Obsah (6)

§ 663§ 657§ 475§ 476§ 656§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-19-2002 Määruse tegemise aeg ja koht 26. juuni 2019, Tallinn Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Iko Nõmm, Ande Tänav Kohtuasi CC avaldus tema ja

) § 172 lg-st 1 tulenevat põhimõtet jaotada menetluskulud lähtudes õiglusest. Õiglane oleks jätta menetluskulud ema kanda, kuna ta pöördus kohtusse põhjendamatu avaldusega. Menetlust oleks saanud vältida laste isale informatsiooni andmisega. Isa ei takistanud lastel reisile minemist. Vastused määruskaebusele

1. Laste ema vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata
2. Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
3. Eestkosteasutus leiab, et maakohtu määrus on tehtud laste huvides. 4 Menetluse edasine käik
4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht 26. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 657

lg 1 p 2 ja § 659 alusel osaliselt tühistada osas, milles maakohus lõpetas vanemate ühise hooldusõiguse lastega reisimist puudutavas osas ja andis selles osas ainuhooldusõiguse üle laste emale. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas ise uue määruse, rahuldab ema avalduse ja lõpetab vanemate ühise hooldusõiguse laste emaga reisimist puudutavas osas ning annab selles osas ainuhooldusõiguse üle laste emale. Samuti tuleb maakohtu määrust täpsustada osas, milles kohus kohustas vanemaid teavitama lastega reisile minemisest ja määrata, et ema peab teatama lastega reisile minemisel isale kaks päeva ette reisi sihtkohast ning reisi alguse- ja lõpuaja. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. 27. Vanemate hooldusõiguse osalise lõpetamise avaldus on

§ 475lg 1 p 8 ja § 550 lg 1 p 2 kohaselt hagita menetluses lahendatav perekonnaasi.

Kohus algatab ühise hooldusõiguse lõpetamise asja üksnes perekonnaseaduse (PKS) § 137 lg 1 alusel esitatud avalduse alusel (

§ 476

lg 2), st tegemist ei ole kohtumenetlusega, mis võiks toimuda ka kohtu omal algatusel (

§ 476lg 1).

Sellise avalduse alusel toimuvas kohtumenetluses määrab avaldaja menetluse eseme ja kohus saab lahendada asja üksnes avaldusest lähtudes (vt Riigikohtu määrus nr 3-2-1-159-15, p 29). PKS § 137 lg 1 alusel toimuvas menetluses saab kohus seetõttu teha muudatusi vanemate hooldusõiguses üksnes avalduses taotletud ulatuses. 28. Käesoleval juhul palus laste ema lõpetada vanemate ühise hooldusõiguse laste koos emaga reisimist puudutavas osas. Ema avalduse eesmärgiks oli saada õigus minna lastega reisima ilma laste isa nõusolekuta. Seejuures märkis ema avalduses selgelt, et ei soovi ainuhooldusõigust küsimuses, kuhu laste isa lastega koos veedetaval ajal reisib. Maakohus lõpetas aga vanemate ühise hooldusõiguse reisimist puudutavas osas tervikuna ja andis selles osas ainuhooldusõiguse üle laste emale. Sellega ületas maakohus hooldusõiguse lõpetamise kohta otsustuse tegemisel oluliselt avalduse piire ja kitsendas põhjendamatult isa hooldusõigust ka osas, milles ema soovis ühise hooldusõiguse teostamist jätkata. Kuna tegemist on olulise menetlusõiguse normi rikkumisega, tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse vastavas osas sõltumata kaebuse väidetest ja teeb tühistatud osas ise uue määruse, millega rahuldab ema avalduse taotletud mahus (

§ 656lg 2).

