2-19-4244/9

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja number 2-19-4244 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni
2. a, Jõhvi Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi A. V. hagi C. V. vastu elatise vähendamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev
3. juuni
4. a Menetlusosalised Hageja: A. V. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx xx-xx, Kohtla-Järve, epost: xxx) Kostja: C. V. (isikukood xxxxxxxxxxx) Kostja seaduslik esindaja: M. V. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx xx-xx, Kohtla-Järve, epost: xxxx) RESOLUTSIOON
5. Hagi rahuldada osaliselt.
6. Vähendada Viru Maakohtu 15.01.
7. a kohtumäärusega (kompromiss) A. V.lt väljamõistetud elatist ja välja mõista A. V.lt elatis C. V. kasuks alates 01.06.
8. a igakuise elatusrahana 175 (ükssada seitsekümmend viis) eurot kuni 06.02.
9. a, so kuni C. V. täisealiseks saamiseni või kuni lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumiseni.
10. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD 1 Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD
11. A. V. (hageja) on C. V. (kostja) isa. Viru Maakohtu 15.01.
12. a kohtumäärusega tsiviilasjas 2-09-53515 kinnitati M. V. ja A. V. kompromiss, mille järgi A. V. kohustub maksma elatist alaealise lapse C. V. ülalpidamiseks alates 06.02.
13. a igakuise elatusrahana 2 175 krooni (139 eurot) kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni, kusjuures igakuine elatis lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. A. V. kohustus maksma elatist ka M. V.le kuni lapse kolme aastaseks saamiseni. Alates 01.01.
14. a on elatise miinimummäär lapse kohta kuus 270 eurot.
15. Hageja esitas 20.03.
16. a kohtule hagi elatise vähendamise nõudes. Hageja märgib, et tema teisest abielust on perre sündinud poeg. Hageja suhtes on välja kuulutatud pankrot ja hageja sissetulekuks on miinimumtöötasu. A. V. väitel ei ole ta võimeline täitma ülalpidamiskohustust seadusega ettenähtud miinimummääras, kuid peab võimalikuks, arvestades enda sissetulekuid tasuma elatist 150 eurot kuus.
17. 04.06.
18. a toimunud kohtuistungil märkis hageja, et ta töötab xxx xxx OÜ-s ja palk on miinimum. Kinnisvara ja sõidukeid ei ole. Auto on pankrotiasjas arestitud, pankrotimenetlus veel kestab, jaotusettepanek on kinnitatud kuid kohustustest vabastamise menetlust ei ole veel alustatud. Abikaasa on noorema lapsega (06.01.
19. a sündinud M. V.) lapsehoolduspuhkusel. Hageja ei ole nõus elatise vähendamist 175 eurole, nimetatud summa on hageja jaoks suur. Hageja märkis, et ta osutab C.le muud moodi abi, kohtudes lapsega kui lapse ema lubab. KOSTJA VASTUVÄITED
20. Kostja seaduslik esindaja M. V. ei ole nõus elatise vähendamisega 150 euroni.
21. Kohtuistungil kostja seaduslik esindaja oli nõus elatise vähendamisega maksimaalselt 200 euroni kuus. Kostja seaduslik esindaja selgitas, et tal on peale C. veel kaks last, 7 kuune ja 3 aastane. Ta tuli Tallinnast siia elama ning peale lapsehoolduspuhkust peab ta hakkama endale töökohta otsima. Ta on abielus, abikaasa käib tööl, töötasu on umbes 1 000 eurot. Keskmisele lapsele maksab lapse isa igakuiselt elatist miinimummääras. Kinnisvara tal ei ole, elavad abikaasa korteris. Talle kuulub sõiduauto. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 2
22. Kohus on seisukohal, et hagi elatise vähendamiseks on põhjendatud, kuid mitte sellises ulatuses, nagu seda soovib hageja.
23. Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest.
24. C. V. on A. V. tütar. Viru Maakohtu 15.01.
25. a määrusega tsiviilasjas nr 2-09-53515 kinnitati kompromiss, mille järgi kuulus tasumisele elatis tütre ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 2 175 krooni (139 eurot) eurot alates 06.02.
26. a kuni tütre täisealiseks saamiseni ehk 06.
28. a, kusjuures igakuine elatis lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (tl 24).
29. Käesolevas tsiviilasjas esitatud hagis palub hageja vähendada väljamõistetud elatist C. V. ülalpidamiseks 150 euroni kuus.
30. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 p 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist.
31. TsMS § 459 kohaldub ka otsusele, millega kohus mõistis hagejalt elatise välja (Riigikohtu 16.01.
32. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12 p 16).
33. Elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada samade asjaoludega nagu elatise väljamõistmisel. Ka elatise suuruse muutmisel tuleb lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid ja igapäevased vajadused. Muuhulgas tuleb arvestada vanema varalise seisundiga ja jätta vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda.
