1-19-3752 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15. mai 2019, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-3752 (16940000006) Kohtunik Galina Jasnjuk (kirjalikus menetluses) Kahtlu

§ 202

alusel RESOLUTSIOON Rahuldada Viru Ringkonnaprokuratuuri taotlus ja lõpetada

§ 202lg 1 alusel kriminaalmenetlus nr 16940000006 A J kahtlustuses Kar

S § 361 lg 1 - § 25 lg 2, § 344 lg 1, § 345 lg 1 järgi vähese süü ja avaliku menetlushuvi puudumise tõttu.

§ 202lg 2 p 3 ning lg 3 alusel panna A J kohustuseks teha 60 (kuuskümmend) tundi üldkasulikku tööd kolme

§ 180

lg 3 alusel jätta menetluskulud – kaitsjatasu vandeadvokaat Irina Žurina osalemise eest kohtueelsel menetlusel summas 270 (kakssada seitsekümmend) eurot - riigi kanda.

§ 202

lg 6 alusel kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega. Saata käesolev määrus prokurörile, kahtlustatavale ning Viru Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord Määrus edasikaebamisele ei kuulu. Maakohus tuvastas Viru Ringkonnaprokuratuuri I osakonna abiprokurör Ave Armin esitas kohtule kriminaalmenetluse lõpetamise taotluse A J suhtes. Taotluses palub prokurör lõpetada kriminaalasjas nr 16940000006 menetlus A J suhtes; kohustada A J tegema 60 (kuuskümmend) tundi üldkasulikku tööd; kohustuse täitmise tähtajaks määrata 3 (kolm) kuud alates kohustuse määramisest; silmutorbikute jada (98 silmupüügitorbikut), kupp koos kupunööriga, mis asuvad Keskkonnainspektsiooni Ida-Virumaa büroo ruumides, tagastada peale kohustuse täitmist A.J; CD plaat, millele on salvestatud silmude vabastamine Narva jõkke 03.03.2016, mis asub kriminaalasja toimiku juures - jätta kriminaaltoimiku juurde, seejärel hävitada arhiveeritud toimiku hävitamisel arhiivis säilitamise tähtaja möödumisel; kaitsjatasu vandeadvokaat Irina Žurina osalemise eest kohtueelsel menetlusel summas 270,00 eurot jätta riigi kanda. Kohtule esitatud taotluse kohaselt on Viru Ringkonnaprokuratuuri menetluses kriminaalasi nr 16940000006, milles alustati menetlus 03.03.2016 KarS § KarS § 361 lg 1 tunnustel selles, et 03.03.2016 avastasid XXX vastas, ca 15 meetri kaugusel kaldast, KKI kalakaitseinspektorid, keeluajal püügil oleva silmutorbikute jadaga, milles oli 98 silmutorbikut. Silmutorbikutes oli kokku 662 silmu ja 1 vähk. Keskkonnale tekitati kahju 23170 € ebaseadusliku silmu püügiga ja 50 € ebaseadusliku vähi püügiga. 662 silmu ja 1 vähk lasti jõkke tagasi. 12.10.2018 esitati A J kahtlustus KarS § 344 lg 1, KarS § 345 lg 1 ja KarS § 361 lg 1- § 25 lg 1 järgi selles, et tema peale oma ema- L J surma (surn. XXX), omamata pärandaja õiguseid ja volitusi esitada FIE L J nimel avaldusi ja taotlusi, koostas tuvastamata ajal ja kohas, FIE L J nimel, ja saatis Maaeluministeeriumile taotluse kalapüügiloa saamiseks. Taotlus registreeriti 10.09.2014 nr 140520 all. A. J taotles õigust Narva jõel kalapüügiks 300 silmutorbikuga. A. J lisas taotlusele kaluriteks ennast ja oma isa V J (ik XXX, surnud XXX). Taotluse kinnitas A J oma allkirjaga. Maaeluministeerium väljastas 09.10.2015 Narva jõele kalapüügiks 87 silmupüügitorbikuga, ajavahemikuks 09.10.2015-31.12.2015, kaluri kalapüügiloa IV150214 märgistusega

