1-18-9979 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. juuni 2019, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-18-9979 (18261000976) Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtuistungi sekretär Ljubov

) § 76 ja § 78 p-st 2 ja kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 426, § 383; § 384 ja § 387, kohus määras: Vabastada Mihhail Jessin tingimisi enne tähtaega temale Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 11.12.2018 otsusega mõistetud karistuse kandmisest. Määrata Mihhail Jessinile katseaeg ja käitumiskontrolli pikkus kuni karistusaja lõpuni ehk kuni 18.02.2020 alates vanglast vabastamisest. Käitumiskontrolli jooksul peab Mihhail Jessin kriminaalhooldusametniku järelevalve all täitma

§ 75

lg 1 p-de 1-6 ja § 75 lg 2 p-de 2, 21, 4 ja 8 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Mihhail Jessin on kohustatud: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 1 1-18-9979 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi; 8) mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 9) osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis (sõltuvusprobleemidega tegelev programm); 10) asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul peale vabanemist.

§ 78

p 2 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva määruse jõustumisest ja Mihhail Jessini vangistusest vabanemisest. Mõista KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel Mihhail Jessinilt välja menetluskuluna Eesti Vabariigi kasuks 150 (ükssada viiskümmend) eurot ja 36 senti kaitsjatasu, mis tuleb tasuda 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber

1. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määrus edastada süüdimõistetule, kaitsjale, prokurörile ning Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. Viru Vangla esitas 20.06.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Mihhail Jessini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.
3. Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 11.12.2018 otsusega tunnistati Mihhail Jessin süüdi

§ 266

lg 2 p-de 1 ja 2 - § 25 lg 2 järgi ja karistati teda kolme kuulise vangistusega.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 21.

augusti 2018 otsusega nr 1-18-6576 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta ja 26 päevase vangistuse võrra. Liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 3 kuud ja 26 päeva vangistust. Arvati

§ 68

lg 1 alusel karistuse kandmise aega alates Mihhail Jessini kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates

1. oktoobrist
2. Kohtuotsus jõustus 27.12.
4. Kinnipidamisasutuses Mihhail Jessini kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangla arvates oht seisneb joobes juhtimisega liiklussüüteo toimepanemises; vägivallaga konflikti lahendamises. Alkoholi joobes. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 64%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 27%. Võttes arvesse uue kuriteo toimepanemise tõenäosust kahe aasta jooksul, ei toeta vangla M. Jessini ennetähtaegset vabastamist.
5. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku kui kohus peab otstarbekaks Mihhail Jessin vabastada vangistusest ennetähtaegselt, kohustada teda täitma lisakohustusi:

§ 75

lg 2 p 2 2 1-18-9979 - mitte tarvitama alkoholi katseajal;

§75lg 2 p 2

§ 75

lg 2 p 8 – osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis (sõltuvusprobleemidega tegelev programm), mis aitab tal edukamalt sotsialiseerida ühiskonda ning parandada tema väärtushinnanguid;

§ 75

lg 2 p 4 - asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul peale vabanemist. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku määrata Mihhail Jessinile katseaeg ja käitumiskontrolli pikkus kuni tema karistuse lõpuni s.o. kuni (18.02.2020) tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest.

1. Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Veronika Laur nõustub oma kirjalikus 21.06.2019 arvamuses vanglaga ning ei toeta samuti Mihhail Jessini ennetähtaegset vabastamist ning teatab ka, et ei soovi võtta osa Mihhail Jessini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Süüdimõistetu kohtuistungil
2. Mihhail Jessin jäi 26.06.2019 toimunud kohtuistungil selle juurde, et ta soovib tingimisi ennetähtaegselt vanglast vabastamist. Ta teatas, et kinnipidamisasutuse iseloomustuses välja toodud andmed vastavad tegelikkusele ja ta jätkuvalt soovib enda ennetähtaegset vabastamist. Ta tõi välja, et jõudis kindla otsuseni, et ta enam ei tarvita alkoholi. Ta soovib alustada elu puhtalt lehelt. Tal on olemas naine kellega ta soovib abielluda. Ka kavatseb ta jätkata ettevõtte tegevust ja lisaks asuda tööle. Narkootikumid teda enam ei huvita ja praegu ei ole tema tutvusringkonnas ühtegi isikut, kes tarvitaks neid aineid. Ta ei ole vastu sellele, et läbida veel mingeid treeninguid ja olla allutatud elektroonilisele valvele. Vajadusel on ka tema vanematel võimalik teda abistada.
3. Kaitsja I. Žurina toetas Mihhail Jessini seisukohta ennetähtaegse vabastamise kohta ja lähtudes asja materjalidest on ka selleks kõik alused. Kaitsja arvab, et karistuse eesmärgid on saavutatud. On näha, et ta oli karistatud teise astme kuritegude toimepanemise eest ja on näha, et Jessinil on kolm karistust: esimese järgi oli määratud katseaeg, teise järgi oli ÜKT ja kolmandal korral oli määratud reaalne vangistus. Näha, et alates 23.10.2018 kui Jessin on asunud oma karistust kandma ei ole ühtegi distsiplinaarkaristust. Põhilise momendina tuleb arvestada seda, et koostatud plaan ei ole täies mahus täidetud, aga see ei ole Jessini süül. Kaitsja arvab, et sotsiaalprogrammid Liiklusohutusprogramm ja Eluviisitreening on läbitud ja läbitud edukalt, kuna need on seotud eelnevate kuritegude toimepanemisega. Süüdimõistetu sõnade järgi, et need programmid andsid positiivse tulemuse, kuna ta kindlalt väitnud, et ta soovib alustada uut elu ja motiveeritud elama õiguskuulekalt. Asja materjalidest nähtub, et isikul on kehtivad dokumendid, toetus. Tal on võimalik jätkata tööd enda ettevõttes ja ta nimetas konkreetset töökohta. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, leiab, et Mihhail Jessini tingimisi ennetähtaega vabastamine on põhjendatud. Formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks 9.

§ 76

lg-te 1 ja 2 järgi on tingimisi enne tähtaega vangistuse vabastamise formaalseks eelduseks karistusajast teatava pikkusega osa ärakandmine. Ärakantud karistusaja arvutamisel lähtutakse kohtuotsuses KrMS § 313 lg 1 p 6 kohaselt märgitud vangistuse kandmise alguse kuupäevast. Juhul, kui isik viibis enne süüdimõistva otsuse jõustumist vabaduses, ei saanud kohus karistuse kandmise täpset kuupäeva otsuse resolutsioonis kajastada ja selle arvutamisel 3 1-18-9979 võetakse KrMS § 414 lg 2 järgi aluseks süüdimõistetu vanglasse jõudmise aeg (vt Riigikohtu

1. aprilli 2011 otsus asjas nr 3-1-1-18-11, p 9.2). Sellest algusajast lähtub vangla vangistusseaduse (VangS) § 76 lg 1 järgi kohtule tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks materjalide saatmisel ning ka VangS § 73 kohaselt kinnipeetava vangistusest vabastamisel seoses karistuse ärakandmisega.
2. Käesoleval juhul Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 11.12.2018 otsusega tunnistati Mihhail Jessin süüdi

§ 266

lg 2 p 1, 2- § 25 lg 2 järgi ning

§ 65

lg 2 alusel mõisteti talle lõplikuks liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud ja 26 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 23.10.20188. 11.

§ 76

lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on M. Jessin temale mõistetud karistusajast 1 aasta kuud ja 26 päeva ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega on eeltoodud formaalne alus tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks täidetud. Materiaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks 12.

§ 76

lg 4 alusel tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabastamise korral määratakse vastavalt

§ 76

lg-le 5 isikule vähemalt kuuekuuline katseaeg, mille ajaks allutatakse süüdlane

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile. 13.

