) § 61 lg 1 ja lg 2 ei anna maksuhaldurile õiguslikku alust nõuda kolmanda isikult andmeid muude kolmandate isikute ning nendega toimunud tehingute kohta. 3) Korraldusest ei ole arusaadav, millist Inndexi maksumenetluses tähendust omavat asjaolu soovib maksuhaldur kaebajalt nõutava teabega välja selgitada. Kaebajalt ei nõuta teavet tehingute kohta Inndexiga. OÜ NRTK ja Mahutipark OÜ ei ole maksukohustuslased, keda kontrollitakse ning kaebaja valduses olevad andmed ei seostu Inndexi kontrolliobjektiga. Inndexi käibemaksu mahaarvamise õigsus ei sõltu sellest, kellele ja millised veoteenuseid kaebaja osutas. Samuti ei ole Inndexi käibemaksuarvestuse puhul oluline, millal väljastati veoteenuse kohta arve Mahutipark OÜ-le. Inndex ei ole teinud väljamakseid kaebajale, mistõttu puudub võimalus ka tulumaksu määramiseks. 4) Ka MTA nõutav e-kirjavahetus ei ole kuidagi puutumuses kontrollitavate Inndexi tehingutega. Samuti on e-kirjavahetuse ja sõidumeerikute esitamise nõue vastuolus
lg-t 1 tuleb kohaldada nii, et nn kolmandalt isikult nõutakse teavet vaid selliste asjaolude ja tehingute kohta, mille kohta valdab või peaks valdama teavet ka kontrollitav maksukohustuslane. Inndex ei valda infot RO tehingute kohta Mahutipark OÜ-ga ja NRTK OÜ-ga. 5) Maksuhalduri nõue on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-ga 43, mille kohaselt igaühel on õigus tema poolt või temale posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladusele. Erandeid võib kohtu loal teha kuriteo tõkestamiseks või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamiseks seadusega sätestatud juhtudel ja korras.
ei näe ette kohustust säilitada e-kirjavahetust ja kohustust esitada e-kirjavahetus maksuhaldurile viimase nõudmisel. Samuti ei ole e-kirjavahetus maksuarvestuse ja raamatupidamise dokumendiks, mida tuleb säilitada seadusega kehtestatud korras. 6) Maksuhaldurile teabe esitamisega tekib maksusaladuse avalikustamise oht. Kuna kaebaja ei ole korralduse järgi puutumuses Inndexiga, siis ei pea ta avaldama andmeid enda majandustegevuse kohta. Inndexil on õigus
lg 3 alusel tutvuda maksuhalduri poolt tema kohta kogutud andmetega ning teha neist koopiaid või väljavõtteid. Maksuhalduril on õigus andmete esitamisest keelduda, kui see ohustaks tõe väljaselgitamist kriminaalmenetluses. Seega saab Inndex tutvuda kõikide kaebaja poolt väljastatud andmetega ning maksuhalduril ei ole õigust nende andmete esitamisest keelduda. 7) Maksuhalduri nõue esitada veokite sõidumeerikute väljavõtted on õigusvastane ja ebaproportsionaalne. Kolmandat isikut tuleb teise isiku maksumenetluses koormata võimalikult vähe. Kolmandalt isikult nõutava teabe maht ei saa olla suurem maksukohustuslase poolt esitatud andmete mahust ning ületada kontrolliesemeks olevad asjaolusid, sh kontrolliobjekti. Kaebaja veokite sõidumeerikute väljavõtted ei aita kaasa Inndexi maksustamisandmete õigsuse kontrollimisele. Liiklusseaduse (LS) järgi on sõidumeerikute eesmärk kontrollida juhi sõidu- ja puhkeaja nõuetest kinnipidamist (LS § 131). Sõidumeerikuga seotud andmed esitatakse LS § 88 lg 10 järgi liiklusjärelevalve teostajale. LS § 137 lg 1 p 5 kohaselt veoettevõtja peab tagama, et sama lõike p-des 1, 3 ja 4 nimetatud andmeid ei kasutata muul eesmärgil kui mootorsõidukijuhi sõidu- ja puhkeaja ning nende üle arvestuse pidamise nõuete täitmiseks. Seega ei saa veoettevõtja väljastada andmed MTA-le, sest maksuhaldur ei ole LS § 139 nimetatud korrakaitseorganiks, kellele võib andmeid edastada. 8) Ka MTA 11.06.2018 otsus tähtaja pikendamata jätmise kohta on õigusvastane. Kaebaja ei taotlenud tähtaja pikendamist kuni 30.06.2018. Seega on maksuhaldur taotluse valesti sisustanud ning teinud väära otsustuse. Samuti oli ebaõige jätta taotlus rahuldamata põhjusel, et taotlusele ei olnud lisatud puhkusel viibimise ja Eestist eemal viibimise kohta kirjalikke tõendeid. Maksuhaldur oleks pidanud enne taotluse läbivaatamist selles esinenud puudused kõrvaldama (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 15 lg 2). Kuna maksuhaldur ei võimaldanud puudusi kõrvaldada, siis ei saa maksuhaldur sellele puudusele otsustamisel tugineda.
