Obsah (6)

§ 263§ 392§ 274§ 64§ 68§ 73

1-19-4157 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. juuni 2019, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-4157 (18233001658) Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtu

§ 263

lg 1 p 1, § 274 lg 2 p 3 järgi, kokkuleppemenetluses Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Jürgen Hüva Süüdistatav Juri Tšernavski Elukoht XXX, isikukood 38109033710, Eesti Vabariigi kodakondsus, keskharidus, emakeel – vene keel, töökoht XXX Kriminaalkorras karistatud 3-l korral, neist viimane: - 06.05.2015 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja poolt

§ 392

lg 2 p 2, § 184 lg 2 p 1, 2, § 255 lg 1 järgi vangistusega 5 aastat 2 kuud 27 päeva vangistust (karistus täidetud 16.06.2017). Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistati Viru Maakohtu 04.06.2019 määrusega Kaitsja Vandeadvokaat Deniss Matvejev Kohtuistungi toimumise aeg 27.06.2019 RESOLUTSIOON Tunnistada Juri Tšernavski süüdi

§ 263

lg 1 p 1 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud vangistust. Tunnistada Juri Tšernavski süüdi

§ 274

lg 2 p 3 järgi ja mõista talle karistuseks 2 (kaks) aastat ja 3 (kolm) kuud vangistust. Vastavalt

§ 64

lg 1, mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista Juri Tšernavskile liitkaristuseks 3 (kolm) aastat vangistust. 1 1-19-4157 Arvata

§ 68

lg 1 alusel karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 20.12.2018 kuni 21.12.2018 ning alates 15.03.2019 kuni 17.03.2019, s.o 5 (viis) päeva ning mõista lõplikuks karistuseks 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust. Kohaldada

§ 73

lg 1 ning mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui Juri Tšernavski ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 73lg 3 alusel määrata katseajaks 5 (viis) aastat.

Katseaeg hakkab kulgema kohtulahendi kuulutamisest, s.o alates 27.06.

1. Kannatanu hagi rahuldada ja mõista Juri Tšernavskilt välja kannatanu R K (sünd. XXX, elukoht XXX) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 310 (kolmsada kümme) eurot, mis tuleb kanda kannatanu arvelduskontole XXX. Asitõendid: - 2 CD-R plaati kõnesalvestiste ja videosalvestusega - jätta kriminaalasja materjalide juurde; - DVD-R plaat videosalvestusega - jätta kriminaalasja materjalide juurde. Mõista Juri Tšernavskilt Eesti Vabariigi kasuks välja sundraha 810 (kaheksasada kümme) eurot ja 270 (kakssada seitsekümmend) eurot ja 60 senti muu kriminaalmenetluse kulu katteks. KrMS § 180 lg 3 alusel vabastada Juri Tšernavski osaliselt menetluskulude tasumisest, jättes kaitsja tasu summas 390 (kolmsada üheksakümmend) eurot Eesti Vabariigi kanda. Määrata, et Juri Tšernavskil on õigus tasuda välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud kokku summas 1080 (üks tuhat kaheksakümmend) eurot ja 60 senti osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr SEB pangas nr EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355, LUMINOR BANK EE
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99919700034355 ning selgitus „Juri Tšernavski, 1-19-4157 kriminaalmenetluse kulud“. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku
3. peatüki
4. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning süüdistataval ja kaitsjal ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Süüdistus ja menetluse käik 2 1-19-4157 Juri Tšernavskit süüdistatakse selles, et tema, viibides alkoholijoobes 20.12.2018.a kella 13.50 paiku XXX asuva maja juures kõrvaliste inimeste juuresolekul rikkus raskelt avalikus kohas käitumise üldnõudeid. Nimelt J. Tšernavski lõi ühe korra käega vastu sõiduauto Peugeot Partner registreerimismärgiga XXX (edaspidi sõiduauto) kapotti. Seejärel lõi J. Tšernavski käes olnud portfelliga, milles olid sülearvuti ning õllepudelid, vastu sõiduauto esiklaasi, mille tagajärjel tekkisid klaasile mõrad. Sõiduautost väljunud R K palus J. Tšernavskil sõiduauto juurest eemale minna. Järgnevalt lõi J. Tšernavski portfelliga vastu sõiduauto tagaklaasi, mille tagajärjel purunes klaas kildudeks. Koheselt peale klaasi purustamist lõi J. Tšernavski portfelliga vastu kannatanu R. K pead, tekitades kannatanule füüsilist valu ning kehavigastuse (pea lahtine haav). J. Tšernavski häiris kõrval viibiva A K turvatunnet, kes helistas häirekeskusesse ning teatas juhtunust. Selle teoga rikkus Juri Tšernavski KorS § 55 lg p-s 1 sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõudeid, nimelt avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt. Selline tegevus on vastuolus ühiselu aluste, üldtunnustatud suhtlemiskorra, tavade ja kommetega ning näitab üleolevat ja halvustavat suhtumist avalikku korda. KorS § 54 kohaselt avalik koht on määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. Oma tegevusega põhjustas J. Tšernavski kannatanu R. K varalise kahju summas 310 eurot. Oma tahtliku tegevusega pani Juri Tšernavski toime avaliku korra raske rikkumise, mis on toime pandud vägivallaga, s.o

§ 263lg 1 p 1 ettenähtud kuriteo.

