KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Külli Puusep Otsuse tegemise aeg ja koht 10. juuni 2019, Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-2691 Tsiviilasi S.B hagi V
) § 99 lg 1 alusel. Nimetatud sätte alusel määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Hageja arvates ei ole põhjendatud kostja elatise suurus 270 eurot kuus. Riigikohus on leidnud, et väljamõistetud elatis ei või olla elatist maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna teda olukorda, kus ta ei ole võimeline säilitama enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime riigi abita. Hageja ülalpidamisel on kokku kolm last. Kui arvestada, et kõik lapsed peaks saama isalt ühesuguse summa ülalpidamiseks, kuluks hagejal laste üllapidamiseks kokku 810 eurot. Hageja töötasu suurus on keskmiselt 482 eurot. Hagejal on paratamatult ka enda isikuga seotud kulud. Ei ole põhjendatud ja kooskõlas hea usu põhimõttega asetada hagejat olukorda, millist ta ei saa täita. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla
§ 101lg-s 1 sätestatud määra.
Mõjuvaks põhjuseks võib
§ 102
lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel
§ 101
lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Samuti palub hageja arvestada riiklike peretoetuste maksmisega. Riiklike peretoetuste maksmine võib olla mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimumi koostoimes muude asjaoludega, näiteks vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad. Hageja sissetulek ei võimalda tal teha lapsele kulutusi
§ 101
lg-s 1 ettenähtud suuruses, sest lapsele tehtavad kulutused ei saa ületada vanema varalisest seisundist lähtuvat tavapärast määra. Miinimumpalk ei seostu laste vajadustega ega ole praeguses olukorras sobiv vahend elatise määramiseks, samuti ei arvesta see ka vanemate võimalusi elatist maksta (Riigikohtu
- juuni
- a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17). Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE
- aasta novembris koostatud uurimusest selgub, et lapse tegelikud kulud jäävad üldjuhul oluliselt madalamaks kui võiks eeldada
§ 101lg 1 järgi (Riigikohtu 22.
märtsi
- a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16). Uuringus on leitud, et aastatel 20102012 oli keskmine lapse ülalpidamiskulu Eestis 280 eurot kuus ühe lapse kohta. Arvestades tarbijahinnaindeksi muutumist, on
- aastal keskmiseks ülalpidamiskuluks lapse kohta 296 eurot, mis jaotus kahe ülalpidamiskohustusliku lapsevanema vahel võrdselt. Kostja vastus hagile
- V.B vaidleb hagiavaldusele vastu. Kostja juhib tähelepanu sellele, et üksnes asjaolu, et hagejal on kokku kolm last, ei anna alust elatise vähendamiseks. Hageja ei ole tõendanud, et lapsed, kes elavad hagejaga koos jäävad varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 2
(8)2-19-2691 Riigikohus on selgitanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid, olgu siis sissetuleku arvel või piisava sissetuleku puudumise korral ka muu vara arvel. Olukorras, kus ülalpidamist andma kohustatud vanem varjab oma sissetulekuid või sissetuleku suuruse tuvastamine ei ole muul põhjusel võimalik, saab vanema varalise seisundi hindamisel arvestada tema elustandardiga. Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ja vajadusel müüma ka endale kuuluvadi esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks. Vanemate varaline seisund tuleb tuvastada võimalikult täpselt. Hageja väidab, et tema sissetulek on 482 eurot kuus. Kostja hinnangul ei ole eluliselt usutav, et töövõimeline meesterahvas hakkab tööd tegema 482 euro eest, mis on tunduvalt alla töötasu alammäära. Hageja varjab tahtlikult oma sissetulekuid. Hageja töötab xxx. Hageja sissetulekute varjamine nähtub ka tema elustandardist. Hageja pere valduses on suur eramaja ja haagis. Ainuüksi peretoetuste maksmise fakt ei anna alust vähendada elatist alla miinimummäära, vaid see saab olla põhjuseks elatise vähendamiseks alla miinimumi üksnes koostoimes muude asjaoludega (nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad). Vanemal on kohustus hankida nii enda kui oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid, olgu siis sissetuleku arvel või vara arvel. Hageja varjab oma sissetulekuid. Tema elustandardit ja võimalusi arvestades saaks ta teenida ja ilmselt ka teenib nii palju raha, et seda jätkuks nii temale endale kui kõigile tema lastele. Kohtu eelmenetlus
- Kohus selgitamaks välja hageja varalist seisu tegi järelpärimised pankadesse, Maksu- ja Tolliametile, sõidukite ja haagiste kohta, kinnistuosakonnale ja hageja tööandjale. Hageja täiendavad selgitused
- Hageja on erinevates menetlusdokumentides andnud oma varalise seisukorra kohta järgmisi selgitusi.