§ 76

lg 4 annab kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea Riigikohtu 28.04.2017 otsusest nr 3-1-1-12-17 nähtuvalt tuvastama mingeid erandlikke asjaolusid. Kohus peab hindama eri- ja üldpreventiivseid tegureid, pidades silmas ennetähtaegse vabastamise üldise eesmärgi saavutamise võimalikkust üksikjuhul.

§ 76

lg 5 näeb tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel ette süüdimõistetu allutamise kriminaalhooldusosakonna järelevalvele, et aidata toime tulla vabadusse naasmisel tekkida võivate raskustega ja et ta suudaks hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. 14. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKo nr 3-1-1-12-17). Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Isiku vabastamata jätmiseks ei piisa ainuüksi viitest üldpreventiivsetele kaalutlustele seoses kuriteo asjaolude ja/või süüdimõistetu senise elukäiguga, kui samal ajal on täidetud muud ennetähtaegse vabastamise eeldused. Samuti ei saa põhjendada isiku ennetähtaegset 4 1-18-9979 vabastamata jätmist vaid toimepandud kuriteo raskusega ning tuleb arvestada, et asjaolude tähtsus võib aja jooksul väheneda. Süüdimõistetu käitumine vangistuses olles

1. Isiku hea käitumine vanglas on oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et distsiplinaarkaristusi M. Jessinil ei ole, mida kinnitab ka isiklik toimik kinnipeetud isiku kohta.
2. Positiivse asjaoluna hindamaks M. Jessini käitumist kinnipidamisasutuses on põhjendatud tuua välja ka see, et mais 2019 alustas ta sotsiaalprogrammi Eluviisitreening läbimist ja kohtul ei ole alust kahelda süüdimõistetu poolt kohtuistungil välja toodus, mille kohaselt on ta kohe läbimas eeltoodud programmi, kuna jäänud on vaid üks kohtumine. M. Jessin ei ole veel osalenud riigikeele õppes ja asunud tööle, kuid nimetatu ei ole tingitud tema tahtest, kuna eeltoodud tegevused on kinnipeetava individuaalse täitmiskava kohaselt planeeritud hilisemale ajale nagu ka kriminaalhooldusametnikuga planeeritud vestlus.
3. Arvestades ülaltoodud andmeid M. Jessini käitumise kohta kinnipidamisasutuses, siis on põhjendatud asuda seisukohale, et kinnipeetu käitumisele kinnipidamisasutuses etteheiteid teha ei ole võimalik. Seda seisukohta kinnitab see, et tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning seega on ta võimeline alluma kehtestatud korrale.
4. Kokkuvõtvalt leiab kohus seega, et kinnipeetu käitumine kinnipidamisasutuses räägib tema ennetähtaegse vabastamise kasuks. Ta on üle kaheksa kuu pikkuse perioodi jooksul allunud vanglas kehtivatele reeglitele ja see annab aluse järeldada, et vangistuses viibitud aeg on suure tõenäosusega täitnud enda eesmärgi ning kinnipeetu on võimeline elama seaduskuulekalt. Kohtuistungil selgus, et süüdimõistetul on kindel nägemus, kuidas tema edasine elu peaks edasi kulgema ning kohus loodab, et M. Jessin teeb teoks planeeritu ning jätkab edaspidiselt seaduskuulekat elu. Sellisele süüdimõistetu elukulgemisele aitab kindlasti kaasa ka see, et ta täielikult loobub alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamisest, mida ta ka kohtuistungil lubas teha. Süüdimõistetu elutingimused vabaduses olles
5. Kohus leiab, et Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kahtlustatava elutingimused vabaduses on head, kuna tal on olemas elukoht aadressil Kreenholmi 10-38, Narva linn, kus ta hakkab elama koos ema M J ja isa V E.
6. Samuti nähtub Viru Vangla iseloomustusest, et peale kutsekooli lõpetamist töötas süüdimõistetu keevitajana umbes aasta aega.