ei sätesta ka mõistlikku tähtaega dokumentide esitamiseks. Maksuhalduri poolt määratud tähtaega peab arvestama kõiki asjaolusid, sh ka kolmanda isiku võimalusi teabe esitamiseks. On selge, et suvel võetakse puhkust. 2018. a juulis oli Eestis erakordselt soojad ja päikesepaistelised ilmad alates maikuust, mistõttu paljud isikud tõid enda puhkuse ettepoole. Maksuhaldur ei ole nende asjaoludega arvestanud. Väikeste ettevõtete puhul, kus on ainult üks juhataja, on tavapärane, et puhkuse perioodil on suhtlemine haldusorganitega raskendatud ja vajatakse dokumentide esitamiseks pikemat aega. Otsusest ei selgu, miks ei saanud maksuhaldur andmete esitamisega oodata juuni lõpuni. 4
, § 61 lg-d 1 ja 3 ning § 62 lg-d 1 ja 3) ja piisavalt on selgitatud korralduse andmise faktilist alust. Kaebaja kui kolmanda isiku poole pöördumise ja temalt teabe ning dokumentide nõudmise põhjus on korralduses märgitud. Kaebajalt nõutud andmed on selgelt seotud Inndexi käibe- ja tulumaksu arvestamise, deklareerimise ning tasumise õigsuse kontrolliga ning sellekohased selgitused korralduses on piisavad. Teabe nõudmise korralduse põhjendamine teenib eelkõige selgitamiskohustuse, mitte tõendamiskohustuse eesmärki, mistõttu ei ole vajalik detailne ja üksikasjalik põhjendamine, miks korralduse andmine on vajalik ning miks on täiendavate selgituste ja dokumentide saamine vajalik. 2)
lg-s 2 sätestatud piirangu sisuks olevat nõuet, et eelnevalt peab olema teavet nõutud maksukohustuslaselt, ei tule mõista konkreetsete kokkulangevate küsimuste tasandil. Maksuhaldur peab maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks nõudma samade tehingute kohta teavet kõigepealt maksukohustuslaselt. Vaidlustatud korralduse puhul on see nõue täidetud. RO-le koostatud korraldusega nõuti teavet kindlaksmääratud perioodil kaebaja poolt osutatud veoteenuse kohta ning seejuures on korralduses viidatud Inndexile 24.10.2017 koostatud korraldusele, millega nõuti teavet sama perioodi majandustehingute kohta. Ühtlasi koostati sama kontrolli raames Inndexile ka 13.12.2017 korraldus, mille p-ga 7 nõuti muid dokumente, mida ta peab menetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemisel oluliseks. Arvestades, et
lg-s 2 sätestatud piirangu sisuks olevat nõuet ei tule mõista konkreetsete kokkulangevate küsimuste tasandil, mahutuvad selle punkti alla (13.12.2017 korralduse p 7) ka kaebajalt korraldusega nõutud andmed. 3) Maksuhaldur, tema ametnikud ja töötajad on kohustatud hoidma saladuses maksukohustuslast puudutavat teavet ning lähtuvad maksusaladuse hoidmisel kehtivast seadusandlusest. 4) Tõendite kogumine ning nende ulatuse määramine on maksuhalduri kaalutlusotsus. LS § 137 lg 1 p 5 on seotud eelkõige LS § 1371 sätestatud isikuandmete töötlemise piiranguga. Nimetatud kohustuste sätestamisega ei olnud seadusandja eesmärk piirata teiste haldusorganite õigust läbi sõidumeeriku andmete kontrollida teiste eriseaduste nõuete täitmist. Seega on maksuhalduril õigus vaidlusaluseid andmeid kaebajalt korraldusega nõuda. Maksuhaldur ei teosta järelevalvet LS nõuete täitmise üle, vaid küsib andmeid