- märtsil 2019 registrisse kantud sõiduauto xxx ostis hageja abikaasa laenuga. Hageja ei panustanud raha sõiduauto ostmiseks. Registriandmetel on hagejal 6 sõiduautot, kuid reaalselt ei ole 5 sõiduautot olemas. Seega ei saagi ka hea tahtmise korral midagi võõrandada. Üks sõiduauto ja üks haagis on sõidukõlblik, kuid sõiduauto on hageja tuttava valduses, kes on tegelik auto ostja ja haagis isa valduses, kes on tegelik haagise ostja. Kindlustusmaksete eest tasuvad nemad ja varal ei ole mingit väärtust. Hageja ei tasu maja kasutamisel rendi eest, ta elab tasuta tuttava majas. Hageja töötasu on väike, kui seaduslik. Ka hageja soovib teenida rohkem, kuid oma tervise tõttu ei saa ta rohkem teenida. Tõendit oma tervise kohta hagejal esitada ei ole. Elatise tasumiseks hageja võõrandas korteri 5000 euro eest. Hageja esitas kohtule laenulepingu, millest nähtub, et hageja abikaasa on saanud laenu 3000 eurot, tähtajaga 36 kuud ja laenu tagasimakse suurus on 112 eurot 72 senti. Hageja ei osale laenukohustuse tasumisel. Auto vormistati hageja nimele, et kindlustusmakse oleks soodsam, sest hageja abikaasa on algaja autojuht. Kostja täiendavad selgitused
- Kostja märgib, et hageja ei ole esitanud laenulepingut tõendamaks laenulepingu olemasolu auto ostmiseks. Kostjale on arusaamatu, miks auto on ostetud hageja nimele. Hageja tõesti kustutas
- aprillil 2019 registrist neli sõidukit. See, et hageja elab tasuta tuttava majas, ei ole 3
(8)2-19-2691 usutav, vaevalt keegi laseb perekonnal elada tasuta majas. Hageja ei ole tõendanud, et ta on töövõimetu/osaliselt töövõimetu. Kostja rõhutab, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid, olgu siis sissetuleku või vara arvel. Hageja varjab oma sissetulekuid. Tema elustandarti ja võimalusi arvestades saaks ta teenida ja ilmselt ka teenib niipalju raha, et raha jätkuks nii temale endale kui kõigile tema lastele. Kostja rõhutab, et hageja on terve töövõimeline meesterahvas ning pole eluliselt usutav, et hageja sissetulek on 482 euro kuus. Hageja kasutab menetluses esindaja abi, mis ei ole aga tasuta. Asja läbivaatamine
- Pooled nõustusid asja läbi vaatamisega kirjalikus menetluses. Kohus määras
- mail 2019 pooltele avalduste ja dokumentide esitamise tähtajaks
- mai
- Kohus teatas, et lahend tehakse teatavaks hiljemalt
- juunil
- Kostja lõplik seisukoht
- Kostja jäi viimases seisukohas varem esitatud seisukohtade juurde ja palus jätta hagi rahuldamata. Hagejal puuduvad tõendeid selle kohta, et tema tervis ei võimalda tal teenida isegi xxx keskmist palka. Seega võib teha järelduse, et hageja on terve mees kes suudab leida endale töö, selleks, et oma lapsi ülal pidada, seda enam arvestades, et xxx on keskmine palk 995 eurot kuus ja Eesti Vabariigis oli 1310 eurot. Kostja esitas kohtule töökuulutused xxx pakutavate tööde kohta. Samuti on Eestis praegu tööjõudu puudus. Samuti hagejal on vara, mille arvelt saab ülalpidamiskohustust täita. Hageja kinnitas, et ühisvara arvelt tasutakse igakuiselt laenumakset 112 eurot 72 senti. Hageja väidab, et tema sissetulek on 482 euro kuus. Selle juures hageja on tasunud kostjale elatist 270 eurot kuus, hageja tasub õigusabi eest. Seega hageja sissetulekust ei piisaks isegi tema enda vajaduste katteks, rääkimata veel oma laste ülalpidamiseks. Siit tuleneb otsene järeldus, et hageja varjab oma tegelikke sissetulekuid. Kostja jääb oma seisukoha juurde, et hageja varaline seisund võimaldab temale tasuda kostjale elatist, mis vastab pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
- Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Kohus vähendab Tartu Maakohtu
- märtsi
- a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-12-4538 S.B V.B kasuks välja mõistetud elatist. Kohus mõistab S.B välja V.B kasuks elatis 150 eurot alates hagiavalduse esitamisest kuni V.B täisealiseks saamiseni. 9.
§-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida
§ 100
lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.
§ 101
lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Tartu Maakohus kinnitas
- märtsil 2012 tsiviilasjas nr 2-12-4538 kompromissi, mille kohaselt kohustus hageja tasuma kostja ülalpidamiseks elatist 145 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
- aastal on elatise miinimummääraks 270 eurot.
- Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 alusel on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille 4
(8)2-19-2691 alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt.
- Hageja on hagiavalduses märkinud, et pärast kohtuliku kompromissi kinnitamist on tema perre sündinud kaks last. Kohtule esitatud sünnitõenditest nähtub, et M.B sündis xxx (tl 10) ja A.B sündis xxx (tl 9). Hageja palub vähendada tema makstavat elatist kostja ülalpidamiseks 150 euroni kuus alates
- veebruarist 2019 (hagiavalduse esitamisest). Hageja palub arvestada ka kostjale makstava lapsetoetusega. Hageja hinnangul jäävad kohtulikku kompromissi täites tema juures elavad lapsed halvemasse olukorda kui kostja.
- Hageja tööandja selgitas, et hageja töötab täistööajaga, hageja on transporditööline ning ettevõttel ei ole võimalik majanduslikult maksta kõrgemat töötasu. Tööandja ei ole hagejale hüvitanud muid kulutusi. Hageja kasutab tööajal oma tööülesannete täitmiseks ettevõtte sõiduvahendeid (tegemist on transporditöölisega). Väljamakseid sularahas talle tehtud ei ole. Maksu- ja Tolliameti
- märtsi
- a vastusest nähtub, et
- märtsist 2018 kuni
- detsembrini 2018 on hageja saanud xxx maksustatavat brutotulu 5000 eurot ja
- jaanuarist 2019 kuni
- veebruarini 2019 maksustatavat brutotulu 1040 eurot. Hagejal on konto SEB pangas, sellelt nähtub, et hagejale laekub tuluna üksnes töötasu. Hageja on selgitanud, et
- märtsil 2019 registrisse kantud sõiduauto xxx ostis hageja abikaasa laenuga. Hageja esitas kohtule laenulepingu, millest nähtub, et hageja abikaasa on saanud laenu 3000 eurot, tähtajaga 36 kuud ja laenu tagasimakse suurus on 112 eurot 72 senti. Hageja ei osale laenukohustuse tasumisel. Auto vormistati hageja nimele, et kindlustusmakse oleks soodsam, sest hageja abikaasa on algaja autojuht. Registriandmetel on hagejal 6 sõiduautot, kuid reaalselt ei ole 5 sõiduautot olemas. Hageja ei tasu maja kasutamisel rendi eest, ta elab tasuta tuttava majas. Hageja töötasu on väike, kui seaduslik. Ka hageja soovib teenida rohkem, kuid oma tervise tõttu ei saa ta rohkem teenida. Tõendit oma tervise kohta hagejal esitada ei ole. Elatise tasumiseks hageja võõrandas korteri 5000 euro eest.