1. Lisaks koostas A J tuvastamata ajal ja kohas, omamata volitusi ja pärandaja õiguseid ja saatis Maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna kalapüügi korralduse ja andmete analüüsi büroole kalapüügiloa nr IV150214 juurde antud rannapüügipäeviku raamatu nr 000020 lehe, millel on koostamise daatumiks märgitud 30.11.2015 ja mis registreeriti Maaeluministeeriumis 28.11.
2. Rannapüügipäeviku kohaselt kalapüügiloa alusel 2015 a oktoober-november, kalapüüki ei teostatud. A J kinnitas edastatud andmed oma allkirjaga. 28.10.2015 kontrollisid KKI inspektorid Narva jõel, silmutorbikujada märgistusega IV
3. Tuvastati, et püügil oli 44 silmutorbikut, rikkumisi ei tuvastatud, mille kohta koostati OKP nr
4. Seega esitas A. J teadlikult Maaeluministeeriumile valeandmeid kalapüügi toimumise kohta. 2 Lisaks koostas A J tuvastamata ajal ja kohas, omamata volitusi ja pärandaja õiguseid ja saatis Maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna kalapüügi korralduse ja andmete analüüsi büroole, kalapüügiloa nr IV150214 juurde antud rannapüügipäeviku raamatu nr 000020 lehe, millel on koostamise daatumiks märgitud 18.01.2016 ja mis registreeriti Maaeluministeeriumis 18.01.2016, millele oli kaluriks märgitud V J. Nimetatud dokumendist nähtub, et detsembris kalapüüki ei toimunud, kalapüüki ei hakata teostama kuni 01.09.2016 A J kinnitas edastatud andmed oma allkirjaga. 03.03.2016, kalapüügi keeluajal avastati kontrollimise käigus püügil olev silmutorbikute jada, milles oli 98 silmutorbikut (lõkspüünist) ja mis omas märgistust 060 (kaluri kalapüügiluba IV150214). Jada asus XXX vastas, Narva jõe alamjooksul, algusega ca 15 meetri kaugusel kaldast, koordinaatidel B: 59.392688 L: 28.197138, teise otsaga jõe keskme poole. Kokku avastati püügitorbikute jadast 662 silmu ja üks jõevähk. Seega esitas A. J teadlikult Maaeluministeeriumile valeandmeid kalapüügi toimumise kohta. Lisaks A J, olles teadlik, et talle ei väljastata kalapüügiluba, tuvastamata ajal ja kohas, omamata volitusi ja pärija õiguseid FIE L J nimel ja saatis Maaeluministeeriumile taotluse, mis registreeriti 19.10.2016, avaldus nr 160657 all, mille kohaselt taotles ta Narva jõele 87 silmutorbikuga kalapüügi luba. Taotlusele oli kaluriks märgitud V J isikukoodiga XXX. Taotluse kinnitas A J oma allkirjaga. A. J mitteolenevatel põhjustel kalapüügiluba ei väljastatud. Seega, pani ta toime kõlbmatu katse. Lisaks A J, olles teadlik, et talle ei väljastata kalapüügiluba, tuvastamata ajal ja kohas, omamata volitusi ja pärija õiguseid FIE L J nimel, Maaeluministeeriumile taotluse, mis registreeriti 02.11.2017, avaldus nr 170931 all, mille kohaselt taotles ta Narva jõele 100 silmutorbikuga kalapüügi luba. Taotlusele oli kaluriteks märgitud V J isikukoodiga XXX ja A J. Taotluse kinnitas A J oma allkirjaga. A. J mitteolenevatel põhjustel kalapüügiluba ei väljastatud. Seega, pani ta toime kõlbmatu katse. Seega A J, võltsides dokumenti, mille alusel on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest, pani toime KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. A J esitati kahtlustus veel selles, et tema peale ema- L J surma (surn. XXX), omamata pärandaja õiguseid ja volitusi esitada FIE L J nimel avaldusi ja taotlusi, võltsis FIE L J nimel ja saatis Maaeluministeeriumile taotluse kalapüügiloa saamiseks. Taotluse allkirjastas A.J enda nimelt ning lisas taotlusele kaluriteks ennast ja oma isa V J (ik. XXX, surnud XXX). A. J esitas teadvalt võltsitud taotluse, mis registreeriti 20.10.2015 avalduse nr 150553 all. Maaeluministeerium väljastas 09.10.2015 Narva jõele kalapüügiks 87 silmupüügitorbikuga, ajavahemikuks 09.10.201531.12.2015, kaluri kalapüügiloa IV150214 märgistusega
5. Lisaks esitas A J Maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna kalapüügi korralduse ja andmete analüüsi büroole kalapüügiloa nr IV150214 juurde antud rannapüügipäeviku raamatu nr 000020 võltsitud lehe, millel on koostamise daatumiks märgitud 30.11.2015 ja mis registreeriti Maaeluministeeriumis 28.11.
6. Rannapüügipäeviku kohaselt kalapüügiloa alusel 2015 oktoobernovember, kalapüüki ei teostatud. A J kinnitas edastatud andmed oma allkirjaga. A. J eesmärk oli vabaneda kohustusest teatada püügiandmeid. 28.10.2015 kontrollisid KKI inspektorid Narva jõel, silmutorbikujada märgistusega IV
7. Tuvastati, et püügil oli 44 silmutorbikut, rikkumisi ei tuvastatud, mille kohta koostati OKP nr
8. Seega esitas A. J teadlikult Maaeluministeeriumile valeandmeid kalapüügi toimumise kohta. Lisaks esitas A J Maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna kalapüügi korralduse ja andmete analüüsi büroole, kalapüügiloa nr IV150214 juurde antud rannapüügipäeviku raamatu nr 000020 võltsitud lehe, millel on koostamise daatumiks märgitud 18.01.2016 ja mis registreeriti 3 Maaeluministeeriumis 18.01.2016, millele oli kaluriks märgitud V J . Nimetatud dokumendist nähtub, et detsembris kalapüüki ei toimunud, kalapüüki ei hakata teostama kuni 01.09.