7. aastal töötas AS N treiali erialal. 28.04.2009 on avanud oma äri, UÜ M, mis tegeles voodipesu müügiga (2018 IV kv kvartalis puudub info riiklike maksude tasumise kohta). Igakuine sissetulek oli umbes 400-500 eurot, mõnikord ka väiksem. Isiku sõnul jätkub elamiseks, samuti vahetevahel abistab materiaalselt ema, kes on pensionär. K-raha andmetel 31.05.2019 seisuga isikul on võlgnevusi 10 476,78 euro suuruses summas.
8. Kokkuvõtvalt kohus leiab, et eeltoodud kinnipeetava iseloomustuses olevad andmed süüdimõistetu elutingimuste kohta on sellised, mis räägivad selle kasuks, et põhjendatud on M. Jessin vabastada vangistusest enne tähtaega. Kinnipeetul on olemas püsiv elukoht ja vanemate toetus, mille olemasolu süüdimõistetu kinnitas kohtuistungil. Ka ei ole käesoleval juhul kohtul alust kahelda M. Jessini sõnades selles osas, et tal on võimalik jätkata varasemat äritegevust ning ka asuda lisaks sellele ametlikult tööle, kuna varasemalt oli tööandja tema kui töötajaga rahul. Eeltoodut arvestades leiab kohus seega, et käesoleval juhul esinevad sellised elutingimused, mis toetavad seda, et süüdimõistetu teeb mõistetud karistusest vajalikud järeldused ning jätkab edaspidiselt seaduskuulekat elu. Kohtu sellist seisukohta kinnitab see, et 5 1-18-9979 tegemist on süüdimõistetuga, keda on küll varasemalt karistatud kriminaalkorras, kuid kes viibib esmakordselt kinnipidamisasutuses ning seega on saanud tunda, kuhu kriminaalne käitumine võib viia. Kuna kõikide tema poolt toime pandud kuritegude toimepanemisel on ta olnud alkoholijoobes, siis on ilmselge, et selle joogi tarvitamine kutsub tema puhul esile kriminaalkorras karistatavat käitumist ning seega vältimaks uusi kuritegusid, mis võivad päädida uuesti vanglasse sattumisega, tuleb tal täielikult loobuda alkoholist. Nimetatu teoks tegemisele peaks aitama kaasa see, et ta on vähemalt kaheksa kuud elanud ilma alkoholi tarvitamiseta ning osalenud ka enda eluviisi parandamisele suunatud sotsiaalprogrammis. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise võimalikud tagajärjed
9. Kohus hindab siinkohal võimalike uute kuritegude ning muude õigusrikkumiste ohtu.
10. M. Jessini iseloomustus näitab, et tal on keskeriharidus, ta lõpetas Narva Kutseõppekeskus metallitööpinkide töölise eriala 28.06.
11. aastal. Lõpetas Narva Energeetikute kooli - elektri, gaasi - ja poolautomaatne keevituse erialal 31.07.
12. aastal.
13. Karistusregistri andmetel on M. Jessinil kolm kehtiva kriminaalkaristust. Vangistuses viibib ta esimest korda. Käesolevat karistust kannab omavolilise sissetungi ja lahkumisnõude täitmata jätmise vägivallaga toimepanemise eest. Kõik kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Varem vägivalda ei ole esinenud, küll aga kuriteod olid ühiskonnale ohtlikud - kahel korral karistatud mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis eest ning ühel korral Eesti Vabariigi ametliku sümboli teotamise eest. Suurem osa kuritegudest on sooritatud alkoholijoobes olles. Iseloomustuse kohaselt M. Jessin tunnistab probleemi, on motiveeritud loobuma alkoholi tarvitamisest. Ka tõi ta välja, et sotsiaalprogrammis "Eluviisitreening" osalemine on olnud talle kasulik. Samuti M. Jessin on
14. aastal läbitud sotsiaalprogrammi LOP. Kohus leiab, et eeltoodut kogumis arvestades on põhjendatud anda süüdimõistetule võimalus näidata, et suudab enda eluviisi muuda ning ka

§ 75

lg 2 p 2, 21 alusel määratavad kohustused mitte tarvitada alkoholi ja mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid katseajal ja osalema sotsiaalporogrammis peaks sellele kaasa aitama.