Samuti Juri Tšernavskit süüdistatakse selles, et tema kasutas vägivalda võimuesindaja vastu seoses tolle ametikohustuste täitmisega, nimelt viibides 15.03.2019.a kella 22.58 paiku korteris aadressil XXX, tungis kallale oma ametikohustusi täitvatele politseitöötajatele J R ja E M, visates nende pihta katkise ukselingi, mis tabas E M vastu parema käe randme piirkonda, lendas käest eemale ning tabas J R vastu vasaku kulmu piirkonda, põhjustades sellega politseitöötajatele füüsilist valu ja kehavigastused (J R oli kulm lõhki ning E M oli randmel turse ja punetus). Jüri Tšernavksi oli mõistetud 19.01.2012.a. süüdi Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt kriminaalasjas nr 1-11-14319

§ 274lg 1, § 275, § 266 lg 2 p 1, § 121 järgi ning karistus ei ole kustunud.

Oma tahtliku tegevusega pani Juri Tšernavski toime vägivalla võimuesindajate vastu, mis oli toime pandud korduvalt, s.o

§ 274lg 2 p 3 ettenähtud kuriteo.

Vastavalt Juri Tšernavski, tema kaitsja Deniss Matvejevi ja Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri Jürgen Hüva vahel 27.06.2019 sõlmitud kokkuleppele

§ 263

lg 1 p 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest palub prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust.

§ 274

lg 2 p 3 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest palub prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 2 aastat ja 3 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõista üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristus 3 aastat vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 20.12.

kuni 21.12.2018 ja 15.03. kuni 17.03.2019 s.o. 5 päeva karistusaja hulka ning karistuseks lugeda 2 aastat 11 kuud ja 25 päeva vangistust.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus täielikult täitmisele pööramata, kui isik ei pane 5 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Asitõendid: 2 CD-R plaati kõnesalvestiste ja videosalvestisega jätta kriminaalasja materjalide juurde; DVD-R plaat videosalvestisega jätta kriminaalasja materjalide juurde. Avaliku korra raske rikkumisega tekitati kannatanule R. K varaline kahju summas 310 eurot. Tekitatud kahju tuleb süüdistataval J. Tšernavskil hüvitada kannatanu SEB panga arvelduskontole nr XXX. Süüdimõistva kohtuotsuse korral kuuluvad Juri Tšernavskilt väljamõistmisele sundraha summas 810 eurot ja kriminaalmenetluse kulud: kaitsja 3 1-19-4157 tasu summas 270,60 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta kohtumenetluses tekkiv kaitsja tasu riigi kanda. Menetluskulud kokku 1 080, 60 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel hüvitab süüdistatav menetluskulud ositi 12 kuu jooksul. Kohtuistungil Juri Tšernavski avaldas, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub sellega, andis vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe sõlmimisel avaldas oma tõelist tahet. Süüdistatav nõustus ka kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega selliselt nagu on kokkuleppes kokku lepitud ja tsiviilhagi rahuldamisega ning asitõendite suhtes võetavate meetmetega. Prokurör ja kaitsja toetasid kohtuistungil sõlmitud kokkulepet ning taotlesid kohtult kohtuotsusega kokkuleppe kinnitamist. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Asja kohtuliku uurimise käigus jõudis kohus arvamusele, et kokkuleppemenetluse kohaldamisel kokkuleppe sõlmimine oli süüdistatava tõelise tahte avaldus ja ta on kokkuleppe sisust aru saanud. Kõikidest kokkuleppemenetluse normidest on kinni peetud. Kohus, tutvudes kriminaalasjas kogutud tõenditega, leiab, et tõendatud on süüdistatava poolt talle inkrimineeritavate kuritegude toimepanemine ning toimepandud kuriteod on õigesti kvalifitseeritud. Kohus nõustub kokkulepitud karistusega, kuna see vastab karistuse mõistmise põhimõtetele. Käesoleval juhul pole kohtul alust kahelda selles, et süüdistatav J. Tšernavski töötab ametlikult välisriigis ning seega on tal raskendatud käitumiskontrolli nõuete täitmine. Süüdistatava õiguskuulekust peaks tagama maksimaalselt pikk katseaeg, milles kohtumenetluse pooled on ka kokku leppinud. Samuti on põhjendatud kannatanu tsiviilhagi rahuldamine summas 310 eurot ja asitõendite jätmine kriminaalasja materjalide juurde. KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt on otsustus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kohta kokkuleppemenetluse esemeks ning kokkuleppest nähtuvalt on ka selles osas kokkulepe saavutatud. Seega on sõlmitud kokkuleppega hõlmatud kõik kokkuleppe olulised osised. Arvestades, et menetluskulude hüvitamine käib Juri Tšernavskile ilmselt üle jõu, siis seega KrMS § 180 lg 3 alusel peab kohus põhjendatuks mõista Juri Tšernavskilt riigituludesse välja 1080, 60 eurot menetluskuluna nagu on kokkuleppes kokku lepitud. Ülejäänud osa menetluskuludest, s.o 390 eurot, on põhjendatud jätta riigi kanda. Arvestades käesoleva kriminaalmenetluse kulude suurust peab kohus ka põhjendatuks anda süüdistatavale õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus teeb kohtuotsuse tuvastatud asjaolude, tõendite ja karistuse määramise motiivide alusel ning juhindudes KrMS §-dest 248-249. /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson Kohtunik 4