Obsah (9)

§ 47§ 49§ 121§ 43§ 248§ 254§ 4§ 104§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-19-527 Määruse kuupäev 05.06.2019 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi X kaebus Viru Vangla kohustamiseks Menetlusosalised Kaebaja – X Vastustaj

§ 47lg-le 1.

Kohus ei luba

§ 49

lg 1 alusel kaebajal oma nõuet ega alust muuta.

§ 121

lg 1 p-le 4 tagastatakse kaebus selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kohus tagastab kaebuse velotrenažööri kasutamise kohustamise nõudes neil asjaoludel tervikuna. 21. Kaebuse tagastamise korral on õigus pöörduda uuesti kohtusse (

§ 43lg 2).

22. Kohtu hinnangul ei ole muutunud asjaolude tõttu alust (

§ 248

lg 1 ls 1) ega vajalik (

§ 254

lg 1 ls 1) kohtulik kaitse ning rahatrahvi määramine Tartu Ringkonnakohtu 06.05.

1. a kohtulahendi haldusasjas nr 3-19-400 täitmata jätmise eest, sest tõendite kogum ei tõenda vastustaja poolt EÕK määruse täitmata jätmist. II
2. Esialgses kaebuses märgib kaebaja, et psühhiaater keeldus (16.03.2019) kuulamast ja üles kirjutamast tema kaebusi, keeldus hinnangu andmisest kaebaja üksikvangistuses hoidmise kohta ning tõstis ravimite kogust ilma, et oleks kuulanud kaebaja kaebusi. Kaebajale jäi mulje nagu annaks psühhiaater hinnangu, mis on vanglale soodne. Kaebaja taotleb Viru Vangla kohustamist saatma kaebaja sõltumatu psühhiaatri vastuvõtule, nt Tartu Vangla 4 psühhiaatriaosakonda, et kaebaja kaebusi dokumenteeritaks, kaebajale määrataks diagnoos ja ravi, samuti annaks hinnangu üksikvangistust puudutavatele küsimustele.
3. 21.05.
4. a esitatud puuduste kõrvaldamise avalduses märgib kaebaja, et jääb kohustamiskaebuse juurde, kuid muudab oma nõude sõnastust selliselt, et soovib vanglasüsteemist sõltumatu psühhiaatri vastuvõtule. Kaebaja leiab, et vangla arstid ei ole sõltumatud. Kaebaja viitab mitmetele konsultatsioonidele ja arstidele ning palub kohtul Viru Vanglalt välja nõuda kõik kirjeldatud haigusjuhud.
5. Kohus leiab, et sellise vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

§ 4

lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

1. Riigikohtu erikogu 07.04.2011 määruse nr 3-3-4-1-11 p 9 kohaselt täidab vangla kinnipeetavaid ravides avalikku ülesannet. Avalikke ülesandeid võidakse teatud tingimustel täita ka eraõiguslikus vormis. Tervishoiuteenuse osutamine vanglas ning sellega kaasnevad meditsiinilised otsused, ravivõtted jms ei erine olemuslikult tervishoiuteenuse osutamisest mujal. Ehkki vanglas tervishoiuteenuste osutamist on täiendavalt reguleeritud avaliku õiguse normidega, reguleerivad seda olukorda esmajoones siiski samad normid, mis kehtivad tervishoiuteenuste osutamisel väljaspool vanglat. Vanglaarsti poolt tervishoiuteenuse osutamisel tekib vangla ja kinnipeetava vahel eraõiguslik lepinguline suhe. Samale seisukohale on asunud Riigikohtu halduskolleegium 15.12.2010 otsuse nr 3-3-1-53-10 p-s 9, selgitades, et vangla tervishoiutöötaja tegutseb tervishoiuteenuse osutamisel kutseala esindajana, mitte aga avaliku võimu ülesandeid täites. Tervishoiuteenuse osutamise vajaduse tuvastab vangla arst ning tegemist on meditsiinilise otsusega eraõiguslikus suhtes, mitte haldusotsusega. Sama kinnitab Riigikohtu halduskolleegium ka 21.12.2010 kohtuotsuse nr 3-3-1-69-10 p-s
3. Kaebaja nõuab Viru Vangla kohustamist võimaldada tal saada vastuvõtule Viru Vanglast sõltumatu psühhiaatri juurde. VangS § 53 lg 2 alusel on kaebajal subjektiivne õigus nõuda Viru Vanglalt teise raviasutusse viimist, st eriarsti juurde suunamist, kui vanglal puudub võimalus asjakohase ravi andmiseks. Praegusel juhul kaebaja ilmselgelt ei ole rahul tervishoiuteenuse (psühhiaatrilise ravi) osutamisega Viru Vanglas. Kaebusest ei nähtu, et kaebaja arvates oleks Viru Vangla tema õigusi rikkunud sellega, et vangla ei oleks talle võimaldanud ravi, mille arst on määranud, vaid kaebaja ei ole rahul tervishoiuteenuse osutaja otsustega talle määratud ravi osas ja sellega, kas teda on kuulatud, kuidas on tema diagnoosid pandud ning kuidas on hinnanud arstid tema seisundit kartserikaristuse kandmisel. Kaebaja arvates on vanglaarst sõltuv vangla juhistest. Sellises olukorras on siiski vaidlus tekkinud tervishoiuteenuse osutamise üle. Kuna tervishoiuteenuse osutamise või sellest keeldumise üle otsustatakse eraõiguslikus suhtes, lahendatakse tekkinud vaidlused tsiviilkohtumenetluses maakohtus.
4. Eeltoodust tulenevalt kuulub X kaebus Viru Vanglast sõltumatu psühhiaatri vastuvõtu võimaldamise nõudes

§ 121lg 1 p 1 alusel tagastamisele halduskohtu pädevuse puudumise tõttu.

Kaebajal on võimalik oma õigusi kaitsta, pöördudes maakohtu poole. 29. Vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 30. Kuna kaebus kuulub osaliselt tagastamisele

§ 121

lg 2 alusel ja osaliselt

§ 121

lg 1 p 1 alusel, siis kohtu korraldusel tasutud 15 euro suurusest riigilõivust kuulub kaebajale 5 tagastamisele 7.50 eurot, st 50% kaebuse esitamisel tasutud riigilõivust (

§ 104lg 5 p 2).

Riigilõiv summas 7.50 eurot tagastada riigilõivu 13.05.2019. a tasunud Y. 31. Kohus asendab

§ 175lg 3 alusel avaldatavas määruses kaebaja nime tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt) 6