, § 61 lg-te 1 ja 3 ning § 62 lg-te 1 ja 3 alusel maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemise eesmärgil. Sõidumeerikute andmete nõudmine maksukontrolli raames on maksuhalduri tavapraktika. Sõidumeerikul sisalduvad andmed võivad koosmõjus teiste tõenditega tõendada arvetel/saatelehtedel näidatud vedude toimumist/mittetoimimist. 5) MTA 11.06.2018 otsus ei ole õigusvastane. Äriühingu juhatuse liikme eemal viibimist ei saa alati lugeda põhjuseks, mis välistaks automaatselt äriühingu seaduslike kohustuste täitmise. Äriühingul on võimalik kasutada maksumenetluses esindajat, seega taotlus tähtaja edasilükkamiseks ei olnud põhjendatud. Arvestades, et kaebaja teatas 09.06.2018 e-kirjas 5
lg 1 sätestab, et maksuhalduril on õigus nõuda kolmandatelt isikutelt teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks ning isikud on kohustatud andmeid esitama, välja arvatud juhul, kui neil on seaduse alusel õigus tõendite ja andmete esitamisest keelduda. Nimetatud säte annab maksuhaldurile õiguse küsida igalt isikult, kes ei ole kontrollitavaks isikuks, menetluses tähendust omavat teavet. Seejuures ei oma tähtsust, milline on kolmanda isiku seos või seotus kontrollitava isikuga. Samuti võib maksuhaldur nõuda kolmandalt isikult igasugust teavet, mis võib olla maksustamise seisukohast oluline. Kolmandalt isikult küsitud teave ei pea maksukohustuslaselt varem küsituga konkreetsete küsimuste tasandil kokku langema, kuid peab käima samade tehingute kohta (vt ka Riigikohtu 24.05.2011 otsus asjas nr 3-3-1-24-11, p-d 13-15; Riigikohtu 30.03.2011 otsus nr 3-3-1-98-10, p 19). Kohtu hinnangul on käesoleval juhul maksuhaldur oma 01.06.2018 korralduses piisavalt põhjalikult väljendanud, miks kaebajalt vastavat teavet ja dokumente küsitakse. Nimelt kontrollib maksuhaldur Inndexi käibe- ja tulumaksu arvestamise ja deklareerimise õigsust maksustamisperioodidel märts – august
-i järgi kohustuslik. 12.
lg 2 näeb ette, et enne kolmandalt isikult teabe nõudmist tuleb teabe saamiseks pöörduda maksukohustuslase poole. Käesolevas asjas on maksuhaldur tõendanud, et vastav eeldus oli kaebaja poole pöördumisel täidetud. Nimelt on kohtule esitatud MTA 24.10.2017 ja 13.12.2017 korraldused Inndexile. Ka asjaolu, et eelnev maksukohustuslase poole pöördumise fakt on jäänud MTA 01.06.2018 korraldusse selgesõnaliselt märkimata, ei anna alust korralduse tühistamiseks. Tegemist on vormilise puudusega, mis ei saanud mõjutada asja otsustamist (HMS § 58; Riigikohtu 14.04.2014 otsus nr 3-3-1-90-13, p 11). Eeldused kaebaja poole pöördumiseks olid tegelikkuses täidetud ning vastava asjaolu märkimine või märkimata jätmine teabe nõudmise korraldusse ei avalda mõju kaebaja kohustusele vastav korraldus täita. 13. Kaebaja on ka seisukohal, et maksuhaldurile teabe esitamisega tekib teda puudutava maksusaladuse avalikustamise oht Inndexile.
