Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (
KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED 1.OK Incure OÜ esitas 22.02.2019 Tartu Maakohtule hagi K. E. `i vastu põhivõlgnevuse 7500 euro; sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 23.06.2018 kuni 22.02.2019 eest 1207,80 euro ja sissenõudmiskulu 50 euro väljamõistmiseks. Hageja nõue tuleneb kostja ja TF Bank AB(publ) Eesti filiaal vahel 19.06.2017 sõlmitud järelmaksulepingu ostu finantseerimisest, millega on kostja saanud laenu summas 7500 eurot, millele lisandus lepingu haldustasu 5,30 eurot. Kostja kohustus tagastama krediidiandjale krediiti 60 kuu jooksul. Viivise suuruses lepiti kokku 0,066% päevas. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi ning TF Bank AB ütles lepingu erakorraliselt üles 23.06.2018 ning samas teatas nõude loovutamisest hagejale. 2. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kättetoimetatud
§-des 3111 lg 3 sätestatud korras 27.04.2019. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist.
lg 1 tulenevalt, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus peab vajalikuks märkida, et
lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud.
lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja põhjendab tagaseljaotsuses hagi osalist rahuldamata jätmist. 3. Kohus leiab, et hagi on osaliselt õiguslikult põhjendamata ja kohus jätab hagi osaliselt rahuldamata 50 euro suuruse sissenõudmiskulu hüvitamise nõude osas. Hageja on hagiavalduse üksnes märkinud, et sissenõudmiskulu hüvitamise nõue tuleneb VÕS § 1132 lg 2 p 3, mille kohaselt on võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja 2
lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUD 5.
lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Võttes arvesse, et hagiavalduse järgi on hagihind 8 757, 80 eurot. Kohus aga rahuldas hagi ulatuses, mis vastab hagihinnale 8 707, 80 eurot, so 99% ulatuses, jätab kohus menetluskulud 99% ulatuses kostja ning 1% ulatuses hageja kanda. Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale 500 eurot (475 eurot+25 eurot) ja kohtutäituri tasu 30 eurot. Kohtu hinnangul on tegemist mõislike ja vajalike kuludega ning määrab hageja menetluskulude suuruseks 530 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 524,70 eurot. Hageja taotlusel tuleb välja mõista VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivis alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud ega hagile vastanud, ei saa tal eelduslikult menetluskulusid tekkinud olla. Seega ei määra kohus kindlaks hageja poolt kostjale hüvitatavate menetluskulude suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.