9. A J kinnitas edastatud andmed oma allkirjaga. A. J eesmärk oli vabaneda kohustusest teatada püügiandmeid. 03.03.2016, kalapüügi keeluajal avastati kontrollimise käigus püügil olev silmutorbikute jada, milles oli 98 silmutorbikut (lõkspüünist) ja mis omas märgistust 060 (kaluri kalapüügiloa IV150214). Jada asus XXX vastas, Narva jõe alamjooksul, algusega ca 15 meetri kaugusel kaldast, koordinaatidel B: 59.392688 L: 28.197138, teise otsaga jõe keskme poole. Kokku avastati püügitorbikute jadast 662 silmu ja üks jõevähk. Esitades Maaeluministeeriumile enda poolt eelnevalt võltsitud dokumente ja kasutades teadvalt oma ema L J (surn. XXX) ja oma isa V J (ik XXX, surnud XXX) isikuandmeid, soovides omandada õiguse kalapüügi teostamiseks, pani A. J toime võltsitud dokumendi kasutamise. Seega A J, kasutades teadvalt võltsitud dokumente eesmärgiga omandada õiguseid ja vabaneda kohustustest, pani toime KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. A J esitati kahtlustus selles, et tema teostas ebaseaduslikult 03.03.2016 Narva jõel, kalapüügi keeluajal kalapüüki, ilma kalapüügiõigust omamata, püügil oleva silmutorbikute jadaga, milles oli 98 silmutorbikut (lõkspüünistega) ja mis omas märgistust 060 (märgistus oli omistatud 87 silmupüügitorbikuga kaluri kalapüügiloale IV150214 ja väljastatud 09.10.2015 kalapüügiks ajavahemikul 09.10.2015-31.12.2015 L J (surnud XXX), XXX vastas, Narva jõe alamjooksul, algusega ca 15 meetri kaugusel kaldast, koordinaatidel B: 59.392688 L: 28.197138, teise otsaga jõe keskme poole. Kokku avastati püügitorbikute jadast 662 silmu ja üks jõevähk, kes kontrollimise käigus vabastati. 01.01.2016 kehtestatud KPE § 11 p 11 kohaselt oli kõikides veekogudes keelatud jätta jõesilmupüügi keeluajaks veekogusse silmumõrdasid ja silmutorbikuid. Vastavalt KPE § 33 lg 1 p 12 kohaselt oli püük silmumõrra ja silmutorbikuga keelatud
10. märtsist
11. juunini. KPE § 41 lg 1 p1 järgi oli keelatud jõgedes jõesilmu püük
12. märtsist
13. juunini. Samuti oli vastavalt KPE § 41 lg 1 p 15 keelatud püüda jõevähki
14. septembrist
15. juulini. Seega, rikkumine seisnes loata kutselises kalapüügis, mis loetakse EL Nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklis 42 lõikes 1 punktis a ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklis 3 lõikes 1 punktis a järgi tõsiseks rikkumiseks. Samuti on vastavalt KPS § 10 lg 2 järgi keelatud kalapüük keeluajal, mida loetakse KPS § 71 lg 1 p 1 kohaselt tõsiseks rikkumiseks EL määruse 1005/2008 artikkel 42 lg 1 p a ja artikkel 3 lg 1 punkti c tähenduses. KPS § 73 lg 1 pp 1, 3 ja 4 järgi loetakse kalavarule kahju tekitamiseks: kala püüdmist ilma nõutava püügiõiguseta, sellise kalaliigi püüdmist, mille püük on käesoleva seaduse või selle alusel kehtestatud õigusakti kohaselt keelatud; kalapüüki käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud keeluajal. Vastavalt KPE § 73 lg 2 kohaselt tuleb kalavarule tekitatud kahju hüvitada. Vastavalt KPS § 73 lg 3 kehtestas Vabariigi Valitsus 19.06.2015 määruse nr 67 Kalavarudele tekitatud kahju hüvitamise määrad, arvutamise alused ja metoodika ning kalavarudele tekitatud kahju arvutamise akti vorm, mille § 2 lg 1 kohaselt arvutatakse kalavarudele tekitatud kahju suurus KPS § 73 lõikes 1 nimetatud juhul ja lisas 1 või kalapüügiseaduse § 73 lõikes 5 nimetatud kahju hüvitamise määrade järgi vastavalt isendite arvule, kui isendite arvu on võimalik määrata. 4 Eeltoodud määruse lisa 1 kohaselt on jõesilmu püügi korral kahju hüvitamise määr 7 eurot isendi kohta ja jõevähi püügi korral 10 eurot isendi kohta. Vastavalt KPE § 73 lg 6 järgi on kalavaru kahjustamise korral käesoleva seaduse §-s 71 nimetatud rikkumise toimepanemisel kahjuhüvitis kalaliigi isendi kohta käesoleva paragrahvi lõike 3 või 5 alusel määratud viiekordne määr. Võttes aluseks, et silmutorbikutes oli kokku 662 isendit (silmu), siis keskkonnale tekitatud kahju arvutamise meetodi kohaselt tekitati kalavarudele kahju 662* 7 * = 23170 €, millele lisandub ebaseaduslikult püütud vähiga tekitatud 10*5=50 € kahju. Kalavarudele tekitati kahju kokku 23 220 €. Kuna A. J ei saanud temast mitteolenevatel põhjustel hõivata püügivahendis olevat kalavaru ning kalad ja jõevähk vabastati, jäi tema tegu katse staadiumisse. Seega A J, vastavalt oma ettekujutusele teost, alustades vahetult süüteo toimepanemist, s.o kalapüügi nõuete rikkumist, tekitades sellega keskkonnale olulist kahju, pani toime KarS § 25 lg 2-§ 361 lg 1 sätestatud kuriteo. KarS § 361 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo näol on tegemist teise astme kuriteoga, mille eest näeb KarS eriosa karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo näol on tegemist teise astme kuriteoga, mille eest näeb KarS eriosa karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo näol on tegemist teise astme kuriteoga, mille eest näeb KarS eriosa karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

