§-i 230 ning anti tähtaegu tõendite esitamiseks. Kostja juhtis enda vastuväidetes mitmel korral hageja tähelepanu sellele, et hageja esitatud dokumendid (arved) ei saa olla nende asjaolude dokumentaalseteks tõenditeks, millele hageja rajab oma nõude. Ka hageja ise viitas enda 11.12.2018.a esitatud seisukohas KrtS § 40 lg-tele 1 ja 2 ja KÜS § 151 lg-le
Lisaks tegi kohus ettepaneku hagejale esitada tõendeid paikvaatluse teostamise ja selle tulemuste kohta. Muus osas esitas kohus ettepanekuid kostjale hulga lisatõendite esitamiseks. Eeltooduga jättis kohus hagejale eksitava mulje, et hageja poolt esitatu on piisav. Hageja leiab, et asjakohatu on kohtu väide, et kui poolt esindab menetluses advokaat, ei ole kohtul kohustust selgitada poolele eelmenetluses tõendamiskoormise jaotust ega seda, kas poole esitatud tõenditest piisab nõude rahuldamiseks. Järgnevalt leiab hageja, et maakohus hindas vääralt tõendeid, kui tuvastas, et hageja lepingust tuleneva nõude eeldused ei ole täidetud. Kohus tuvastas ebaõigesti, et lepingu p-s 7.8 toodud edasilükkav tingimus (TsÜS § 102) ei ole saabunud. Hageja esitas Linnaplaneerimise Ameti Ehituskontrolli ja kasutuslubade peaspetsialisti TR paikvaatluse selgitused, millest tuleneb, et kostja vannitoa sein taastati, kuid kostja lammutas selle korteriühistuga kooskõlastamata maha. Kostja ei ole pädev isik selleks, et hinnata kas lepingu p-des 7.3.1, 7.3.2 ja 7.3.3 märgitud tööd on täies mahus teostatud või mitte. Kõik formaalsed eeldused lepingust tuleneva nõude esitamiseks on täidetud. Mistahes muud kostja vaidlused kolmandate isikutega ei oma käesoleva tsiviilasja suhtes puutumust. Arusaamatu on kohtu järeldus ka seetõttu, et kohus leidis, et tööde üleandmise-vastuvõtmisakt oli seadusega kooskõlas ning korteriühistul oli õigus seda allkirjastada. Apellatsioonkaebuses taotleb hageja järgmiste tõendite vastuvõtmist: vee- ja kanalisatsiooni tööde kohta käivad arved ja kirjavahetus; kulude jaotused korterite kaupa (väljavõte raamatupidamisprogrammist); hüdroisolatsioonitööde kohta käivad arved; postkastide kulud 4
§-i 230 ning andis mitmeid tähtaegu tõendite esitamiseks. Samuti juhtis kostja hageja tähelepanu sellele, et arve esitamine iseenesest ei loo õigussuhteid. Kostja leiab, et maakohus hindas tõendeid õigesti, leides, et lepingu p-s 7.8 sätestatud tingimus ei ole saabunud. Kostja palub jätta rahuldamata hageja taotluse võtta asja lahendamise juurde ringkonnakohtus esitatud tõendid. Kostja hinnangul ei ole täidetud tõendite esitamise eeldus ringkonnakohtus. Ringkonnakohtu seisukoht
lg 6), sh ei hinda ringkonnakohus ümber maakohtu poolt hinnatud tõendeid (
8. Hageja väidab apellatsioonkaebuses, et kostja ei ole pädev isik hindama, kas tööd on teostatud või mitte ning kas lepingu p-s 7.8 määratletud nõude esitamise formaalsed eeldused on täidetud. Ringkonnakohus ei nõustu hageja väitega. Lepingu p-st 7.8 tuleneva nõude esitamise eeldused on p-s 7.3.2 sätestatud teostatud tööd. Kostjal on võimalik nõudele vastu vaielda, väites, et nõude eeldused ei ole täidetud, kuna tööd ei ole teostatud. See, et lepingu p 7.4 kohaselt allkirjastavad tööde valimise korral hageja ja OÜ East Invest üleandmisevastuvõtmise akti, ei tähenda tingimata, et lepingu p-s 7.3.2 nimetatud tööd on täielikult teostatud, sh et tööd on teostatud puudusteta. Hageja ei nõustu apellatsioonkaebuses maakohtu põhjendustega osas, milles maakohus ei nõustu kostjaga, et tööde üleandmise-vastuvõtmise akt on ebausaldusväärne ning milles maakohus leidis, et hagejal oli õigus see allkirjastada ja et see vastas seaduse nõuetele. Ringkonnakohus selgitab, et maakohus küll leidis, et nimetatud akt vastas seaduses sätestatud nõuetele ja hageja võis selle lepingust tulenevalt allkirjastada, kuid antud juhul ei olnud see siiski lõppastmes piisav, et tõendada, et tööd olid teostatud. 5
Apellatsioonkaebuses väidab hageja, et maakohus eksitas hagejat, jättes hagejale mulje, et hageja esitatud tõendid, mis kinnitavad tema majandamiskulude nõuet 504,85 eurot kostja vastu, on piisavad. Hageja hinnangul seisnes eksitamine selles, et maakohus asus 21.11.2018.a määruses seisukohale, et hagiavalduses toodud asjaolud on piisavad hagi menetlemiseks ning ei esine alust hagi läbivaatamata jätmiseks. Samas määruses tõi kohus välja, et hageja esitatud arved vastavad dokumentaalse tõendi tunnustele (
