← Eesti

2-19-5613/7

Obsah (4)§ 97§ 100§ 101§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Viru Maakohus Kaire Pullerits Kohtuasja number 16. mai 2019, Jõhvi kohtumaja 2-19-5613 Kohtuasi M. F. hagi K. R. - N. ja A. F. vastu elat

) 96 lg 1 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

Seega on kostjad, kui lapse vanemad, kohustatud hagejat ülal pidama. Seda ka juhul, kui vanematelt on lapse suhtes hooldusõigus ära võetud ja laps viibib asenduskoduteenusel.

§ 100

lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

§ 101

lg 1 ja 2 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Kohus selgitab, et 2018 aastal oli elatise suuruseks 250 eurot kuus ja alates 01.01.2019 on elatise igakuiseks suuruseks 270 eurot.

§ 108

kohaselt õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja on esitanud nõudena nii tagasiulatuva elatise väljamõistmise nõude kui ka igakuise elatise väljamõistmise nõude. Kohus leiab, et hageja nõuded on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud materjalidega. Kohus rahuldab hageja nõuded tagaseljaotsusega selliselt, et mõistab K. R. - N.lt M. F.i kasuks välja tagasiulatuva elatise alates 01.08.2018 (eestkoste seadmisest) summas, milline võrdub poole Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammääraga ning alates 10.04.2019 (hagi esitamisest) igakuise elatise 270 (kakssada seitsekümmend) eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni M. F.i täisealiseks saamiseni. Samuti mõistab kohus A. F.ilt M. F.i kasuks välja tagasiulatuva elatise alates 01.08.2018 (eestkoste seadmisest) summas, milline võrdub poole Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammääraga ning alates 10.04.2019 (hagi esitamisest) igakuise elatise 270 (kakssada seitsekümmend) eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni M. F.i täisealiseks saamiseni. Kohus selgitab, et ei mõista elatist välja kuni hageja poolt perekonnaseaduses nimetatud hariduse omandamiseni vastavas õppeasutuses (

§ 97

p 2), kuna alaealise lapse kasuks ei saa elatist välja mõista kauemaks kui tema täisealiseks saamiseni.

§ 97

p 2 järgne elatisenõue on iseseisev nõue, mitte n-ö

§ 97p 1 järgse nõude jätk (vt RKL 3-2-1-119-15 p 13).

Kui tulevikus esineb

§ 97p 2 eeldus saab hageja esitada iseseisvalt uue hagi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu poolte menetluskulude kandmist. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.