§ 202

lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks.

§ 202

lg 2 sätestab, et kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse määratud tähtajaks: 1) tasuda kriminaalmenetluse kulud ja hüvitada kuriteoga tekitatud kahju; 2) maksta kindel summa riigituludesse või sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides; 3) teha 10–240 tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö tegemisele kohaldatakse karistusseadustiku § 69 lõigetes 2 ja 5 sätestatut; 4) läbida sihtotstarbeline sotsiaalprogramm või alluda ettenähtud sõltuvusravile ning mitte tarvitada narkootikume; 5) osaleda sotsiaalprogrammis. Kriminaalmenetluse lõpetamist ei saa kohaldada, kui menetluse jätkamine on vajalik lähtuvalt avalikust menetlushuvist või eripreventatiivsetest vajadustest. Käesoleval juhul avalik menetlushuvi puudub. A.J etteheidetavate tegude puhul on tegemist II astme kuritegudega, A.J on kriminaal- ja väärteokorras karistamata, prokuratuur ei ole A.J suhtes varem

§ 202

sätteid kohaldanud, uute tema poolt toimepandud kuritegude kohta informatsioon puudub. A.J süü nimetatud kuriteo 5 toimepanemisel ei ole suur. Temale etteheidetavas kuriteoepisoodis varaline kahju puudub, tsiviilhagi või avalik-õiguslikku nõudeavaldust ei ole esitatud. Kohtueelsel menetlusel osales määratud korras kaitsjana vandeadvokaat Irina Žurina, kes esitas mitme menetlustoimingus osalemise eest kaitsjatasu taotlused kokku summas 270 eurot. 08.05.2019 nõustus A.J Viru Ringkonnaprokuratuuri Jõhvi osakonnas menetluse lõpetamisega

§ 202sätete alusel.