34. Elatise suuruse muutmiseks on alust juhul, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud.
35. PKS § 102 lg 2 võimaldab mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummäära. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
36. Elatise suuruse muutmist õigustavaid asjaolusid peab tõendama hageja.
37. Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Üksnes PKS § 102 lg 2
38. ja
39. lauses sätestatud põhjustel (vanema töövõimetus või teine alaealine laps, kes jääks elatise väljamõistmise korral vähem kindlustatuks kui elatist saav laps) võib kohus välja mõista ka väiksema elatise, kusjuures PKS § 102 lg 2 on erijuhtum, mitte üldreegel.
40. PKS § 102 lg 2 puhul on tegemist näidisloeteluga, mistõttu kohus saab iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte. 3
41. Esitades nõude elatise vähendamiseks pidi hageja tõendama, et pärast maakohtu 15.01.
42. a tsiviilasjas nr 2-09-53515 tehtud määruse jõustumist on muutunud elatise maksete suurust mõjutanud asjaolud ja käesoleval ajal esinevad hagejal PKS § 102 lg 2
43. ja
44. lauses kirjeldatud asjaolud, mis õigustavad elatise tasumist alla miinimumi.
45. Juhul, kui vanem tugineb asjaolule, et tema majanduslik seisund ei võimalda tasuda elatist miinimummääras, tuleb oma vastuväiteid TsMS § 230 lg 1 kohaselt tõendada.
46. Vastavalt TsMS § 5 lg 2 määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
47. Hageja palub vähendada väljamõistetud elatist 150 eurole kuus põhjusel, et tema suhtes on kuulutatud välja pankrot ja tal on peale kostja veel üks ülalpeetav. Hageja igakuine sissetulek on töötasu 525 (neto) (tl 8). Hageja perre on sündinud 06.01.
48. a poeg M. (tl 13). Oma kulusid hageja tõendanud ei ole.
49. Hageja väitis kohtuistungil, et tema suhtes on välja kuulutatud pankrot, jaotusettepanek on kinnitatud kuid kohustustest vabastamise menetlust ei ole veel algatatud. Kostja seaduslik esindaja nõustus kohtuistungil elatise vähendamisega 200 euroni kuus, hageja ei olnud nimetatud summaga nõus. Hageja märkis, et tema jaoks on maksta elatist 175 eurot kuus suur summa (tl 40 pöördel).
50. Kohtute Infosüsteemi (KIS) kohaselt on hageja A. V. pankrot välja kuulutatud 01.03.
51. a. Maakohtu 09.01.
52. a määrusega on pankrotimenetlus lõpetatud raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist ja alustatud võlgniku kohustustest vabastamise menetlust (tsiviilasi 2-17-1560). Kohustuste vabastamise menetluses peab A. V. ise täitma usaldusisiku kohustusi. A. V. on esitanud kohtule
53. aastal esimese aruande, milles selgitab, et tema sissetulekus on miinimumpalk ning tal ei ole võimalik täita võlausaldajate nõudeid.
54. Kohustustest vabastamise menetlus on algatatud ja võlgnikul A. V.l on kohustatus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti kohustus teha üks kord aastas võlausaldajatele väljamakseid jaotuskava alusel. Järelikult peab hageja olema teadlik, et tema suhtes käib kohustustest vabastamise menetlus.
55. Arvestades asjaolu, et hageja suhtes on välja kuulutatud pankrot, toimub kohustustest vabastamise menetlus ning hagejal on veel üks ülalpeetav, leiab kohus, et hagejal esinevad PKS § 102 lg 2 sätestatud mõjuvad põhjused, mis õigustavad elatise väljamõistmist PKS § 101 lg 1 sätestatust väiksemas määras.
56. Kohus ei ole tuvastanud hagejal vara, mille arvel ülalpidamiskohustust täita.
57. Eeltoodu ei tähenda aga seda, et hagejal puudub kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega.
58. Kohus arvestab lahendit tehes seda, et otsus oleks täidetav (st vanem oleks suuteline seda täitma).
59. Lapse tavalise elulaadi kujundavad vanemate käsutuses olevad rahalised vahendid ning igasugune vanemate varalise seisundi muutus (sh sissetuleku suurenemine või vähenemine) mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ning sellest tulenevalt ka lapse ülalpidamise ulatust. 4
60. Elatise suuruse muutmisel lähtub kohus muuhulgas põhimõttest, et ebapiisava sissetuleku korral peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus on seisukohal, et 175 eurot on summa, mille iga vastutustundlik vanem on suuteline iga oma lapse ülalpidamiseks teenima, kahjustamata enda tavapäraseid vajadusi. Kohus ei nõustu hagejaga, et hageja ei suuteline tasuma elatist rohkem kui 150 eurot, sest hageja on
61. a maksnud C.le elatist ka ajal, kui ta ei töötanud (*ametlikult, jaanuar - september) keskmiselt ca 220 eurot ühes kalendrikuus (tl 10-11).
62. Arvestades hageja sissetulekut ca 525 eurot, aga ka asjaolu et hageja suhtes on kuulutatud pankrot ning tema ülalpidamisel on veel üks alaealine, vähendab kohus A. V.lt väljamõistetud elatist 175 eurole kuus alates
63. juunist
64. a. Menetluskulude jaotus
65. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus jätab TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 5