- Kostja tugineb aga sellele, et hagejal on kohustus teenida sissetulekut ülal pidamaks oma lapsi võrdses määras, st kehtiva elatise miinimummäära suuruse elatise panustamisega. Seega võib teha järelduse, et hageja on terve mees kes suudab leida endale töö, selleks, et oma lapsi ülal pidada, seda enam arvestades, et xxx on keskmine palk 995 eurot kuus ja Eesti Vabariigis oli 1310 eurot.
- Kohus leiab, et teiste laste olemasolu annab alust vähendada elatist alla seaduses sätestatud alammäära üksnes juhul, kui elatise väljamõistmine alammääras tooks kaasa laste ebavõrdse olukorra. Vanemal, kes tugineb laste ebavõrdsele olukorrale, tuleb esile tuua, kohtul aga tuvastada, millised on kohustatud vanema iga lapse vajadused ja võimalused neid vajadusi rahuldada, sh milliste vahendite arvel neid vajadusi rahuldatakse (Riigikohtu
- aprilli 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-100215, p 23). Kostjal on 3 alaealist last, kelle suhtes on tal ülalpidamiskohustus. Kostja töötasu on ca 500 eurot. Kohtu hinnangul ei ole kostja eelduslikult suuteline säilitama endale toimetulekuks vajalikke vahendeid, kui ta peaks kostjale tasuma elatist seaduses sätestatud miinimummääras, samuti võib see tuua kaasa ebavõrdse olukorra hageja teiste laste suhtes. Hagejal ei jää sellisel juhul teiste laste ülalpidamiseks vähemalt samas ulatuses vahendeid ning sellises olukorras ei pea eraldi tuvastama iga hageja lapse vajadusi. Kõiki hageja lapsi tuleb kohelda võrdselt.
- Hageja pangakonto väljavõtetest ei saa kohtu hinnangul selgelt järeldada, et hagejal oleks varjatud sissetulekuid või et ta kulutaks rohkem, kui tema tuvastatud sissetulekud seda 5
(8)2-19-2691 teoreetiliselt võimaldaks. Eeltoodu alusel leiab maakohus, et hageja majanduslik olukord on pärast eelmise elatist puudutava otsuse tegemist märgatavalt halvenenud. 16. Samas tuleb arvestada, et hageja sissetulek ei võimalda kostjale elatise maksmist ka miinimummääras ilma, et hageja satuks
§ 102
lg 1 kirjeldatud olukorda ehk kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
§ 102
lg 1 teise lause kohaselt peab vanem sellises olukorras kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Arvestades, et hageja sissetulekuks on keskmiselt ca 500 eurot ja ülalpidamist on hageja kohustatud andma kolmele lapsele, on põhjendatud tema nõue vähendada kostjale makstavat elatist
§ 102
lg 1 järgi 150 eurot kuus.
§ 102
lg 2 teises lauses sätestatut arvestades ei ole mh välistatud vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esiletoodud asjaolud seda tingivad (Riigikohtu 19. oktoobri 2015. a lahend asjas nr 3-2-1-119-15, p 11). 17. Riigikohus on selgitanud, et
§ 102
lg 2 neljandas lauses on sätestatud näidisloetelu, mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas on olemas mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte. Mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab olla lisaks seaduses nimetatutele ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel. Seda juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve. Arvestada tuleb sellega, et elatise maksmise eesmärk ei saaks ebaproportsionaalselt kahjustada, s.o lapse igapäevased vajadused saaksid rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud, ning ka kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega. Elatise vähendamise aluseks võib olla iseenesest asjaolu, et lapse vajadused on kaetud muul viisil, sh riiklike toetustega, kuid ainuüksi peretoetuse maksmise fakt ei anna alust elatist alla miinimummäära vähendada (vt Riigikohtu
- märtsi
- a otsus tsiviilasjas nr 2-16-11905, p 18;
- veebruari
- a otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651, p 12;
- juuni
- a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-3517, p-d 28.1-28.2;
- märtsi
- a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13).