lg 3 järgi on maksukohustuslasel õigus tutvuda maksuhalduri poolt tema kohta kogutud andmetega ning teha neist koopiaid või väljavõtteid. Samas ei saa viidatud sätte põhjal teha järeldust, et maksukohustuslasel oleks vääramatu õigus tutvuda mistahes andmetega, mille maksuhaldur on tema kontrollimenetluses välja nõudnud, kuivõrd maksuhalduril on
§-st 26 tulenevalt laiaulatuslik maksusaladuse hoidmise kohustus.
sätestab, et maksuhaldur, tema ametnikud ja töötajad on kohustatud hoidma saladuses maksukohustuslast puudutavat teavet, sealhulgas kõiki andmekandjaid (otsused, aktid, teated ja muud dokumendid) maksukohustuslase kohta, teavet andmekandjate olemasolu kohta, äri- ja pangasaladust, mida nad teavad seoses maksude tasumise õigsuse kontrollimise, maksu määramise, maksuvõla sissenõudmise, maksuõigusrikkumise asja menetlemise või muude teenistus- või töökohustuste täitmisega. Maksusaladuse hoidmise kohustus ei lõpe teenistus- või töösuhte lõppemisega. Eeltoodust tulenevalt ei tohi maksuhaldur kaebaja ärisaladust või muud seadusega kaitstavat teavet kolmandatele isikutele avaldada. See tähendab, et ka Inndexile võib maksuhaldur kaebaja esitatud teavet avaldada üksnes selles ulatuses, milles see puudutab kontrollitavat maksukohustuslast ja tema kontrollitavaid tehinguid. 14. Nõustuda ei saa ka kaebaja väitega, mille kohaselt on e-kirjade esitamise nõue vastuolus PS §-s 43 sätestatud õigusega sõnumite saladusele. Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et sõnumite saladuse kaitsealas ei ole saadetud ja andmekandjale salvestatud sõnumid (nt arvutis säilitatud e-kirjad, telefonikõne salvestus), mis on saatja või saaja valduses, kuna PS räägib otsesõnu edastatavatest sõnumitest, mitte mis tahes sõnumitest (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30.06.2014 otsus nr 3-1-1-14-14, p-d 816 ja 817). Rõhutada tuleb ühtlasi, et kaebajalt teabe (sh e-kirjade) nõudmisega soovib maksuhaldur kontrollida teavet ja dokumente, mida Inndex on maksumenetluses esitanud. See tähendab, et kaebajalt teabe nõudmise sisuks ei ole kaebaja osas mõne rikkumise tuvastamine, vaid tõendite 7
-i sätestatud alus dokumentide esitamisest keeldumiseks. Teabe andmisest ja tõendite esitamisest keeldumise alused on loetletud
lg-s 1 ja üheski punktis ei ole sätestatud võimalust keelduda tõendite esitamisest muus õigusaktis sätestatud alusel. 16. Eeltoodud põhjustel on kohtu hinnangul MTA 01.06.2018 korraldus õiguspärane. Maksuhaldur on vaidlustatud korralduses piisava põhjalikkusega näidanud, miks ja millega seoses ta kolmandalt isikult / menetlusväliselt isikult teavet vajab. Samuti on tõendatud, et maksuhaldur on varasemalt pöördunud teabe saamiseks kontrollitava maksukohustuslase poole. b) MTA 11.06.2018 otsus tähtaja pikendamise taotluse rahuldamata jätmiseks 17.
