05.03.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p 22). Asja materjalidest nähtuvalt on XX.XX.XXXX sõlmitud sihtlaenulepingu nr XXX krediidi kulukuse määr 40,59% aastas (tl 9) ja XX.XX.XXXX sõlmitud sihtlaenulepingul nr XXX 4 29,79% aastas (tl 15), 09.01.2015 sõlmitud laenulepingul XXX 28,75% aastas (tl 23), 07.04.2015 sõlmitud laenulepingul nr XXX 28,64% aastas (tl 29) ning XX.XX.XXXX sõlmitud Säästukaart Pluss kasutamise lepingul XXX on krediidi kulukuse määr 7,96% aastas (tl 35). Eesti Panga poolt avaldatavate andmete kohaselt oli krediidi kulukuse määr
3. aastal 36,40% ning aastatel 2015-2016 lepingute sõlmimisel ajal vahemikus 19,49% - 25,02% (http://statistika.eestipank.ee/#/et/p/979/r/2273). Seega ei ületa võlgnikuga sõlmitud lepingute krediidikulukuse määrad Eesti Panga poolt avaldatud keskmist krediidi kulukuse määra ulatuses, mille tõttu oleks vastastikuste kohustuste tasakaal väljas nii ulatuslikult, et intressimäära kokkulepet saaks lugeda tühiseks TsÜS § 84 lg 1 alusel. Eelnevast tulenevalt on hagejal õigus nõuda lepingute ülesütlemiseni tasumata intressimaksete tasumist lepingutes kokkulepitud määras. 7.

§ 113

lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja taotleb sihtlaenulepingute nr XXX ja nr XXX puhul viivise väljamõistmist määraga 19,90% aastas s.o 0,06% päevas, laenulepingute nr XXX, nr XXX ja Säästukaart Pluss kasutamise lepingu XXX puhul viivise väljamõistmist määraga 13,90% aastas s.o 0,04% päevas. Riigikohus on asunud seisukohale, et kui pooled on tarbijakrediidilepingus kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, peab võlgnik arvestama, et maksetega viivitamisel järgnevad

§ 415

lg 1 ja

§ 113

lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi (Riigikohtu 14.01.2009.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08, p 12). Kostja on kohaldatavale viivisemäärale vastu vaielnud. Hagimaterjalidest nähtuvalt tuleneb lepingujärgne viivise määr lepingute tüüptingimustest: sihtlaenulepingute nr XXX ja nr XXX puhul lepingute p-st 5.1, laenulepingute nr XXX, nr XXX puhul lepingute p-st 6.1 ja Säästukaart Pluss kasutamise lepingu XXX puhul lepingu p-s 6.3.

§ 42

lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud.

§ 42

lg 3 p 5 näeb ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Ebamõistlikult kõrge leppetrahvi ja viivise sätestamine tüüptingimustes toob seega

§ 42lg 1 ja lg 3 p 5 alusel kaasa vastavate tüüptingimuste tühisuse.

Viivist on sel juhul võimalik nõuda vaid seaduses sätestatud ulatuses (Riigikohtu 14.06.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24). Samuti on Riigikohus sedastanud, et eelduslikult tuleb hinnata

§ 42

lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. (Riigikohtu XX.XX.XXXX. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16). Kuna seadusjärgne viivisemäär oli lepingute sõlmimise ajal ja on ka käesolevalt ca 8% aastas s.o 0,022% päevas, ei ületa lepingutes sätestatud viivisemäär seadusjärgset määra ulatuses, et see tooks kaasa vastavate tüüptingimuste tühisuse. 5 Hagejal on seega õigus nõuda viivist kokkulepitud määras tasumata laenu tagasimaksetelt kuni lepingu ülesütlemiseni s.o sihtlaenulepingute nr XXX ja nr XXX puhul 51,51 eurot ning laenulepingute nr XXX, nr XXX ja Säästukaart Pluss kasutamise lepingu XXX puhul 100,47 eurot, mis sisalduvad hageja põhivõlgnevuse nõudes 4221,77 eurot. Hagejal on samuti õigus nõuda viivist kokkulepitud määras lepingute ülesütlemisele järgnevast päevast lepingute alusel võlgnetavalt põhisummalt kuni hagiavalduse esitamiseni s.o sihtlaenulepingute nr XXX ja nr XXX puhul 281,75 eurot (põhinõudelt 934,49 eurot perioodi 29.06.2017-02.01.2019 eest määraga 19,90% aastas) ning laenulepingute nr XXX, nr XXX ja Säästukaart Pluss kasutamise lepingu XXX puhul 574,53 eurot (põhinõudelt 2825,19 eurot perioodi 18.07.2017-02.01.2019 eest määraga 13,90% aastas). TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on taotlenud kostjalt ka tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmist lepingujärgsetes viivisemäärades. Kohus on arvestanud alates hagiavalduse esitamisele järgnevast kuupäevast kuni kohtuotsuse tegemiseni viivise välja hageja poolt taotletud määras, s.o sihtlaenulepingute nr XXX ja nr XXX puhul 56,04 eurot (põhinõudelt 934,49 eurolt perioodi 03.01.2019-22.04.2019 k.a eest määraga 19,90% aastas) ning laenulepingute nr XXX, nr XXX ja Säästukaart Pluss kasutamise lepingu XXX puhul 118,35 eurot (põhinõudelt 2825,19 eurolt perioodi 03.01.2019-22.04.2019 eest määraga 13,90% aastas). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis tasumata põhisummalt kuni käesoleva kohtuotsuse tegemise päevani sihtlaenulepingute nr XXX ja nr XXX puhul 337,79 eurot (281,75 + 56,04) ning laenulepingute nr XXX, nr XXX ja Säästukaart Pluss kasutamise lepingu XXX puhul 692,88 eurot (574,53+118,35).

§ 1132

lg 2 p 3 kohaselt, pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hageja taotleb kostjalt võlgnevuse sissenõudmiskulude väljamõistmist 50 euro ulatuses ja on esitanud kohtule kostjale saadetud meeldetuletuskirjad/hagihoiatused. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse sissenõudmiskulud 50 eurot. Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna kohus hagi rahuldab, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. TsMS § 177 lg 1 kohaselt määratakse kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahaline suurus. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, osundatud paragrahvi

1. lõige sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohus on 19.03.
2. a määrusega andud pooltele tähtaja menetluskulude nimekirjade esitamiseks. Pooled menetluskulude nimekirju ei esitanud. Hagiavalduses on hageja taotlenud kostjalt menetluskuluna riigilõivu, summas 425 eurot väljamõistmist. Riigilõivu tasumist on kontrollitud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. 6 Seega määrab kohus hageja menetluskulude suuruseks 425 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja on taotlenud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt ka viivise tasumist TsMS § 177 lg 2 alusel. Osundatud sätte kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik 7