← Eesti

2-18-17984/16

Obsah (12)§ 171§ 164§ 162§ 158§ 165§ 169§ 170§ 173§ 172§ 65§ 651§ 23

2-18-17984 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Kohtuasja number 2-18-17984 Määruse tegemise aeg ja koht 14. juuni 2019, Jõhvi Kohtulasi K. Š. pankrotimenetlus Menetlustoiming Menetluso

§ 171

lg-le 1 (

§ 164lg 1, 2, § 171 lg 4).

Menetlusabi andmise osas võib menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Viru Maakohus kuulutas välja 18.12.2018 K. Š. (ik xxx) pankroti. Pankrotihalduriks nimetati Tiia Kalaus ja toimkonda ei moodustatud. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 08.01.
  2. Pankrotihaldur esitas 12.06.2019 kohtule aruande pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemisega ja menetlusabi taotluse pankrotimenetluse kulude katmiseks vastavalt pankrotiseaduse (

) § 65 lg

  1. Haldur palub anda menetlusabi halduri tasu katmiseks summas 397 eurot (s.h käibemaks). Võlausaldajad ei ole usaldusisiku kandidaati nimetanud. Halduri arvates on võlgnik võimeline ise täitma usaldusisiku ülesandeid. Võlgnik esitas avalduse kohustustest vabastamiseks 28.11.2018 pankrotiavalduses. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
  2. Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Pankrotiseaduse (

) 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega. Kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama, lg 3 kohaselt peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab

§ 162

lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid (

§ 158

lg 1).

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Pankrotimenetluse lõpetamisel vabastatakse haldur ülesannete täitmisest (

§ 165lg 3).

2/4 2-16-8960 4. Pankrotihalduri koostatud aruandest nähtub, et võlgnikul puudub materiaalne vara. Võlgniku pangakontole ei ole tulu laekunud. Ainus laekumine on kohtutäituri poolt täitemenetluses pärast pankrotiavalduse esitamist ja täitemenetluse peatamist arestitud rahalised vahendid 42,68 eurot. Pank on igal kuulu debiteerinud kontolt rahalised vahendid kaardi hooldustasu katteks. Rahaliste vahendite jääk kontol 33,98 eurot. Võlgnik on avaldanud, et saab töötasu Maxima Eesti OÜ-lt, kuid kuhu tulu laekub, pole teada. Pandiesemeid pankrotivaras ei olnud. Müümata pankrotivara ei ole ja teistelt isikutelt saada olevad rahalised vahendid on pankrotipessa laekunud. Väljamakseid võlausaldajatele tehtud ei ole. Hagisid esitatud ei ole ja haldur ei kavatse hagi esitada. Maksejõuetuse põhjuseks oli suutmatus tasuda rahalisi kohustusi. Võlgnik ei ole alates pankrotiavalduse esitamisest tundnud pankrotimenetluse suhtes mingit huvi. Võlausaldajate esimesele üldkoosolekule, kui kohus oli võlgnikku kohustanud ilmuma isiklikult, võlgnik kohale ei ilmunud. Pankrotimenetluses puuduvad halduril igasugused andmed võlgniku tulu kohta. Võlgnikul on üks alaealine ülalpeetav. Halduri hinnangul ei ole maksejõuetuse põhjuseks kuriteo tunnustega tegu. Võlgnikul puudub vara ja vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks ning võimalus pankrotimenetluses pankrotivara arvelt võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kohus nõustub halduri aruandes tooduga ja lõpetab võlgniku pankrotimenetluse raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku pankrotimenetlusega seotud kulude väljamaksmiseks. 5.

§ 165

lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur Tiia Kalaus tuleb vabastada tema kohustustest võlgniku pankrotimenetluses. 6. Võlgnik esitas kohtule koos pankrotiavaldusega taotluse võlgniku kohustustest vabastamiseks.

§ 169

näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

§ 171

lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise mh menetluse raugemisel.

§ 170

lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega.

§ 171

lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust tuvastatud ei ole. Võlausaldajad ei ole võlgniku kohustustest vabastamisele vastuväiteid ega omapoolseid ettepanekuid usaldusisiku määramiseks esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus.

§ 173

lg 1 kohaselt peab võlgnik tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima.

§ 173

lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. 7.

§ 172

lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.

Haldur on seisukohal, et võlgnik on võimeline ise täitma usaldusisiku ülesandeid. Kuna võlausaldajad ei ole teinud ettepanekuid usaldusisiku osas, nõustub kohus halduri seisukohaga ja jätab võlgniku kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku määramata ja kohustab võlgnikku täitma ise usaldusisiku kohustusi ning esitama kohtule iga-aastaselt käesoleva määruse kuupäevaks usaldusisiku aruande. Kohus kontrollib, kas võlgnik usaldusisiku kohustusi nõuetekohaselt täidab. Kohus selgitab, et

§ 173

lg 1 ja 2 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud 3/4 2-16-8960 tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik kui enda usaldusisik peab esitama kohtule iga-aastaselt käesoleva määruse kuupäevaks usaldusisiku aruande. 8. Pankrotihaldur palub kinnitada tasu 397 eurot (lisandub käibemaks 79, 40 eurot) riigi arvelt halduri büroole.

§ 65lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Sama lõike teise lause järgi arvestab kohus halduri tasu suuruse määramisel halduri töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust (

§ 65lg 2).

Kohus määrab haldurile tasu alammääras (

§ 65lg 5).

Halduri tasu piirmäärad on sätestatud

§ 65

1. Kohus leiab, et halduritasu 397 eurot ei riku võlausaldajate ja võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega ning vastab

§ 651lg-le 1.

Kuna võlausaldajad ja võlgnik ei ole vastuväiteid tasu osas esitanud, haldur palub tasu koos käibemaksuga välja mõista riigi vahenditest ning tasu jääb alammäära piiridesse, kinnitab kohus pankrotihalduri tasu suuruseks kokku 476, 40 eurot (397 +79, 40), mis välja maksta riigi vahenditest OÜ Civilex arveldusarvele. 9. Pankrotihaldur palub anda võlgnikule menetlusabi pankrotihalduri tasu tasumiseks rahaliste vahendite puudumise tõttu.

§ 65

lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja

§ 171

lõike 1 1 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu

§ 23lõigete 1–3 alusel.

Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot. Kuivõrd võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks ja võlgniku pankrot on välja kuulutatud

§ 171

lõike 11 alusel, siis määrab kohus võlgnikule pankrotihalduri taotlusel ning

§ 65lg 11 ja Ts

MS § 183 lg 2 alusel halduri tasu hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, summas 397 eurot. 10. Kohus avaldab teate pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, saadab määruse haldurile ja võlgnikule teadmiseks ning peale jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele täitmiseks. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4/4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.