1. Maakohtu määrust tuleb täpsustada ka osas, milles kohus määras, et lastega riigist lahkuval vanemal tuleb mahajäävale vanemale teada anda, millisesse riiki koos lastega reisitakse ja kui kaua reis kestab. Arvestades vanemate omavaheliste suhete konfliktsust, leiab ringkonnakohus, et reisist teavitamise korda tuleb täpsustada teavitamiskohustuse tähtaja osas ja määrata, et emal tuleb isa teavitada reisi sihtkohast ning reisi alguse- ja lõpuajast vähemalt kaks päeva enne sõitu, nagu see on määratud ka suhtlemiskorda reguleerivas 20.03.2017 määruses (tsiviilasi nr 2-16-17407). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
2. PKS § 137 lg 1 kohaselt, kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või 5 täielikult üle. Ringkonnakohus selgitab, et kuna ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmine on kohtu kaalutlusotsus, sekkub kõrgema astme kohus sellesse vaid juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (vt nt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-159-15). Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole emale ainuhooldusõiguse andmisel emaga reisimist puudutavates küsimustes diskretsioonipiire ületanud.
3. Õige ei ole määruskaebuse väide, nagu oleks maakohus lõpetanud vanemate ühise hooldusõiguse üksnes põhjendusega, et lapsed elavad emaga. Sellist põhjendust maakohtu määrus ei sisalda. Kuigi iseenesest on õiged määruskaebuse väited vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamise ja perekonnaautonoomia põhimõtete kohta, teeb laste isa neist antud juhul ebaõige järelduse, nagu ei oleks maakohus võinud neid põhimõtteid järgides vanemate ühist hooldusõigust osaliselt lõpetada. Käesolevas asjas ei ole küsimus lahuselava vanema ja laste suhtlemises, nende omavahelise sideme taastamises või tugevdamises. Ühise hooldusõiguse lõpetamine emaga koos reisimise küsimuses ei piira ega muuda isa ja laste suhtlemist, mis toimub endiselt suhtlemist korraldava määruse alusel. Õige ei ole etteheide, nagu oleks maakohus kohelnud vanemaid ebavõrdselt või vastuolus seni kehtiva kohtupraktikaga.
4. Vanemad ei vaielnud üksnes viimase, s.o Vietnamisse reisile minemise üle, nagu väidab laste isa. Avalduse kohaselt on vanemate konflikt lastega reisimise küsimuses olnud püsiv läbi aastate. Vietnami reis tingis kohtusse pöördumise põhjusel, et laste isa ei andnud nõusolekut lapse reisile minekuks. 2017.a oli vanemate vaheliseks vaidlusküsimuseks ka Türki ja 2018.a Taisse reisimine. Seetõttu on asjakohatu etteheide, et maakohus lõpetas ühise hooldusõiguse mõlema lapse suhtes, kuigi Vietnami reisist pidi osa võtma ainult üks laps, puudutatud isik I.
5. Ringkonnakohus nõustub iseenesest isa väidetega selle kohta, et tal on õigus osaleda lapsi puudutavate otsuste tegemisel, mis tähendab ka seda, et tal on põhimõtteliselt õigus reisile minemiseks nõusoleku andmisest keelduda. Selline keeldumine peab aga olema objektiivselt põhjendatud ja lähtuma laste parimatest huvidest. Antud juhul ei ole selge, millistel objektiivsetel põhjustel on isa nõusoleku andmisest keeldunud. Asja materjalist ei nähtu sisulist arutelu väidetavate keeldumise aluseks olnud asjaolude üle.
6. Tõele ei vasta isa väited, et ta ei ole keelanud reisimist, vaid üksnes väljendanud muret lapse pika koolist puudumise pärast ja soovinud emalt informatsiooni lapse viibimiskoha kohta. Määruskaebuse sellised väited ei ole kooskõlas toimikus oleva vanemate vahelise kirjavahetusega, millest nähtub, et laste isa teatas vastusena ema taotlusele saada lapsega reisimiseks nõusolek ja ema selgitustele selle kohta, kuidas tagatakse reisi ajal lapse koolikohustus, et tema poolt on teema lõpetatud. Täpsustavaid küsimusi isa emale ei esitanud. Asja materjalist nähtub, et isa ei toonud välja põhjendusi, miks ta lapse reisimiseks nõusolekut ei andnud ja ta ei küsinud emalt reisi puudutavat informatsiooni, nagu ta ebaõigesti väidab.