- Kohus nõustub kostjaga selles, et kuigi vanem peab oma laste ja enda ülalpidamiseks tegema kõik endast oleneva sissetuleku teenimiseks, ei tähenda see seda, et kolme lapse vanemal oleks kohustus teenida lastele ülalpidamise maksmiseks vähemalt pooleteise palga alammäära suurust töötasu, mis kõik tuleks kulutada laste vajadusteks. Õige on kostja esiletoodu, et xxx on keskmine palk 995 eurot kuus ja Eesti Vabariigis oli 1310 eurot. Isegi kui hageja teeniks xxx keskmist sissetulekut, ei ole kuidagi tema sissetulekuga proportsioonis tema ülalpidamise kohustus kehtiva seaduse järgi. Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmiseks tuleb hagejal kulutada ainuüksi laste vajaduste katteks 810 eurot. Mitme lapse puhul tuleb kohtul analüüsida, millised on kostja sissetulekud ning kas kostjale kuulub muud vara, mille arvel ülalpidamist maksta (Riigikohtu
- veebruari 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-2343, p 13;
- aprilli 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-100215, p 20).
- Kehtiv õigus paneb praegusel juhul kostjale kohustuse ülal pidada oma lapsi 810 euro eest kuus, mis aga kohtu hinnangul ei ole mõistlik ega kooskõlas üldise arusaamaga laste ülalpidamiseks vajava kohta. Lapsel on lisaks teine vanem, kes saab samuti anda neile ülalpidamist. Riigikohtu varasemas praktikas (vt nt Riigikohtu
- jaanuari
- a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12;
- oktoobri
- a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12) on rõhutatud, et lapse elatisenõude suuruse määramisel tuleb arvestada lapse tavalist elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, siis saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. Seega kujundavad lapse tavalise elulaadi vanemate käsutuses olevad varalised vahendid ning igasugune vanemate varalise seisundi muutus (sh sissetuleku suurenemine või vähenemine) mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ning sellest tulenevalt ka lapse ülalpidamise ulatust. 6
(8)2-19-2691
- Ka on õige hageja osundatu, et miinimumpalk ei seostu laste vajadustega ega ole praeguses olukorras sobiv vahend elatise määramiseks, samuti ei arvesta see ka vanemate võimalusi elatist maksta. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE
- aasta novembris koostatud uurimusest selgub, et lapse tegelikud kulud jäävad üldjuhul oluliselt madalamaks kui võiks eeldada
§ 101lg 1 järgi (Riigikohtu 22.
märtsi
- a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16). Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE koostatud uurimuse „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika uuendamine ja analüüs" (http://skytte.ut.ee/sites/default/files/ec/lapse_ulalpidamiskulud_lopparuanne_2014.pdf) kohaselt keskmine arvestuslik ülalpidamiskulu aastatel 2010-2012 oli Eestis 280 eurot kuus ühe lapse kohta. Arvestades tarbijahinnaindeksi muutumist, on
- aastal keskmiseks ülalpidamiskuluks lapse kohta 296 eurot, mis jaotus kahe ülalpidamiskohustusliku lapsevanema vahel võrdselt.