Lisaks tegi kohus ettepaneku hagejale esitada tõendid paikvaatluse teostamise ja selle tulemuste kohta. Muus osas esitas kohus ettepanekud kostjale hulga lisatõendite esitamiseks. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei eksitanud hagejat. Maakohus ei väljendanud hagejale, et hageja esitatud tõendid on piisavad tema nõude rahuldamiseks. Maakohtu 21.11.2018.a määruses esitatud hinnang, et hagiavalduses toodud asjaolud on piisavad hagi menetlemiseks ning ei esine alust hagi läbivaatamata jätmiseks, ei olnud hinnang hagi nõude tõendatusele, vaid hinnang sellele, et hageja nõue oli iseenesest perspektiivikas. Ka ei saa nimetatud määrusest välja lugeda, et kohus luges hageja nõude piisavalt tõendatuks, kui asus seisukohale, et hageja esitatud arved on dokumentaalsed tõendid
Samuti ei saanud hageja eeldada, et kui kohus viidatud määruses tegi konkreetsed ettepanekud tõendite esitamiseks ning hageja majandamiskulude nõude osas seda ei teinud, et hageja majandamiskulude nõue oli piisavalt tõendatud. Ringkonnakohus selgitab, et
lg 2 ls 2 kohaselt võib kohus teha ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid, arvestades konkreetse vaidluse asjaolusid ja seda, kas pooli esindavad menetluses advokaadid (vt ka RKTKo nr 3-2-1-41-15, p 19). Kohtul ei ole kohustust selgitada, kas menetlusosalise esitatud tõenditest piisab tema nõude rahuldamiseks (ibid.). Kui kohus osaliselt teeb ettepanekuid tõendite esitamiseks, ei saa eeldada, et ülejäänud osas on poole nõuded piisavalt tõendatud. Seda, kas poole nõuded on piisavalt tõendatud, otsustab kohus otsust tehes, nõupidamistoas (
10. Arvestades eeltoodut ning seda, et maakohus selgitas hagejale tõendamiskoormise jaotamist (t I kd lk 104), andis pooltele võimaluse esitada tõendeid (t I kd lk 126jj), hagejat esindas advokaat, kostja juhtis korduvalt hageja tähelepanu sellele, et hageja esitatud arved ei ole piisavad tema nõude tõendamiseks, ei saa asuda seisukohale, et maakohus oleks rikkunud selgitamiskohustust. Sellest tulenevalt jättis maakohus õigesti hageja majandamiskulude nõude rahuldamata. 6
lg 3 p 2 kohaselt tuvastab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. Käesoleval juhul sai hageja esitada ringkonnakohtule esitatud tõendid ka maakohtule, kuid jättis selle tegemata. Tõendid ei jäänud maakohtus esitama maakohtupoolse menetlusnormi rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel. Seega keeldub ringkonnakohus nende tõendite asja lahendamise juurde võtmisest ning eemaldab need toimikust. Lisaks apellatsioonkaebuses esitatud tõendite juurdevõtmise taotlusele esitas hageja ka 16.05.2019.a tõendite juurdevõtmise taotluse. Selle taotluse esitas menetlusosaline peale seda, kui ringkonnakohus oli määranud tähtpäeva viimaste taotluste esitamiseks. Vastava tähtpäeva määramisel märkis ringkonnakohus selgesti, et uusi tõendeid ja asjaolusid saab esitada üksnes juhul, kui seadus seda võimaldab. Samas selgitas ringkonnakohus ka seda, et kõik hagi aluseks olevad asjaolud ja tõendid tuleb reeglina esitada maakohtu menetluses, selleks ettenähtud menetlusetappides. Apellatsioonimenetluses saab uusi tõendeid ja asjaolusid esitada üksnes seaduses ammendavalt sätestatud juhtudel. Ka siis tuleb vastavad taotlused esitada esimesel võimalusel ning taotluste apellatsioonimenetluses esitamist tuleb põhjendada, st kohtule tuleb esitada asjaolud, mis apellatsioonimenetluses ja konkreetses menetlusetapis asjaolude ja tõendite esitamist võimaldavad. Selliseid asjaolusid ei ole hageja kohtu ette toonud. Nendel asjaoludel tuleb ka nende tõendite vastuvõtmisest keelduda. Kuna tõendid esitati kohtule elektrooniliselt, siis kohus neid apellandile füüsiliselt ei tagasta vaid tõendid eemaldatakse lihtsalt toimikust. Menetluskulud 12. Kuna ringkonnakohus ei muuda maakohtu otsust, ei ole alust muuta ka maakohtu menetluskulude jaotust.
lg-st 1 tulenevalt jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud menetluskulud hageja kanda. 13. Järgnevalt määrab ringkonnakohus kindlaks kostja menetluskulud.
lg 1 ls 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kostja 11.03.2019.a menetluskulude nimekirja kohaselt osutas kostja esindaja õigusabi 3,5 h ning tunnihinnaga 100 eurot. Esindaja teostas järgmised toimingud: 1) Harju Maakohtu 20.03.2018.a otsuse analüüs, 1 h; 2) apellatsioonkaebuse analüüs ning nõupidamine vastustajaga seoses kaebusega, 1,5 h; 3) vastuse koostamine 1 h. Ringkonnakohus leiab, et kostja lepingulise esindaja tunnihind 100 eurot on vajalik ja 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.