KOHTUMÄÄRUS Määruse tegemise koht ja aeg Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 14. mai 2019 Tsiviilasi nr 2-19-4311 Viljandi linn, Uus tn 10 korteriühistu avaldus X.X., X.X.ja X.X.solidaarselt majandamisk

) § 613 lg 1 p 1 alusel menetleb kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandija korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks.

477 lg 1 alusel vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

1. Kohus andis puudutatud isikutele tähtaja avaldusele vastamiseks. Puudutatud isikud seda ei teinud. Kohtu hinnangul on asjas võimalik teha sisuline lahend. Kohus leiab, et avaldus on õiguslikult põhjendatud.
2. Avalduse põhjal kuulub puudutatud isikutele kaasomandina alates
3. aastast korteriomand asukohaga Uus tn 10 - 7, Viljandi linn, Viljandi maakond, registriosa nr
4. Nimetatut tõendab kinnistusraamatu väljavõte (tl 6). Puudutatud isikutel on alates
5. septembrist 2018 jäänud tasumata majandamiskulude arved nr 86/Y, 98/Y, 110/Y, 122/Y, 134/Y ja 7/Y (s.h ühekordne reservkapital, remondifond, igakuine hooldustasu, igakuine haldustasu, laenu tagasimaksed, tarbitud vee- ja kanalisatsiooniteenus, tarbitud prügiveoteenus ja tarbitud üldelekter) perioodi eest 30.09.2018.a. kuni 20.03.2019 eest kokku 551,70 eurot.
6. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 15 lg 2 kohaselt korteriomandist tulenevate kohustuste täitmise eest vastutavad korteriomandi ühised omanikud solidaarselt. Hageja on esitanud nõude kõigi kolme kaasomaniku vastu solidaarselt.
7. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 näeb ette, et korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades korteriühistu põhikirjaga ette võib näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majanduskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majanduskulud tasub korteriomanik pärast kulude selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. Korteriühistu Uus tn 10 põhikirja (tl 8-13) punktis 22 on kulude kandmine ja tasumine täpsemalt määratletud. Arved liikmetele saadetakse liikme e-posti aadressil, kui see on avaldatud või on ühistule teada ja samuti saadetakse igakuiselt korteriomandi aadressile. Kostjatele saadetakse arved igakuiselt posti teel korteriomandi aadressil. Arved on saadetud ka kostja e-posti aadressile mariliis.soa@gmail.com .
8. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub 2 raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.
9. Kohus leiab, et kõik arved on puudutatud isikutele korrektselt kätte toimetatud ning avaldajal on õigus võlgnevust puudutatud isikutelt nõuda.
10. Avaldaja nõuab puudutatud isikutelt perioodil 30.09.2018.a. kuni 20.03.2019 tekkinud 551,70 euro suurust võlgnevust. Puudutatud isikud võlgnevuse suurusele vastuväiteid ei esitanud. Seega tuleb puudutatud isikutelt solidaarselt välja mõista põhivõlg 551,
11. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 11.

§ 172

lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. 12. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldas avalduse ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud (riigilõiv) puudutatud isikute kanda. 13.

§ 174

lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Avaldusest nähtuvalt on avaldaja menetluskuluks nõudelt tasutud riigilõiv 125 eurot, mis kohtu infosüsteemi kohaselt on avaldaja poolt tasutud 21.03.

2. Riigilõivuseaduse § 59 lg 17 kohaselt tasutakse hagita menetluses esitavalt avalduselt riigilõivu 50 eurot. Seega on avaldaja tasunud riigilõivu ettenähtust rohkem.

§150lg 1 p 1 kohaselt tagastatakse riigilõiv, mida on tasutud ettenähtust rohkem.

Sama paragrahvi lg 4 kohaselt tagastatakse riigilõiv selleks õigustatud isiku avalduse alusel. Seega on avaldajal õigus esitada kohtule avaldus enamtasutud riigilõivu 75 euro tagastamiseks. 15. Kohus jätab puudutatud isikute kanda riigilõivu, mida avaldajal tuli avalduse esitamisel tasuda, s.o 50 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Kadi Aavik kohtunik 3