- Hageja on palunud arvestada riiklike peretoetuste maksmisega. Peretoetuste maksmise fakt ei anna iseenesest alust vähendada elatist alla miinimummäära, vaid elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega (nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad) (Riigikohtu
- juuni 2017 otsus asjas nr 3-2-1-3517, p 28.2; 28.03.2018 otsus asjas nr 2-16-11905, p 19). Riiklike peretoetuste maksmine võib olla mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimumi koostoimes muude asjaoludega, näiteks vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad. Hageja sissetulek ei võimalda tal teha lapsele kulutusi
§ 101
lg-s 1 ettenähtud suuruses, sest lapsele tehtavad kulutused ei saa ületada vanema varalisest seisundist lähtuvat tavapärast määra. Perehüvitise seaduse § 17 lg 3 alusel on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 60 eurot, seega arvestab kohus, et lapsetoetus jaguneb kummagi vanema vahel võrdselt. Kostjale seadusega ettenähtud lapsetoetus kompenseerib vähesel määral hageja tasumata jäävat elatise osa. Kui hageja tasub kostja ülalpidamiseks 150 eurot ning sama summaga panustab ka kostja teine lapsevanem, millel lisandub veel ka kostja vajaduste katteks makstav lapsetoetus, on kostja ülalpidamiskuluks kuus 360 eurot, mis ületab oluliselt RAKE uuringus märgitud lapse vajalikku ülalpidamiskulu. 22.
§ 102
lg 2 alusel peab kostja kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohtu hinnangul
§ 102
lg 2 teises lauses sisalduv sõna „ühetaoliselt“ ei tähenda, et vanema käsutuses olevad vahendid tuleb aritmeetiliselt jagada ülalpeetavate isikute (sh ülalpidaja) arvuga. Pigem tähendab see, et vahendeid tuleb kasutada võrdväärselt kõigi ülalpeetavate vajaduste rahuldamiseks (Riigikohtu
- oktoobri 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15). Siiski toob kohus esile, et ülalpidajale endale, kui täisealisele isikule, peab tema teenitavast sissetulekust jääma kasutada suurem osa, kui lastele kuluv. Kohtu hinnangul peab täisealisel isikul olema selline rahaline reserv, mis tagaks ootamatute kulude katmise kasvõi osaliselt, olgu selleks siis ülalpidaja haigus, mille tagajärjel sissetulek langeb või olulise kodumasina rike. Samuti peab üle 30-aastane inimene mõtlema ka pensionisäästude peale, et mitte ise pensionieas langeda abivajava rolli. Seega ei pea kohus õigeks, et hageja sissetulek tuleb automaatselt jagada tema enda ja ülalpeetavate vahel, et teada saada hageja enda võimekus elatist tasuda.
- Kohus arvestab elatise suuruse kindlaksmääramisel asjaoluga, et kostja oleks suuteline kohtuotsust täitma, ning väljamõistetud elatis ei või olla maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalset vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita (vt
- mai 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11 ja
- detsembri 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-09).
- aastal 7
(8)2-19-2691 on toimetulekupiir üksi elavale isikule või perekonna esimesele liikmele 140 eurot kuus. Kohus järgib käsitlust, et elatise maksmise kohustus ei tohi panna isikut olukorda, et tema käsutusse jäävad rahalised vahendid osutuvad oluliselt väiksemaks toimetulekupiiri määrast. Kohus selgitab, et kui hageja peab ülal oma kolme last kehtivas elatise alammääras, ei jää talle endale kätte ka toimetulekupiiri – 140 eurot kuus. Kohus tuvastas eelnevalt, et kostja sissetulek on töötasu alammäär.
- Asjaolu, et hageja on menetluse ajal maksnud kostjale miinimummääras elatist, ei näita tingimata seda, et hageja on võimeline maksma sellises suuruses elatist pikemas perspektiivis. Hageja on täitnud oma kohustust jõustunud kohtulahendi alusel, et vältida elatisevõlga lapse ees. Kohus märgib, et kostjal säilib õigus taotleda elatise suurendamist, kui hageja majanduslik olukord paraneb.
- Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus hagi. Kohus vähendab hagejal kostjale tasumisele kuuluvat elatist 150 euroni kuu alates hagiavalduse esitamise ajast. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada hageja seni tasutud elatisega kostja ülalpidamiseks.
- Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus
- TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Kuivõrd tegemist on elatise vähendamise hagiga, mille üheks pooleks on alaealine laps, siis peab maakohus õigeks jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik 8
(8)