Ta selgitas ja kirjutas omakäelise taotluse, et ta on nõus ja võtab kohustuse teha 60 tundi üldkasulikku tööd 3 kuu jooksul, kuid tal ei ole võimalust tasuda menetluskulusid, kuna ta ei tööta ja tema pension, mis on väiksem miinimumpalgast, kulub kõik kommunaalkulude ning toidu peale. Ta elab üksinda, tema vanemad on surnud ja keegi teda ei toeta. Tal on ka aeg-ajalt probleeme tervisega, kuid ta on võimeline tegema füüsilist tööd. A.J on selgitatud, et

§ 202

lg 6 kohaselt, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud käesoleva paragrahvi lõike 2 järgi, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega. Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuste osa, mille isik on täitnud. Maakohtu seisukoht

§ 202lg 4 kohaselt lahendab prokuratuuri taotluse kohtunik ainuisikuliselt määrusega.

Vajaduse korral kutsutakse taotluse lahendamiseks kohtuniku juurde prokurör ja kahtlustatav või süüdistatav ning kahtlustatava või süüdistatava taotlusel ka kaitsja. Prokuratuuri taotlustes esitatud asjaolud on usaldusväärsed ja ammendavad ning kohus ei pidanud vajalikuks taotluse lahendamiseks kutsuda kohtusse prokuröri ega kahtlustatavat.

§ 202

lg 1 p 1 kohaselt kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Kohus leidis, et Viru Ringkonnaprokuratuuri taotlus vastab

§ 202

lg 1 p-s 1 sätestatud asjaoludele, mis võimaldavad kriminaalmenetluse lõpetamist vähese süü ja avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. A J kahtlustatakse KarS § 344 lg 1, § 345 lg 1 ja § 361 lg 1- § 25 lg 1 järgi, mis on teise raskusastme kuriteod. Tema süü toimepandud tegudes ei ole suur ja asja protsessiosalistel puudub avalik huvi. A J tunnistas oma süüd ja kahetses toimepandut. Kuriteoga tekitatud kahju puudub. A J on kriminaal- ja väärteokorras karistamata. Ta on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega ning kohustusega teha 60 tundi üldkasulikku tööd kolme kuu jooksul. Lähtudes ülalmainitust, tuleb lõpetada kriminaalmenetlus A J kahtlustuses KarS § 344 lg 1, § 345 lg 1 ja § 361 lg 1- § 25 lg 1 järgi vähese süü ja avaliku menetlushuvi puudumise tõttu.

§ 183

alusel kriminaalmenetluse lõpetamise korral hüvitab menetluskulud riik, kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti.

§ 180

lg 3 sätestab, et kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. 6 A J taotleb jätta menetluskulud riigi kanda. Ta ei tööta, XXX. Elab üksinda, tema vanemad on surnud ja keegi teda ei toeta. Arvestades kahtlustatava majanduslikku olukorda on kohus seisukohal, et menetluskulude hüvitamine ilmselt käib kahtlustatavale A J üle jõu. Seega

§ 180

lg 3 alusel jätab kohus menetluskulud – kaitsja Irina Žurina tasu summas 270 eurot - riigi kanda.

§ 126lg 3 p 1 alusel jätta CD-plaat hoiule kriminaalasja materjalide juurde.

Silmutorbikute jada (98 silmupüügitorbikut), kupp koos kupunööriga, mis asuvad Keskkonnainspektsiooni IdaVirumaa büroo ruumides, tagastada peale kohustuse täitmist A J

§ 126

lg 3 p 2 alusel.

§-s 202 alusel kriminaalmenetluse lõpetamise määrusele (

§ 385p 10) ei saa esitada määruskaebust.

Kohus teeb määruse eeltoodule tuginedes ja juhindudes

§ 202lg 4.

/allkirjastatud digitaalselt/ Galina Jasnjuk Kohtunik 7