7. Asja materjalist nähtub, et isa ei reageerinud ka ema advokaadi vahendusel saadetud päringule ja selgitustele. Seejuures oli isa teavitatud nii sihtriigist, reisi ajast kui ka täpsest lennuplaanist. Ema selgitas veenvalt, et majutuse kohta puudutavat teavet ei ole võimalik isale anda, kuna broneeringuid ei saa teha, kui on teadmata, kas laps saab reisile minna. Laste isa ei toonud ka määruskaebuses esile, milline informatsioon tal lapse reisile lubamise otsustamiseks tegelikult puudus ja millised asjaolud tekitasid objektiivselt kahtluse, et reis ei ole lapse huvides. Esmakordselt alles määruskaebuses esitatud väide selle kohta, et Vietnamis ei ole Eesti välisesindust ja seal esineb teatud perioodidel troopilisi tsükloneid, on ilmselt otsitud. 6
8. Määruskaebuse väited selle kohta, et ema tegevuse tõttu on ära jäänud ka laste reisid isaga, ei ole asjakohased. Isa etteheited puudutavad tegelikult lahuselava vanema ja laste suhtlemist korraldava määruse täitmist. Sellega seoses viidi läbi kohtulik lepitusmenetlus, mille tulemusel suunati vanemad perenõustamisele. Kuigi ka suhtlemist korraldav määrus reguleerib lastega reisimise korda, ei mõjuta see käesoleva asja lahendamist.
9. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt tuvastatuga, et vanemate vahel on laste reisimist puudutavates küsimuses selline konflikt, mis tingib laste huvides vajaduse ühine hooldusõigus osaliselt lõpetada. Vanemate ühise hooldusõiguse osaline lõpetamine aitab vähendada vanemate vahelisi konflikte ning tagab laste aja parema planeerimise ja rahulikumas õhkkonnas kasvamise.
10. Õiged ei ole etteheited, nagu oleks maakohus pidanud omal algatusel koguma tõendeid ja tuvastama, kas laste ema arvestab hooldusõiguse teostamisel laste huvidega. Kuna isa ja eestkosteasutus ei toonud kohtu ette asjaolusid, mis oleksid tekitanud kahtlusi ema võimes teostada hooldusõigust taotletavas osas ainuisikuliselt, ei pidanud maakohus täiendavaid tõendeid koguma. Hagita menetluses kehtivast uurimispõhimõttest ei tulene, et kohtul on kohustus igaks juhuks kontrollida mingite asjaolude esinemist või puudumist, kui menetlusosaliste esitatud teave ei anna selleks alus (vt Riigikohtu 03.10.2018 määrust nr 2-16-3663, p 23).
11. Ringkonnakohus ei nõustu ka määruskaebuse väidetega maakohtus kantud menetluskulude ebaõige jaotamise kohta.

§ 172

lg 1 teise lause kohaldamine on kohtu diskretsiooniotsus ja kõrgema astme kohus saab sellesse sekkuda vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud (vt Riigikohtu määrust nr 3-2-1-176-16, p 27). Maakohus kohaldas menetluskulude jaotamise kohta otsustust tehes õigesti kaalutlusõigust ega ületanud selle piire. Maakohtul oli õigus jagada menetluskulud lähtudes õiglusest. Ainuüksi asjaolu, et kaebuse esitaja maakohtu kaalutlusotsusega ei nõustu, ei anna ringkonnakohtule alust teistsuguse otsustuse tegemiseks. 40. Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu jätab ringkonnakohus määruskaebemenetluse kulud

§ 172

lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste endi kanda, v.a alaealistele lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda. Gaida Kivinurm Iko Nõmm Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) 7