KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm, Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 21. juuni 2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-10593 Tsiviilasi XX hagi

) § 162 lg 1 alusel ning mõistis välja kostjalt hageja kasuks riigilõivu 500 eurot ja õigusabikulude hüvitise 520,80 eurot. APELLATSIOONKAEBUS

1. Kostja palub
2. juunil 2019 esitatud apellatsioonkaebuses vaidlustatud otsuse tühistada menetluskulude jaotuse osas. Kostja leiab, et õige ei ole jätta kõiki menetluskulusid tema kanda, kuna ta on majanduslikult raskes olukorras ja oli nõus vaidluse lahendama kokkuleppega. Menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas kaebus väiteid ei sisalda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ja kaebus tuleb tagastada selle esitajale.

§ 637

lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on tegemist sellise olukorraga. 6. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud asja sisulise lahendamise osas, st hagi rahuldamise kohta tehtud otsustus (vaidlustatud otsuse resolutsiooni p-d 1 ja 2) on

§ 456lg 4 teise lause alusel jõustunud.

Kuna kulude jaotus (p 3) vaidlustati, siis

§ 456lg 4 kolmanda lause tõttu ei jõustunud kulude rahaline kindlaksmääramine (p-d 4 ja 5). 2

§ 162

lg 4 järgi võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

§ 162lg 4 kohaldamine eeldab erandlike asjaolude olemasolu (Riigikohtu 26.

jaanuari 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-10, p 10 esimene lõik; 15. aprilli 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-12614, p 16). Selliseks erandlikuks asjaoluks ei ole pelgalt kostja raske majanduslik olukord ega ka võimalus lahendada vaidlus kohtuväliselt. Kostja ei toonud niisiis esile asjaolusid, mis võimaldaks

§ 162lg 4 järgi jätta menetluskulud poolte kanda.

Kostja on õigeks võtnud, et ta ei ole hagejale lepingus kokkulepitud kompensatsiooni 7 000 eurot tähtaegselt tasunud. Seetõttu ei saa väita, et hageja pöördus kohtusse alusetult.

1. Ringkonnakohus hindas kaebuse väiteid ja vastas neile. Kaebust ei saaks sisuliselt rahuldada. Menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse perspektiivi hindamine on põhjendatud menetlusökonoomilistel kaalutlustel, kuivõrd leides, et tegemist on perspektiivitu kaebusega, jäävad kostjal kandmata teise poole menetluskulud apellatsioonimenetluses, kuna perspektiivitu kaebuse puhul ei toimetata seda teisele poolele kätte. Kostja õigusi ei piiratud võrreldes sellega, kui kaebus oleks menetlusse võetud ja ringkonnakohus oleks teinud asjas otsuse, millega jätnud selle rahuldamata, sest ringkonnakohus kontrollis maakohtu otsuse seaduslikkust vaidlustatud osas ja vastas kõikidele kostja väidetele. Ringkonnakohus koostas kostjale sisuliste põhjendustega lõpplahendi. Kostjale on tagatud ka kaebeõigus.
2. Vastavalt

§ 137

lg-le 1 ja § 122 lg-le 4 on tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses (apellatsioonkaebuse hind) 0 eurot, sest vaidlustatud on ainult menetluskulude jaotus. 10.

§ 639

lg 1 ja

§ 168

lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda. Kuna käesoleval juhul keelduti apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ning ei edastatud seda hagejale vastamiseks, siis ei saanud hagejal apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid. Ringkonnakohtu andmetel ei tasunud kostja kaebuse esitamisel riigilõivu, mistõttu ei tõusetu küsimust selle tagastamisest. 11.

§ 638lg-st 9 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav.

/ allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing / allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm / allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm 3