lg 5 kohaselt võib maksuhaldur menetlusosalise põhjendatud taotluse korral või oma algatusel pikendada enda poolt määratud menetlustähtaega, mille tähtpäev ei ole veel saabunud. Vastava taotlusena saab praegusel juhul mõista kaebaja seadusliku esindaja 09.06.2018 e-kirja, milles ta teatas, et ei jõua dokumente hiljemalt 11.06.2018 esitada, kuna on puhkusel ja jõuab tagasi alles kuu lõpus. Maksuhaldur jättis kaebaja taotluse rahuldamata järgmistel põhjustel: 1) kaebaja ei ole esitanud tõendeid puhkusel viibimise ja Eestist eemal viibimise kohta; 2) kaebaja on varasemalt väärteoasjas nr 930017000627 lubanud MTA-le esitada e-kirjavahetuse OÜ-ga NRTK ja Mahutipark OÜ-ga ning RO veokite sõidumeerikute salvestuslehed/väljatrükid ning seega on kaebajal olnud piisavalt aega dokumentide komplekteerimiseks ja esitamiseks; 3) kaebaja poolt pakutud tähtaega dokumentide esitamiseks (29 päeva) ei saa pidada mõistlikuks. Kohtu hinnangul on maksuhalduril lai kaalutlusruum
Puudub vaidlus selles, et kaebaja ei esitanud 09.06.2018 maksuhaldurile tõendeid, mis kinnitaksid tema puhkusel viibimist. Seega oli kaebaja väide puhkusel viibimise kohta paljasõnaline ning maksuhaldur leidis õigustatult, et kaebaja taotlust saab juba sel põhjusel pidada põhjendamatuks. Samas ei jätnud maksuhaldur kaebaja tähtaja pikendamise taotlust ainuüksi sel põhjusel rahuldamata. Olukorras, kus isik on juba varasemalt lubanud samale ametiasutusele esitada temalt korraldusega nõutavaid dokumente, ei pruugi korralduse täitmise tähtaja edasi lükkamine puhkusel viibimise argumendil olla põhjendatud. Kuna kaebaja oli juba 05.04.2018 lubanud MTA-le korraldusega nõutavad dokumendid esitada, siis oli tal piisavalt aega, et maksuhalduri 01.06.2018 korraldus tähtaegselt täita. Sellises olukorras on põhjendatud eeldada hoolsalt ja heauskselt isikult maksuhalduri korralduse täitmist või täitmise korraldamist enne puhkusele jäämist, st kaebaja juhatuse liikme puhkust ei saa pidada mõjuvaks põhjuseks teabe esitamise tähtaja edasilükkamiseks. Maksuhalduril on muu hulgas kohustus viia maksumenetlusi läbi võimalikult kiirelt (
67 lg-te 1 ja 2 kohaselt võib maksuhaldur teabe nõudmise korralduses teha hoiatuse, et kohustuse tähtajaks täitmata jätmise korral võidakse rakendada sunniraha ning kui isik ei täida talle haldusaktiga pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtpäevaks, peab ta tasuma hoiatuses märgitud sunniraha.
lg 1 sätestab, et sunniraha ja asendustäitmise suhtes kohaldatakse asendustäitmise ja sunniraha seaduses (ATSS) sätestatut, arvestades
-is ja maksuseaduses sätestatud erisusi. ATSS § 8 lg 1 kohaselt on sunnivahendit lubatud rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud. ATSS § 8 lg 3 kohaselt ei tohi sunnivahendit rakendada, kui sama paragrahvi lg-s 1 sätestatud sunni rakendamise alused on ära langenud; ettekirjutuse aluseks olnud õigusnorm on tunnistatud kehtetuks; sunnivahendi rakendamine lükatakse edasi; halduskohus peatab sunnivahendi rakendamise halduskohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras. Vaidlust ei ole selles, et MTA 01.06.2018 korraldus dokumentide ja teabe esitamiseks ning MTA 11.06.2018 otsus tähtaja pikendamata jätmise kohta olid kaebajale teatavaks tehtud ja kehtivad. Seega oli kaebaja kohustatud MTA 01.06.2018 korraldust täitma. Vaidlust ei ole ka selles, et kaebaja jättis MTA 01.06.2018 korralduse selles määratud tähtpäevaks (s.o 11.06.2018) täitmata. MTA 01.06.2018 korralduses sisaldus ka hoiatus, et korraldusega pandud kohustuse täitmata jätmisel rakendatakse sunniraha, mille suurus on kirjaliku teabe andmata jätmisel 100 eurot ning dokumentide esitamata jätmisel 220 eurot. Sealjuures nähtub kohtu arvates MTA 01.06.2018 korraldusest selgelt, et lisaks dokumentide esitamisele on palutud ka kirjalikku seletust Mahutipark OÜ-le 31.08.2017 koostatud arve nr 1058 kohta (korralduse p 6). Seega ei nõustu kohus kaebaja väitega, mille kohaselt ei ole 01.06.2018 korraldusega nõutud kaebajalt kirjalikke seletusi ning sel põhjusel on sunniraha rakendamine põhjendamatu. 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.