1. Eelpool tulevate andmete alusel on kohtu hinnangul M. Jessini tingimisi enne tähtaega vabastamise korral tõenäosus, et ta tulevikus enam kuritegusid toime ei pane suurem kui tema vabanemisel pärast kogu karistuse ärakandmist, kuna kinnipeetu on reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid saavutanud enne selle lõpptähtaja saabumist. M. Jessini ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine võiks olla kohtu hinnangul tulemuslikum kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Kohus usub, et M. Jessin on nüüdseks teinud talle mõistetud karistusest vajalikud järeldused ning käitub edaspidiselt õiguskuulekalt. Kohtule annab aluse selliseks positiivseks tulevikuprognoosiks ka see, et M. Jessini puhul on vabanemisel olemas kõik asjaolud (toetav perekond, püsiv eluase ja võimalus ametlikult tulu teenida), mis peaks tagama seda, et ta jätkab enda elu seaduskuulekalt. Arvestades ka läbitud sotisaalprogramme „Eluviisitreening“ ja „LOP“ siis ka see peaks suurendama seda tõenäosust, et M. Jessin ei naase kuritegeliku eluviisi juurde. Kohtu sellist veendumust suurendab ka see, et ta kannab esimest korda vabaduskaotuslikku karistust ning seega pole alust arvata, et tema puhul on õiguskorraga vastuolus oleva käitumismustri muutmine ebatõenäoline.
2. Tingimisi ennetähtaegne vabastamine annab süüdimõistetule võimaluse tõestada asumist paranemise teele ning seda, et ta on edaspidi võimeline järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel.
3. Kohus peab põhjendatuks määrata Mihhail Jessinile katseaeg ja käitumiskontrolli pikkus kuni karistusaja lõpuni ehk kuni 18.02.2020 alates vanglast vabastamisest. Samuti peab ta 6 1-18-9979 täitma ka järgmiseid kohustusi:

§ 75

lg 2 p 2 – mitte tarvitama alkoholi;

§ 75

lg 2 p 21 - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

§ 75

lg 2 p 8 – osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis (sõltuvusprobleemidega tegelev programm), mis aitab tal edukamalt resotsialiseeruda ühiskonda ning parandada tema väärtushinnanguid;

§ 75

lg 2 p 4 - asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul peale vabanemist. Need kohustused aitavad kaasa enesekontrolli säilitamisele, mis on edasiste kuritegude vältimiseks vajalik. M. Jessin teatas, et on nõus täitma eeltoodud kohustusi, mis näitab, et need on tema hinnangul täidetavad ja ei ole liialt koormavad.

1. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et vangistusest vabanemise võimalike tagajärgede hindamise puhul on põhjendatud asuda seisukohale, et M. Jessini poolt ära kantud vangistus on saavutanud enda eesmärgi ning ka vabaduses olles allutatuna käitumiskontrollile ja täites määratavaid kohustusi on võimalik lisaks panustada sellesse, et M. Jessin ei naase enda kuritegeliku eluviisi juurde.
2. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes

§ 76, Kr

MS § 426 lg 1, § 432, vabastab kohus süüdimõistetu M. Jessini karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega määrates talle

§ 75lg 1 p-des 1-6 ja § 75 lg 2 p-des 2, 21, 4 ja 8 sätestatud kontrollnõuded.

30. Kohtuistungil osales süüdimõistetu M. Jessini kaitsja Irina Žurina. Kohus rahuldas kaitsja tasutaotluse täies ulatuses, s.o summas 150, 36 eurot. Vastavalt seadusele tuleb kõnealune menetluskulu M. Jessinilt välja mõista. Kohus leiab, et M. Jessinile võib tema piiratud majanduslikke võimalusi arvestades, mille tingib tema viibimine kinnipidamisasutuses üle 8 kuu, anda võimaluse maksta mainitud summa ühe aasta jooksul alates määruse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson Kohtunik 7